Siia kogume soopärandiga seotud lühivorme: vanasõnu, metafoore, naljandeid jms. Info on leitud Kirjandusmuuseumi andmebaasidest ning küsitud/kuuldud inimestelt vahetu suhtluse käigus.
Metafoorid:
Naljandid:
Mees on soos ja upub. Soo ääre peal istub konn. Mees hüüab appi. Konn ei tee väljagi. Mees hüüab jälle appi. Konn ei tee jälle väljagi. Enne uppumist jõuab mees veel hüüda: “Tule appi, mis sa passid seal!”. Ja mees upubki.
Konn on endiselt vait. Tükk aega hiljem, kui viimased mullikesed on juba muda pinna pealt kadunud, ütleb konn vaikselt: “Mis passin, mis passin, ma elan siin….” (Rain Ööpiku naljakogu)
Igal juhul jõhvikas (Õhtuleht 24.10.1970. Viktor Masingu materjalide seast)
“Et tere kah, sõber Alts!”
“Servus, Volts!”
“Kuhukanti käimasid keerutad?”
“Kohtumajja – naist maha kandma.”
“Nonäh! Mina sinnasamma – eidest ära ütlema.”
“Neetud jõhvikas! Keeras mu abielu kihva!”
“Hapu kuremari! Tema ju minugi õnnele otsustava obaduse andis.”
“Sai küll kõneldud: mine, mu küljeluu, too soo külest korvitäis punaseid jõhvikaid, neid põhjamaa viinamarju, elupikendajaid, vererõhu alandajaid ja tee mulle vahel head haput vett. Aga tema: ei ja ei! Et korjajaid palju ja marju vähe, rabad marjad ja meeste kurgud alalõpmata kuivad. Kui nii; siis olgu minu poolt ka lühike lugu ja lõhkine lõpp. Sul samaviisi?”
“Ei sutike teistviisi. Minu oma aina rabades ringi ajaski. Õhtul tuleb, koti all küürus. Inetu kohe vaadta. Ihu bussis siniseks nügitud: sookailude ja soku hais man; pea puuke ja põrdakärbseid täis… Lase sihuke endale ligi! Lahutus lahti ja asi vask!” (K. Nõmmik)
©2016-2021 Eestimaa Looduse Fond, projekt “Soode kaitse ja taastamine” (Life Mires of Estonia). Kõik õigused kaitstud. Projekti rahastab Euroopa Liidu LIFE Programm ja Keskkonnainvesteeringute Keskus. See koduleht ei pruugi kajastada Euroopa Komisjoni ametlikke seisukohti.
