Uus õppefilm: “Süsinik ja sood”

Õppefilmide sarja uut osa “Süsinik ja sood” saab nüüd vaadata Youtubes! Filmis kõneleb Tartu Ülikooli loodusgeograafia kaasprofessor Ain Kull soosõber Siimule, mis on süsinik ja kuidas sood meid kliimamuutuste leevendamisel aidata saavad.

Filmi saab vaadata ka Tartu Ülikooli loodusmuuseumi näitusel “Maa ja vee vahel – meie särisev suhe soodega“.


Vaata kõiki “Ahsoo!” sarja filme!

Vaata järele! Arutelu “Looduse taastamine: Eesti looduse tõde ja õigus”

2026. aasta augustis toimus Arvamusfestivalil looduse taastamise teemaline paneelarutelu, mis on nüüd järelvaadatav Youtubes.

Arutelu korraldas Eestimaa Looduse Fond Euroopa Liidu kaasrahastusel projekti Waterlands toel.

Kikepera looduskaitsealal jätkuvad märgade metsade taastamistööd

Kikepera looduskaitsealal jätkuvad alates tänasest tööd loodusliku veerežiimi taastamiseks. Tööde eesmärk on peatada kuivenduse tõttu kahjustada saanud märgade metsade hävimine ja luua soodsad tingimused elupaikade ja kaitsealuste liikide tervenemiseks. Loe lähemalt

16 aastat hiljem: Kuidas läheb Eesti esimesel sootaastamisalal?

Soomaa rahvuspargis asuva Kuresoo kaguserva taastamisega alustati 2010. aastal, olles esimene suurem sootaastamisprojekt Eestis. ELFi märgalade meeskond külastas ala 2026. aasta varasuvel, et näha, millises seisus loodus on 16 aastat pärast kraavide sulgemist. Nägime, et alal valdab soole iseloomulik taimestik ja linnustik ning taastamine on olnud edukas, ent terve sookoosluse kujunemiseks läheb mõistagi veel aega. Loe reportaaži! 

Kõrsa rabas on taastumas kahepaiksete eluks vajalik sigimispaik

Kahepaiksed on ühed esimesed liigid, kes reageerivad märgalade taastamistöödele ning annavad seeläbi olulist infot elupaiga seisundi paranemise kohta, kirjutab Tartu Ülikooli märgalade ökoloogia teadur Elin Soomets-Alver. Loe edasi

Näitus „Maa ja vee vahel – meie särisev suhe soodega“

Tartu Ülikooli loodusmuuseumis on avatud näitus „Maa ja vee vahel – meie särisev suhe soodega“, mis tutvustab märgalade ja eelkõige soode mitmekülgset väärtust nii Eestis kui üle maailma.

Näituse mängulised lahendused aitavad mõtiskleda selle üle, millist rolli võiksid märgalad kanda nii täna kui ka tulevikus. Väljapanek koosneb üheteistkümnest eriilmelisest tegevuspesast, mis käsitlevad inimese ja soo suhet viimase sajandi jooksul Eestis kuni märgalade ja nende tähtsuseni üle maailma.

Loe lähemalt

Näituse valmimist toetasid Keskkonnainvesteeringute Keskus ja projekt WaterLANDS Euroopa Liidu Horizon 2020 uuringute ja innovatsiooni programmist.

Realistlikus maastikumudelis saab tutvuda taastmisega – sättides ise paise kuivenduskraavidele, samas jälgides, millal ja kuidas soos elavad liigid tagasi tulema hakkavad.

Uus õppefilm: “7 aastat soo taastamisest”

Populaarsesse õppefilmide seeriasse “Ah soo!” on lisandunud uus osa! Selles lühifilmis läheb soohuviline Siim tagasi Soosaare sohu, kus ta käis seitse aastat tagasi ja kus olid toona peagi algamas taastamistööd. VAATA SIIT!

Märgalade päeva konverents tuleb taas!

Juba traditsiooniks saanud rahvusvahelise märgalade päeva konverents 2026 toimub 2. veebruaril 2026 Pärnus, Kultuuriklubis Tempel (Mere pst 22) ja veebis. 2026. aasta konverents kannab alapealkirja “Ah soo!” ning fookuses on soode valdkonna kõige päevakajalisemad teemad. Uuri lähemalt ja registreeru!

Lavassaare jääksoos lõppesid taastamistööd

Pärnumaal Lavassaare ümbruses on taastamistööd lõppenud, andes seega ligi 1300 hektarile kahjustatud maale uue hingamise. Ala, mida pikalt oli kahjustanud kuivendus ja turbakaevandamine, saab tänu WaterLANDs projekti taastamistöödele taas hakata toimima tervikliku märgalana.

Varem oli ammendatud turbaala äärmiselt tuleohtlik, pinnas kuivas läbi ja tekitas suurt süsinikuheitmete hulka. Taastamistööde eesmärk oli negatiivsed mõjud lõpetada ja soodustada turba taasteket, säilitada ja taastada alade looduslikkust ja kaitsta kaitsealuste ning teiste märgaladega seotud liikide elupaiku.

Loe edasi ja vaada fotogaleriid taastamisalalt!

Kikepera juhtumist Sirbis

Saarde vallas Kikepera looduskaitseala veerežiimi taastamise plaanides põrkusid teadlaste loodusvaade ja taastamise pädevus kohapealsete elanike elutunnetuse ja kogemustega. Miks looduse taastamine on ennekõike kokkulepete kunst? Sellest kirjutavad Mari Palolill (ELF), Piret Pungas-Kohv(ELF) ja Maie Kiisel (TÜ) Sirbis. Lugema!