Populaarsesse õppefilmide seeriasse “Ah soo!” on lisandunud uus osa! Selles lühifilmis läheb soohuviline Siim tagasi Soosaare sohu, kus ta käis seitse aastat tagasi ja kus olid toona peagi algamas taastamistööd. VAATA SIIT!
Märgalade päeva konverents tuleb taas!
Juba traditsiooniks saanud rahvusvahelise märgalade päeva konverents 2026 toimub 2. veebruaril 2026 Pärnus, Kultuuriklubis Tempel (Mere pst 22) ja veebis. 2026. aasta konverents kannab alapealkirja “Ah soo!” ning fookuses on soode valdkonna kõige päevakajalisemad teemad. Uuri lähemalt ja registreeru!
Lavassaare jääksoos lõppesid taastamistööd
Pärnumaal Lavassaare ümbruses on taastamistööd lõppenud, andes seega ligi 1300 hektarile kahjustatud maale uue hingamise. Ala, mida pikalt oli kahjustanud kuivendus ja turbakaevandamine, saab tänu WaterLANDs projekti taastamistöödele taas hakata toimima tervikliku märgalana.
Varem oli ammendatud turbaala äärmiselt tuleohtlik, pinnas kuivas läbi ja tekitas suurt süsinikuheitmete hulka. Taastamistööde eesmärk oli negatiivsed mõjud lõpetada ja soodustada turba taasteket, säilitada ja taastada alade looduslikkust ja kaitsta kaitsealuste ning teiste märgaladega seotud liikide elupaiku.
Saarde vallas Kikepera looduskaitseala veerežiimi taastamise plaanides põrkusid teadlaste loodusvaade ja taastamise pädevus kohapealsete elanike elutunnetuse ja kogemustega. Miks looduse taastamine on ennekõike kokkulepete kunst? Sellest kirjutavad Mari Palolill (ELF), Piret Pungas-Kohv(ELF) ja Maie Kiisel (TÜ) Sirbis. Lugema!
Surnud puu, elav soo – Eesti looduse suurim paradoks / Postimees
Kunagi nähti soode kuivendamises Eesti edulugu – uut põllumaad ja metsa. Nüüd teame, et see, mis oli majanduslik paratamatus, on osutunud tiksuvaks keskkonnapommiks.
Kikepera soometsade taastamistööd on sealse veerežiimi muutuste tõttu tekitanud avalikkuses palju poleemikat. Läheme koos teadlastega kaasa metsiseseirele ja selgitame, milline on sealsete taastamistööde mõju elustikule ja loodusele laiemalt. Vaata lähemalt Osoonist!
Kutse: Kõrsa harrastusteaduse raja avamine
Sindi lähistel Kõrsa soo sopis Saiasoos on valmis saanud Eesti üks esimesi harrastusteaduse radu. Kõik huvilised on oodatud raja avamispäevale 31. mail, kus toimub jõhvikataimede istutamine ning kaks giididega jalutuskäiku.
Vastvalminud harrastusteaduse rajal saab teha pisut üle 4 km pikkuse jalutuskäigu ning aidata teadlastel jälgida, kuidas soo muutub ning taastub pärast taastamistöid.
Avamispäeval jagub tegevusi terveks päevaks ning võimalik on osaleda kolmel erineval sündmusel. Päeva alustame jõhvikataimede istutamisega. Seejärel toimub kaks giididega jalutuskäiku, kus saab lähemalt tutvuda raja omapära ning harrastusteaduse peatuspunktidega.
Kui oled tulemas, palun registreeri kindlasti oma osalemineSIIN.
Päevakava:
11:00 jõhvikataimete ühisistutamine
Kogunemine Kuivaraba tee otsas suure purde juures, kust liigume koos istutusalani. Jalga kummikud ja kaasa veepudel!
13:00 lõunasupp jõhvikataimede istutajatele
14:00 Raja avamine ja giididega matk I
Kogunemine Kuivaraba tee otsas suure purde juures. Registreerunud osalejad saavad giidide kuulamiseks kõrvaklapid.
16:00 Giididega matk II
Kogunemine tõkkepuu juures Kesk tänava lõpus. Registreerunud osalejad saavad giidide kuulamiseks kõrvaklapid.
Jalutuskäik ja seminar “Kuidas taastub Laukasoo?” 19.10
Tule vaatama, kuidas taastub Laukasoo!
Kutsume kõiki huvilisi 19. oktoobril kl 10 Lahemaa rahvusparki Laukasoosse retkele. Paari kilomeetri pikkusel soisel jalutuskäigul antakse ülevaade tehtud taastamistöödest ja nende senisest mõjust, sooaladest, elustikust kui ka sellest, mis saab märgaladest edasi.
Seejärel räägitakse taastamistöödest põhjalikumalt Palmse mõisa õppeklassis. Taastamistöid tutvustavad Eestimaa Looduse Fondi (ELFi) märgalade programmi koordinaator Jüri-Ott Salm, ELFi keskkonnateadlikkuse ekspert Piret Pungas-Kohv ning Tartu Ülikooli taastamistööde ekspert ja geohüdroloog Marko Kohv. Lindudest räägib Urmas Sellis, kahepaiksetest ja kiilidest Tartu Ülikooli teadur Liina Remm, ning soode Lahemaa rahvuspargi teistest kaitsekorralduslikest töödest Keskkonnaameti vanemspetsialist Katrin Jürgens. Natura 2000 üleeuroopalisest kaitsealade võrgustikust räägib Euroopa Komisjoni esindaja Ute Goerres. Osalistele katame kosutuseks Palmse õppeklassis ka suupistelaua.
Kogunemisaeg ja -koht: 19. oktoober kl 10-13 Laukasoo (vaata alguspunkti siit!) ja kl 14-16 Palmse mõisas paiknevas Keskkonnaameti õppeklassis.
Registreerumine on lõppenud! Vaata videosalvestust seminarist:
Taustaks Laukasoo taastamistöödest
Kunagine kuivendamine ja selleks vajalike kraavide rajamine kahjustas oluliselt soid – need alad muutusid aja jooksul märkimisväärselt kuivemaks, vähenes kiiresti loodusliku soo osakaalning seal ei leidunud enam paljusid soole omaseid (haruldasi) liike ja vähenesid hüved, mida soo pakub inimesele. Kuivendatud alal hakkas turvas hoogsalt lagunema ja tekitas kasvuhoonegaase.
Laukasood taastati, et kuivenduse mõju leevendada – muuta alad taas soos elavatele kaitsealustele liikidele sobivaks ning kaitsta hapras seisus soo- ja metsaökosüsteeme. Kui sooala on püsivalt märg, saab seal hakata taas kasvama turbasammal ning ladestuma turbakiht. Samuti aitab soode taasmärjutamine leevendada tuleohtu ning talletada eluks vajalikku magevett. Laukasoo soode taastamisplaani asuti looma koostöös ekspertide ja teadlastega 2015. aastal ning kohapeal tehti taastamistöid aastatel 2018-2020. Soo taastamiseks suleti kuivenduskraavid turbast paisudega – nõnda jääb vesi alale pidama. Kuna Laukasoos olid kunagi looduslikult lagesood ja soometsad, tehti nende taastamiseks mõnel pool ka raieid. Taastamistööde mõjuala ulatub Laukasoos 1149 hektarini ning hõlmab mitmesuguseid elupaiku: rabasid, rabametsi, siirde- ja õõtsikusoid, soolehtmetsi jm. Taastamistööde käigus suleti 43 km ulatuses kuivenduskraave ja rajati 500 paisu. Viimaseid aitasid rajada nii vabatahtlikud talgulised käsitsi kui ka Metropol Group OÜ ekskavaatoritega. Taastumiseks vajalikke kujundusraieid ja trassiraieid Laukasoos tegi OÜ Ökopesa ja raieid korraldas RMK.
Täpsemat infot Laukasoos tehtud sootaastamistööde kohta leiab SIIT.
Soode taastamist vedas eest Eestimaa Looduse Fond koostöös Tartu Ülikooli, MTÜ Arheovisiooni, Keskkonnaameti ja RMKga. Projekti “Soode kaitse ja taastamine” (Life Mires of Estonia) rahastas Euroopa Liidu LIFE Programm ja Keskkonnainvesteeringute Keskus. Taastamisjärgseid järeltegevusi, sh käesolevat üritust korraldatakse Euroopa Komisjoni toel.
Lahemaa rahvuspark kuulub Natura 2000 üleeuroopalise kaitsealade võrgustikku. Projekt “Soode kaitse ja taastamine” võitis 2024. a Euroopa Komisjoni Euroopa Natura 2000 auhinna.
Jalutuskäik ja seminar “Kuidas taastuvad Tudusoo ja Sirtsi kaitsealade sood?” 18.10
Kutsume kõiki huvilisi 18. oktoobril kl 15 Tudusoosse, et ühiselt uurida sootaastamistööde järgseid muutusi.
Ligi 2 km pikkusel soisel jalutuskäigul antakse ülevaade 5 aastat tagasi tehtud taastamistöödest, selle senisest mõjust soole ja sealsele elustikule ning märgala arenguloost tulevikus. Samuti on võimalik tutvuda Tudusoo looduskaitseala Järvesoo matkaraja ja loodushariduslike tegevustega.
Retke järel antakse soodes tehtud taastamistöödest ning seirest ülevaade Tudu koolimajas. Projektiga seotud tegevusi tutvustavad Eestimaa Looduse Fondi (ELFi) märgalade programmi koordinaator Jüri-Ott Salm, ELFi keskkonnateadlikkuse ekspert Piret Pungas-Kohv ning Tartu Ülikooli taastamistööde ekspert ja geohüdroloog Marko Kohv. Lindudest räägib Urmas Sellis, kahepaiksetest ja kiilidest Tartu Ülikooli teadur Liina Remm, ning soode kaitsest Keskkonnaameti vanemspetsialist Triin Amos. Osalejatele katame koolimajas kosutuseks suupistelaua.
Toimumisaeg ja -koht: 18. okt kl 15-17 Tudu Järvesoo loodusrada (vt punkti kaardil!) ja kl 18-20 Tudu koolimaja (võib osaleda nii mõlemal kui ka ühel üritusel).
Registreerumine on LÕPPENUD! Vaata seminari videosalvestust:
Taustaks Sirtsi looduskaitseala soode taastamistöödest
Kunagine kuivendamine ja selleks vajalike kraavide rajamine kahjustas oluliselt soid – need alad muutusid aja jooksul märkimisväärselt kuivemaks, vähenes kiiresti looduslike soode osakaal ning seal ei leidunud enam paljusid soole omaseid (haruldasi) liike ja vähenesid hüved, mida soo pakub inimesele. Kuivendatud alal hakkas turvas hoogsalt lagunema ja tekitas kasvuhoonegaase.
Sirtsi soo taastati, et kuivenduse mõju leevendada – muuta alad taas soos elavatele (kaitsealustele) liikidele sobivaks ning kaitsta hapras seisus soo- ja metsaökosüsteeme. Kui sooala on märg, saab seal hakata taas kasvama turbasammal ning ladestuma turbakiht. Samuti aitab soode taasmärjutamine leevendada tuleohtu ning talletada eluks vajalikku magevett. Sirtsi soo taastamisplaani asuti looma koostöös ekspertide ja teadlastega 2015. aastal. Kohapealseid taastamistöid tehti aastatel 2019-2020, milleks suleti kuivenduskraavid turbast paisudega – nõnda jääb vesi alale. Kuna Sirtsis oli kunagi looduslikult lagesood ja soometsa ning sooviti lagesoo taastumist kiirendada, tehti osade sooalade taastamiseks mõnel pool ka raieid. Kokku on taastamistööde mõjuala Sirtsi soos 2779 ha, mis hõlmab mitmesuguseid elupaiku rabasid,, rabametsi, siirde- ja õõtsikusoid jm. Taastamistööde jooksul suleti 112 km ulatuses kuivenduskraave ja rajati 694 paisu. Viimaseid aitasid rajada nii vabatahtlikud talgulised käsitsi kui ka Metropol Group ekskavaatoritega. Taastumiseks vajalikke kujundusraieid tegi Sirtsi soos OÜ RT Plaan.
Täpsemat infot Sirtsi looduskaitsealade sootaastamistööde kohta leiab SIIT!
Taustaks Tudusoo looduskaitseala soode taastamistöödest
Kunagine kuivendamine ja selleks vajalike kraavide rajamine kahjustas oluliselt soid – need alad muutusid aja jooksul märkimisväärselt kuivemaks, vähenes kiiresti looduslike soode osakaal, ning seal ei leidunud enam paljusid soole omaseid (haruldasi) liike ning vähenesid hüved, mida soo pakub inimesele.. Kuivendatud alal hakkas turvas hoogsalt lagunema ja tekitas kasvuhoonegaase.
Tudusoo soid taastati, et kuivenduse mõju leevendada – muuta alad taas soos elavatele kaitsealustele liikidele sobivaks ning kaitsta hapras seisus soo- ja metsaökosüsteeme. Kui sooala on märg, saab seal hakata taas kasvama turbasammal ning ladestuma turbakiht. Samuti aitab soode taasmärjutamine leevendada tuleohtu ning talletada eluks vajalikku magevett. Ka Tudusoo soode taastamisplaani asuti looma koostöös ekspertide ja teadlastega 2015. aastal, kus kohapealseid taastamistöid tehti samuti aastatel 2019-2020. Soo taastamiseks suleti kuivenduskraavid turbast paisudega, sest nõnda jääb vesi alale pidama. Kuna Tudusoos olid kunagi looduslikult lagesood ja soometsad ning sooviti lagesoo taastumist kiirendada, tehti osade sooalade nende taastamiseks mõnel pool ka raieid. Kokku on taastamistööde mõjuala Tudusoos 2089 ha, mis hõlmab mitmesuguseid elupaiku: rabasid, rabametsi, siirde- ja õõtsikusood, soolehtmetsi. Taastamistööde käigus suleti 70 km ulatuses kuivenduskraave ja rajati 460 paisu. Viimaseid aitasid rajada nii vabatahtlikud talgulised käsitsi kui ka Hanso MK ekskavaatoritega. Taastumiseks vajalikke kujudusraieid tegi Tudusoos Hanso MK.
Lisaks taastamistöödele rekonstrueeriti Kivikuvand OÜ abil Tudu Järvesoo õpperada ja metsaonn. Samuti koostati ja paigaldati Järvesoo ja Seljamäe õpperadadele infotahvlid ning korraldati õpilastele õppepäevi ja õppeprogrammid, mida saavad kõik vabalt kasutada.
Täpsemat infot Tudusoo looduskaitsealade sootaastamistööde kohta leiab SIIT!
Rõõmustamiseks on juba praegu põhjust! Teadlaste ja ekspertide seired näitavad, et Sirtsi ja Tudusoo soode veerežiim on hakanud taastuma, mis loob soodsamad tingimused ka nende asukatele.
Soode taastamist vedas eest Eestimaa Looduse Fond koostöös Tartu Ülikooli, MTÜ Arheovisiooni, Keskkonnaameti ja RMKga. Pinnase- ja raietööd teostasid Sirtsi lka-l Metropol Group OÜ ja OÜ RT Plaan, Tudusoos OÜ Hanso MK, paise aitasid rajada ka vabatahtlikud. Tehnilised projektid koostas sootaastamistööde teostamiseks Kobras AS, Tudusoo Järvesoo õpperaja kohta IB Urmas Nugin OÜ. Projekti “Soode kaitse ja taastamine” (Life Mires of Estonia) rahastasid Euroopa Liidu LIFE Programm ja Keskkonnainvesteeringute Keskus. Taastamisjärgseid tegevusi viiakse ellu projekti WaterLANDS toel, mida veavad Eestis eest Tartu Ülikool, Eestimaa Looduse Fond, RMK ja Tootsi Turvas. Projekti WaterLANDS (nr 101036484) rahastab Euroopa Liidu Horizon 2020 uuringute ja innovatsiooni programm.
Tudusoo ja Sirtsi looduskaitsealad kuuluvad Natura 2000 üleeuroopalise kaitsealade võrgustikku. Projekt “Soode kaitse ja taastamine” võitis 2024. a Euroopa Komisjoni Euroopa Natura 2000 auhinna ja 18. oktoobri üritust rahastab Euroopa Komisjon.
Eesti soode taastamise projekt pälvis Euroopas olulise tunnustuse
Eestimaa Looduse Fondi, Tartu Ülikooli ja Arheovisiooni ühine kaitsealuste soode taastamise projekt võitis eile, 29. mai õhtul Euroopa Natura 2000 auhinna. Kuivendatud sooalade taastamine aitab parandada paljude liikide ja nende elupaikade olukorda, vähendab süsinikuheidet ning toob kaasa mitmeid teisi olulisi hüvesid.
Auhinda annab välja Euroopa Komisjon, kes toob esile algatusi, mis paistavad silma suurepärase Natura 2000 alade hoidmisega, panustades nõnda nende alade elurikkuse hoidmisesse. Konkursil osales 96 projekti ning võitjad valiti kuues kategoorias. Eesti algatus pälvis tunnustuse maismaa looduskaitseliste tegevuste kategoorias.
“Üha rohkem mõistetakse, et lisaks looduse paremale hoidmisele on oluline ka juba tehtud kahju heastada. Meie kuivendatud, turbast tühjaks kaevandatud ja kahjustatud kaitsealuste soodele taas elu sisse puhumine on üks võimalus, kuidas panustada looduse taastamisse ja hoida elurikkust. Rahvusvaheline tunnustus kinnitab, et oleme Eestis õigel teel,” rääkis Eestimaa Looduse Fondi märgalade programmi juht Jüri-Ott Salm. “Aitäh kümnetele ekspertidele, teadlastele, looduskaitse vabatahtlikele, toetajatele ja kõigile teistele, kes soode taastamisse panustasid,” lisas Salm.
2015.-2021. aastat väldanud projekti “Soode kaitse ja taastamine” käigus taastati ligi 8000 hektarit soid kuues Eestimaa paigas. Selleks rajati ligi 2500 turbapaisu, neist paljud Eestimaa Looduse Fondi vabatahtlike abiga. Paisud aitavad tõsta veetaseme taas maapinna lähedale ehk nõnda nagu see algselt looduslikult oli. Sookoosluste taastumine võib võtta peale taastamistöid aega aastakümneid – mõnel pool vähem, mõnel pool rohkem. Taasmärjutatud alad asuvad Soosaare soos, Sirtsi soos, Laukasoos, Ohepalu soos, Feodorisoos ja Tudusoos ning kuuluvad Natura 2000 kaitsealade võrgustikku. Need piirkonnad on olulised elupaigad mitmetele haruldastele ja ohustatud liikidele.
Samuti anti projekti käigus välja koolides menukas “Ah soo!” õppefilmide sari, loodi Tudu õpperada, korraldati hulgaliselt loodustalguid, õppeprogramme, kirjutati muinasjuturaamat ning palju muud. Projekti tulemustega saab lähemalt tutvuda SIIN.
Erinevaid töid viisid ellu Eestimaa Looduse Fond, Tartu Ülikool ja MTÜ Arheovisioon koostöös RMK, Keskkonnaameti, Keskkonnaministeeriumiga. Projekti “Soode kaitse ja taastamine” (Life Mires of Estonia) rahastas Euroopa Liidu LIFE programm ja Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Natura 2000 on üleeuroopaline kaitsealade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade säilimine pikas perspektiivis.
