Taastamistööd

Foto: Jüri-Ott Salm

Sulgetud kuivenduskraav Soomaal. Foto: Jüri-Ott Salm

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Rikutud veerežiimiga märgalade taastamine on teaduslik protsess, mida viiakse läbi vastavalt taastamiskavadele, mis tehakse igale alale individuaalne. Peamine probleem kõigil taastamisaladel on üks – kunagi rajatud kuivenduskraavid viivad alalt vett välja ning nende kraavide sulgemine on üks peamisi tegevusi, mis aitab veerežiimi taas loomulikuks muuta ning märgala taastada.

Rikutud veerežiimiga märgaalad taastatakse kaasates kõrgetasemelist ekspertiisi kodumaalt ja mujalt riikidest (vt sündmused, meeskond). Lisaks kaastakse tegevusse ka vabatahtlikke, kes aitavad taastamistegevusi viia läbi kohtades, kuhu rasketehnikaga ligi ei pääseks.

Taastamistegevuste läbiviimine

Taastamistegevuste läbiviimine seisneb esialgse kaardianalüüsi ja välitööde põhjal ligikaudu 240 km kuivenduskraavi sulgemises täitmise või paisude rajamise abil. Üldjuhul on kavandatud paisude rajamiseks kasutada turvast, vajadusel tehakse ka puitkonstruktsiooniga paisud (näit juhul, kui turba kättesaadavus on väike või paisud kavandatakse rajada järsema nõlvaga aladele). Taastamisalade vahel jaguneb suletavate kraavide pikkus esialgse hinnangu põhiselt järgnevalt: Tudusoo – 65 km; Laukasoo 38 km; Ohepalu 6 km, Soosaare 16 km, Sirtsi 91 km.

Taastamistööd. Foto: Kai Vellak

Taastamistööd. Foto: Kai Vellak

Tegevuste läbiviimise etapid:

  • Ettevalmistavad tööd paisude ehitamiseks ja kraavide kinniajamiseks – tehnika (buldooser või ekskavaator) tarbeks juurdepääsuteede märkimine looduses; vajadusel liikumistee lahtiraiumine;
  • Vastavalt taastamiskavale tammide asukohtade märkimine kraavidel;
  • Vastavalt taastamiskavale paisude rajamiseks ja kraavide kinniajamiseks turbavõtuaukude märkimine. Ühtlasi proovitakse tekkivaid väikseid veekogusid kujundada nõnda, et need oleksid sobilikud rabakonnale ja kiilidele;
  • Võimalikud raietööd (liigse võsa või puistu eemaldamine tuleb teha enne kraavide sulgemist; enamus sellest tegevusest rahastatakse teistest vahenditest, st ei viida ellu LIFE toetusel).
  • Paisude rajamine ja kraavide kinniajamine;
  • Lõppviimistlus – ala taastamine ja ajutiste struktuuride likvideerimine.
turbapätsid. png

Foto: Meelis Leivits

Enamik plaanitavast tööst kavandatakse sisse osta maaparandustöid teostavatelt ettevõtetelt. Tööde teostamisel kaasatakse vajadusel vabatahtlikke, seda eelkõige piirkondades, kuhu rasketehnikaga ligipääs on raskendatud või need asuvad teedevõrgust eemal ning kus on vaja rajada vaid üksikuid paisusid.

Võimalikud raietööd viib läbi RMK. Raie vajadus täpsustatakse 2016. a läbiviidavate välitööde käigus ja nende kavandamine sõltub olulisel määral ka erinevate liikide, näiteks metsise mängupaikade esinemisest taastamisaladel. Puistul on oluline roll veetaseme alandamisel läbi puuvõra toimuva aurumise – evapotranspiratsiooni. Kuna sookoosluse taastumine sõltub veetasemest, siis teatud juhtudel on oluline märgala taastamiseks puistu eemaldamine.

Hetkel toimuvad taastamistööd:

Soosaares toimuvad vastavalt taastamiskavale raietööd, seejärel on kavandatud kraavide sulgemine.

Samuti kavandatakse 2017. a talvel raieid Sirtsi lka-l paikneval mahajäetud turbakaevandusalal ja selle ümbruses lähtudes Palasi mahajäetud turbatootmisalal soo taastamise kavast.

Loe lisaks:

http://www.soo.ee/taastamine 

Ecological restoration in drained peatlands – best practices from Finland. Edited by Similä Maarit, Aapala Kaisu, Penttinen Jouni (2014). I osa

Ecological restoration in drained peatlands – best practices from Finland. Edited by Similä Maarit, Aapala Kaisu, Penttinen Jouni (2014). II osa

Rabade taastamise teemaline roadtrip Läti Vabariigis

Rootsi õppereisi (9.-14. okt 2016) aruanne

Soome õppereisi (12.-16. september) aruanne