Kutsume kõiki huvilisi 29. oktoobril kl 15 Lahemaa rahvusparki Laukasoosse ning 30. oktoobril kl 11 Ohepalu rappa, et vaadata ühiselt üle tehtud töid ja esimesi sootaastamistööde järgseid muutusi. Paari kilomeetri pikkusel soisel jalutuskäigul Laukasoos ja 3 ning 6 kilomeetri pikkustel matkadel Ohepalu rabas antakse ülevaade tehtud taastamistöödest ja nende senisest mõjust, sooaladest, elustikust kui ka sellest, mis saab märgaladest edasi. Tegevusi tutvustavad ELFi märgalade programmi koordinaator Jüri-Ott Salm ning taastamistööde ekspert Marko Kohv, elustiku muutustest räägib Tartu Ülikoolist Voldemar Rannap ning RMK töökorraldusest Leevi Krumm. Matkalistele katame kosutuseks ka piknikulaua.
Kogunemiskoht:
NB! Osalemise eelduseks on COVID vaktsineerimise või läbipõdemise tõendi esitamine.
Palume sündmustele eelnevalt registreeruda hiljemalt 27. oktoobril SIIN: https://forms.gle/aCHwEgtvs1gBmYvq7
Taustaks Laukasoo taastamistöödest
Laukasoo taastamist asusime üheskoos teadlaste ja teiste partneritega planeerima 2015. aastal, taastamistöödega alustati 2018. a oktoobris. Töödega jõuti suures osas lõpule 2020. a sügiseks, 2021. a jätkatakse mõnede parandustega. Laukasoo taastamistööde tulemusel peaks aastate jooksul paranema sealse raba (697 ha), laugaste (13 ha), rabametsa (72 ha), siirde- ja õõtsiksoode (19 ha), soostuvate ja soolehtmetsade (38 ha) ja vanade loodusmetsade (110 ha) seisund. Seejuures loodi ka tingimused selleks, et taastuks lagesoo endisel turbakaevandusalal ja märgaladele omane veerežiim 200 ha-l teistel kuivendusest mõjutatud aladel, mida Natura 2000 andmebaasis veel arvele pole võetud. Kuivenduse mõjude leevendamisel paranevad tingimused mitmetele soodele omastele liikidele.
Soode taastumine nõuab lisaks ajale ka mitmesuguseid põhjalikke töid ja palju erinevaid abikäsi. Teostusprojekti koostas AS Kobras. Üks suuremaid töid oli kuivenduskraavide sulgemine 43 km ulatuses. Selleks rajas Metropol Group OÜ ekskavaatoritega 445 pinnaspaisu, lisaks tegid 55 paisu käsitööna Tallinna Õpilasmaleva liikmed, töömehed ja talgulised. Soo taastamiseks vajalikke kujundusraieid tegi OÜ Ökopesa kokku 71 ha-l, sh 54 ha-l puistu eemaldamine lagesookoosluse taastamiseks endisel kaevandusalal ja selle lähiümbruses ning 17 ha trassiraieid koppade liikumisteede rajamiseks. Raiete läbiviimise korraldas RMK, kopatööd ELF.
Taustaks Ohepalu soostiku taastamistöödest
Ohepalu lka soode taastamise kavandamisele asusime üheskoos teadlaste ja teiste partneritega 2015. aastal. Teostusprojekti koostas OÜ Consultare 2018. a ja taastamistöödega alustati 2019. a augustis. Töödega jõuti suures osas lõpule 2019. a detsembris, 2020. ja 2021. a jätkati mõnede parandustega. Ohepalu taastamistööde tulemusel peaks aastate jooksul paranema sealse raba (330 ha), järvede ja laugaste (120 ha, sh Ohepalu, Udriku ja Mäda järved), rabametsa (220 ha), soostuvate ja soolehtmetsade (120 ha), rohunditerikaste kuusikute (15 ha) ja vanade loodusmetsade (15 ha) seisund. Seejuures loodi ka tingimused selleks, et 300 ha-l taastuks märgaladele iseloomulik veerežiim teistel kuivendusest mõjutatud aladel, mida Natura 2000 andmebaasis veel arvele pole võetud. Kuivenduse mõjude leevendamisel paranevad tingimused mitmetele soodele omastele liikidele.
Tehtud taastamistööd hõmlasid kuivenduskraavide sulgemist 28 km ulatuses. Selleks rajas Valmap Grupp ekskavaatoriga 166 pinnaspaisu, lisaks tegid 34 paisu käsitööna palgatud töömehed, 1. jalaväebrigaadi kaitseväelased ja talgulised. Soo taastamiseks vajalikke kujundusraieid tegi OÜ Finkre kokku 57 ha-l, sh 40 ha-l puistu eemaldamine lagesookoosluse taastamiseks Mädajärve lähistel, harvendusraie 3 ha-l ning 12 ha-l trassiraieid kopa liikumisteede rajamiseks. Raiete läbiviimise korraldas RMK, kopatööd ELF.
Täpsemat infot Laukasoo ja Ohepalu looduskaitsealade sootaastamistööde kohta leiab soode lehelt:
https://soo.elfond.ee/taastamisalad/laukasoo/
https://soo.elfond.ee/taastamisalad/ohepalu/
Tegevused toimuvad projekti “Soode kaitse ja taastamine” (Life Mires of Estonia) raames, mida rahastab Euroopa Liidu LIFE Programm ja Keskkonnainvesteeringute Keskus. Projekti viiakse läbi ELFi koordineerimisel koostöös Tartu Ülikooli, MTÜ Arheovisiooni, RMK ja keskkonnaametiga.