Taastamiskavade koostamine

IMG_1577

Soosaare. Foto: Jüri-Ott Salm

Taastamiskavade koostamine kuuel projektialal

Enne kui hakatakse taastamistöid tegema, valmib igale projektialale taastamiskava, mille järgi hakatakse sulgema loodusväärtuslikke alasid kuivendavaid kraave.

Valminud kavad ja avalikustamise materjalid 

Soosaare taastamiskava

Palasi taastamiskava

Feodorisoo taastamiskava

Laukasoo taastamiskava

Ohepalu taastamiskava

Tudu taastamiskava

Sirtsi taastamiskava ja Palasi endine turbakaevandusala

Kava koosneb järgmistest osadest:

1.  Teave mõjutatud ala kuivenduseelsest olukorrast ja toimunud muutustest põhineb ajalooliste kaartide, ortofotode, vanade metsa takseerandmete ja geoloogiafondi materjalide analüüsil. Nõnda on nõnda võimalik tuvastada kuivendustegevuse mõjuala, mh algselt lagedate soo-alade metsastumise ulatus, kuivendustööde toimumise aeg, turbavõtuaukude rajamise aeg. Lisaks looduskaitselistele aspektidele selgitatakse analüüsi käigus ka teiste objektide olemasolu, näiteks taliteede paiknemine.

2. Rajatud kraavivõrgu paiknemine maaparandussüsteemide suhtes – hindame kraavide likvideerimise mõju piirkonda rajatud kuivendussüsteemile. Analüüsi eesmärgiks on välistada majandusmetsades kujundatud veerežiimi muutus või minimeerida vastavalt võimalikke mõjusid.

3. Lisaks kuivenduseelse kasvukohatüübi ja puurinde struktuuri väljaselgitamisele toimuvad välitööd, mille käigus hinnatakse täiendavalt igas konkreetses kohas kuivenduse mõju ulatust ja koosluse taastumisvõimet, teiste looduskaitseliste väärtuste kahjustamise võimalikkust ning taastatava ala rolli sooökosüsteemis kui tervikus. Sellest lähtuvalt määratletakse sihtkoosluseks olev taimkatte kasvukohatüüp ja EL loodusdirektiivi Natura elupaigatüüp, raiete vajadus ja ulatus.

4. Välitööde käigus viiakse läbi ka kraavide inventuur, et saada ülevaade nende toimimisest ja parameetritest. Selle põhjal tehakse esialgne kava kraavide likvideerimise kohta, sh paisude asukohtade osas.

5. Vastavalt liikide (vt liikide uuring) ja arheoloogiliste uuringute (vt arheoloogilised uuringud) tulemustest täpsustatakse taastamistegevuste (sh raie) ulatust, ajastust.

6. Kultuurilooline ülevaade taastamisala kohta.

7. Taastamistöödejärgse seire läbiviimise kava.

8. Avalike koosolekute materjalid, täiendavad analüüsid, kooskõlastused.

Taastamiskavad koostatakse koostöös Riigimetsa Majandamise Keskusega ja Keskkonnaametiga.

Taastamiskavade koostamise järgselt täiendatakse neid vajadusel taastamistööde käigus sõltuvalt liikide ja arheoloogiliste uuringute ning taastamistööde projektide koostamise tulemustele vastavalt.

Varasemad tegevused:

Agusalu, Muraka, Sirtsi looduskaitsealade kraavide inventuur

Soode taastamise kavandamine

Seotud tegevused:

Soode taastamine ja ajaloolised aerofotod