Rikutud veerežiimiga märgalade taastamine on hoolikalt ette planeeritud protsess, mida viiakse läbi vastavalt taastamiskavadele, mis tehakse igale alale individuaalne. Peamine probleem kõigil taastamisaladel on üks – kunagi rajatud kuivenduskraavid viivad alalt vett välja ning nende kraavide sulgemine on üks peamisi tegevusi, mis aitab veerežiimi taas loomulikuks muuta ning märgala taastada.
Rikutud veerežiimiga märgaalad taastatakse kaasates kõrgetasemelist ekspertiisi kodumaalt ja mujalt riikidest (vt sündmused, meeskond). Lisaks kaastakse tegevusse ka vabatahtlikke, kes aitavad taastamistegevusi viia läbi kohtades, kuhu rasketehnikaga ligi ei pääseks.
Taastamistegevuste läbiviimine seisnes esialgse kaardianalüüsi ja välitööde põhjal ligikaudu 316 km (algse plaani kohaselt 240 km) kuivenduskraavi sulgemises täitmise või paisude rajamise abil. Üldjuhul on kavandatud paisude rajamiseks kasutada turvast, vajadusel tehakse ka puitkonstruktsiooniga paisud (näit juhul, kui turba kättesaadavus on väike või paisud kavandatakse rajada järsema nõlvaga aladele). Taastamisalade vahel jaguneb suletavate kraavide pikkus järgnevalt: Tudusoo – 70 km; Laukasoo 43 km; Ohepalu 28 km, Soosaare 52 km, Sirtsi 112 km, Feodorisoo 10 km.
Tegevuste läbiviimise etapid:
Enamik plaanitavast tööst ostetakse sisse maaparandustöid teostavatelt ettevõtetelt. Tööde teostamisel kaasatakse vajadusel vabatahtlikke, seda eelkõige piirkondades, kuhu rasketehnikaga ligipääs on raskendatud või need asuvad teedevõrgust eemal ning kus on vaja rajada vaid üksikuid paisusid.
Raie vajadus täpsustati 2016.-2018. a läbiviidud välitööde käigus ja nende kavandamine sõltub olulisel määral ka erinevate liikide, näiteks metsise mängupaikade esinemisest taastamisaladel. Puistul on oluline roll veetaseme alandamisel läbi puuvõra toimuva aurumise – evapotranspiratsiooni. Kuna sookoosluse taastumine sõltub veetasemest, siis teatud juhtudel on oluline märgala taastamiseks puistu eemaldamine.
Tööde käigust igal alal leiab ülevaate lehelt “Projektialad“.
Loe lisaks: