Luule

Järgnevalt leiate otsisõnu kasutades või lihtsalt loetelu silmates viiteid luuletustele ning nende autoritele, kelle jaoks on soo olnud mingil põhjusel inspireeriv. Võimalusel oleme pealkirja ja autori juurde lisanud ka 1-2 rida kuni üks salm tekstinäidet, kus on sood nimetatud.

• • PealkiriLaukaloss ja kõnnumaakirik
  • KogumikPaluteder ja mutrikorjaja (2004; 89)
  • Autor(id)Ehin, Andres (1940-2011)
  • Esmatrükk2004
  • KirjeldusÕige mitmekihiline ja mõttetihe sõnademäng: "... ja kõik need kõdueelsed raiesmikurikkurid..."
  • KommentaaridTsitaat autori kirjutatud järelsõnast: "Teine osa "Ajalaulud" sisaldab ajalehtedele kirjutatud salme aastatest 2000--2003. Igas luuletuses on reageeritud mõnele päevateemale või nähtusele looduses. Varem pole ma ajakajalist luulet kuigivõrd harrastanud" (lk 269).
• • PealkiriKevad
  • KogumikAastaajad eesti luules (2000; 240)
  • Autor(id)Kurvits, Lembit (1954--2017)
  • Esmatrükk2000
  • KirjeldusLuuletus algab kevadise raba kirjeldusega, mis mõtte lõppedes jõuab armsama huulteni. "Kord nägin und, kus armas, kahekesi / me kevadises sabas käisime./ Ja kummikute all meil lirtsus vesi." (lk 90). Autor märgib luuletuses ühe õitsva taimena paiselehte, mida kohe kuidagi rabas ei leidu. Ehk pidas ta hoopis silmas tupp-villpead, kes tõesti sirutab aprillis oma villkarvase õisiku taeva poole?
  • KommentaaridKoostaja, Doris Kareva, on kogumikule saateks öelnud muu hulgas järgmist: "...Igas elus on päevi, mis sisaldavad endas ajastuid, nagu ka aastaid, mis mööduvad nagu üksainus pikk päev: osana loodusest võngume kaasa tema loendamatutes rütmides, teadvustades seda siis või ei. ..." (lk 5)
• • PealkiriUnistus heleroheliseset kübarast. Loodus pildis ja Luules
  • Kogumikluulekogu (1973; 82)
  • Autor(id)Lehtmets, Tõnis; Nurme, Minni; Luik, Viivi; Rummo, Paul-Eerik; Suuman, Aleksander jt
  • Esmatrükk1973
  • Žanrluulekogu
  • KirjeldusLuule- ja pildikogu Eesti loodusest; osa luuletusi on koosluste kaupa esitatud (mets, soo, niit); kui on ka aastaringne "ajaarvestus".
  • Tegevuskohtsoo, raba
  • KommentaaridPildistanud ja koostanud Edgar Kask; kujundanud Enno Ootsing. Nt "Jalg käib kümne mülka suus/kõhutäiteks hapu mari./Aga eestpoolt ilmub kuusk,/igerik kui labihari. (Tõnis Lehtmets) Nt "Turbapätsid nagu leivapätsid. Vinnan neid virna, et kuivaksid tuule/ ja jõhvikaspäikese käes. Meenuvad köited - mõni neist tõsisem koorem/kui mu praegune kandam." (Paul-Eerik Rummo) Nt "see õõtuv soo kord oli järv. Nüüd kulu all ta helk ja värv. /Too kiviselg seal keset sood /oli keset järve. Nii on lood. (Aleksander Suuman)
• • PealkiriRaba
  • KogumikLauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk Kurbade kaitseks (1972; 119)
  • Autor(id)Runnel, Hando (1938)
  • Esmatrükk1972
  • Kirjeldus"Mustikate marjaveri/kisendas appi ja appi..." - terane keskkonnakriitika liigse marjakorjamise aadressil, mis tõstis 1970. aastatel üha enam pead.
  • KommentaaridVäikese ääremärkusena olgu lisatud, et mustikad, kellest luules on jutt, rabas otseselt ei kasva. Neid marju leidub valdavalt männimetsas. Samas leidub rabades rabasaari ja rabade ümber kuivendatud endisi rabasid, kus kasvavad ka mustikapuhmad.
• • PealkiriRabalaul
  • KogumikEmajõe unisel veerel (2003)
  • Autor(id)Sang, August (1914-1969)
  • Esmatrükk1936
  • KirjeldusKevadist tunnet nii hinges kui looduses annab luuletaja edasi raba serval, juhatades lugeja kallimaga sinna istuma: "Mis oleks, kui üksteise süles nüüd laukasse upume? Suvel pinnale saadame üles siis hälliva kupu me."
  • KommentaaridLuuletus on leitud Tartu Linnaraamatukogu projekti "Luuleleid" blogilehelt, kuhu selle on sisetanud Laili Jõgiaas. Paberkandjal on "Rabalaul" ilmunud kogudes “Üks noormees otsib õnne” (1936), “Sada laulu” (1965), “Väike luuleraamat” (1971), “Laulud” (1977), "Aastaajad eesti luules" (2000), “Emajõe unisel veerel” (2003).
• • PealkiriLaul Eestist
  • KogumikTuulemaa: luuletused 1905-1912 (1913)
  • Autor(id)Suits, Gustav (1883-1956)
  • Esmatrükk1913
  • Žanrluule
  • KirjeldusVäike tsitaat luuletusest:

    Õudne kui needmine ajalugu, /maha tallatud jõuetu sugu,

    Kõverad, küürakad vaevakased / juurtega, juurteta mädasoo mülkas.

        See on Eesti. ...

  • TegevuskohtGustav Suits on pärit Võnnust. Võib arvata, et tema luule on saanud mõjutust ümbritsevatest maastikest, kus ei puudunud ka sood.
  • KommentaaridKogumikku on võimalik lugeda ka arvuti vahendusel. Eesti kirjandusmuuseum on selle trükise 2015. aastal digitaliseerinud: https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:268335/243812/chapter/2
• • PealkiriSoolaugastel
  • KogumikTuulemaa: luuletused 1905-1912 (1912)
  • Autor(id)Suits, Gustav (1883-1956)
  • Esmatrükk1912
  • Žanrluule
  • KirjeldusVäike tsitaat luuletusest:

    "Täis laukaid sügavaid on soode süli. / Kas on neis roostevesi, nii tume, keeletu

    või vaatab maa alt valu, nii mustav, meeletu?

    Täis laukaid sügavaid on soode süli.

  • TegevuskohtIlmselt on autori luulekeelt ja -meelt mõjutanud ta kodu, Võnnu, ümbrus.
  • KommentaaridLuulekogu on kättesaadav Eesti kirjandusmuuseumi abiga: https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:268335/243812/chapter/7 Eesti rahvusringhäälingu vahendusel kuuleb Anne Margiste esituses seda luuletust 1968. aastast, mil toimus "Loodusluule õhtu Rakvere teatris". Helisalvestist saab kuulata siit: https://arhiiv.err.ee/vaata/loodusluule-ohtult-rakvere-teatris/similar-268280  
• • PealkiriMülgas
  • Autor(id)Tamm, Jakob (1861-1907)
  • Esmatrükk1885
  • KirjeldusSee luuletus on ilmunud ajalehe Wirulase lisa (7. mai 1885) ja kannab jõuliselt edasi 19. sajandi lõpu meeleolu soode kahjulikkusest: .... "Hulk haigusi asub ta haisewas wees / Hulk haigusi auurab sealt üles..."  
  • KommentaaridLuuletust saab digitaalarhiivi abil Wirulase lehest lugeda. Luuletuse kõrval on ka artikkel karjamaadest, kus muuhulgas on soovitus soode kuivendamiseks. Küllap ongi luuletus mõeldud artikli meeleolu täienduseks.
• • PealkiriTalgud Lööne soos
  • KogumikKohav rand (1948; 107--115)
  • Autor(id)Vaarandi, Debora (1916-2007)
  • Väljaanne1948
  • Žanrpoeem
  • KirjeldusPoeemis kirjeldatakse talgute läbiviimist Lööne soos, kuhu tuleb palju inimesi üle Saaremaa. Talgute jooksul kaevatakse kuivenduskraave. Päevasele tööle järgneb pidu, kus linalakk neiu keerutamine valsitaktis Saaremaal, on Raimond Valgre loodud viisi saatel kogunud palju tuntust. Tekstinäidis: "Tuul kiibutab villpeasid hilju / õhus kohkunud kiiviteid kiljub, / soole rahvast kuid valgub ja valgub - / nüüd talgud meil, hõissa, talgud! /.../ Viiskümmend hektarit on juuritud ja puhas, / kaks tuhat meetrit kraavi mustab märjas maas. / Siin varsti heina niidetakse õitsvas luhas, / siit tuleb Saare võimas koresöödabaas."
  • TegevuskohtSaaremaa, Valjala küla Lööne soo.
  • KommentaaridPoeemiga seoses on ilmunud mõned arvamusartiklid: