Ilukirjandus

Ilukirjandus / Luule / Laulud / Videod ja filmid / Kohapärimus / Ütlused / Artiklid

Järgnevalt leiate otsisõnu kasutades või lihtsalt loetelu silmates ilukirjanduslikke trükiseid, kus autor(id) on rohkemal või vähemal määral kasutanud oma mõtete edasiandmisel ka sood – olgu see siis pelgalt mainitud viite või tegevuspaigana, soos viibimisel tekkinud emotsioonide kirjelduste vm taolisena. Kuna ilukirjanduse kogumine ning läbitöötamine võtaks igal huvilisel iseseisvalt väga palju aega, siis ei ole me piirdunud vaid pealkirja ja autori nimetamisega, vaid oleme lisanud lühikirjeldusena ka trükise sisu ning ära on toodud ka soo “vaatepunkt”; võimalusel on viidatud geograafilisele tegevuskohale või lisatud mõni muu kommentaar, millega kogumistöö juures on kokku puututud.

Sorteeri
    • PealkiriPäeva palge ees. Meelespealillede hõng. (1983; 464)
    • Autor(id)Vaher, Luise (1912-1992)
    • Esmatrükk9999
    • Žanrromaan
    • PealkiriNeli hommikut ja üks õhtu (2000)
    • Autor(id)Vaiksoo, Jaanus (1967)
    • Väljaanne2000
    • Žanrlühijuttude kogumik
    • KirjeldusRaamat jutustab ühe perekonna (isa, ema, Harri, Inger ja Joonas) ettevõtmistest ning sidemest kooli ja loodusega. Raba puudutab peamiselt viimane jutt „Suvehommik“, mis omakorda raamib pärimuslugu murakate tekkeloost. Tegevuskoht: soo täpsem asukoht määratlemata.
    • PealkiriSoovaimu lood (2003)
    • Autor(id)Vaiksoo, Jaanus (1967)
    • Väljaanne2003
    • Žanrkunstmuinasjutud
    • KirjeldusVanad eesti rahvapärimused on kirjaniku käe läbi saanud kunstmuinasjuttude vormi ja räägivad peasjalikult soovaimust - pika halli habemega taadist, kellel jalas on suured kasetohust viisud. Need on sookolli tegelaskuju kirjelduse juures kesksel kohal, sest võimaldavad käia üle laugaste. Soovaimu on juttudes käsitletud kui soode ja rabade kaitsjat. Nii nagu iga teinegi kaitsehaldjas, aitab soovaim rabas hättasattunuid ja karistab neid, kes loodusega halvasti ümber käivad. Tegevuskoht: soo asukohad määratlemata.
    • KommentaaridRaamatu kohta on ilmunud ka arvustus: http://goo.gl/jshJr0. Mõni aasta peale raamatu esmatrükki on ilmunud 2007. aastal "Nõiutud pulmarong", kus I osana on soovaimu tegemistele lisandunud metsateemalised kunstmuinasjutud.
    • PealkiriRajad soos (1962)
    • Autor(id)Väli, Heino (1928-1990)
    • Väljaanne1962
    • Žanrseiklusjutt
    • KirjeldusNõukogudeaegse meelestatusega seiklusjutt, milles pioneerid satuvad maastikumängu käigus rappa ning leiavad pudelid, milles on kaart. Jupid kaartidest juhatavad noored nn partisanide saarele, kus elavad/peatuvad vastupanuliikumise esindajad (metsavennad?). Tänu pioneeridele tegutsemisele tabatakse nii vastupanuliikumise esindajad kui ka langevarjuga maanduvad spioonid. Tegevuskoht: soo asukoht on täpsemalt määratlemata, kuid samas on nimetatud "Lembitu" kolhoosi. Eesti kolhooside nimekirjas on kahes maakonnas sellenimeline olemas: üks on Voore külas Jõgevamaal ning teine Saarepeedi külas Viljandimaal. Kumba neist on jutus mõeldud, paraku ei selgu.
    • KommentaaridJutt on näide nõukogudeaegsest ideoloogiast. Sobiv materjal kirjanduslikus mõttes analüüsiks põhikooli vanemale astmele või ka gümnaasiumiastemele (võrreldes nt seiklusjutte, mis on tänapäeval või enne II maailmasõda kirjutatud).  
    • PealkiriPokuraamat (1994)
    • Autor(id)Valter, Edgar (1929-2006)
    • Esmatrükk1994
    • Žanrlastejutud
    • KirjeldusVäikesed tarnamättad, pokud, on võtnud ette tekonna otsitada niiskemat eluaset, sest kuivaks jäänud metsaalune koos järveäärsega on pokude tallaalused pannud sügelema. Uues metsatalus leiavad pokud endale sõbrad Puuko, Sooru ja Eku.
    • KommentaaridPeale Pokuraamatut on ilmunud veel Pokuaabits (2002) ja Pokulood (2004), vt muud pokude ja Pokumaaga seonduvat pokumaa.ee Eestist on leitud pisut üle 70 tarnaliigi (Carex L.). Mättaid moodustavad neist vaid mõned ja mis ühtlasti eelistavad kasvukohana lodumetsi, madalsoid, soostunud niite. Kõige sagedamini moodustavad mättaid mätastarn (Carex cespitosa), aga ka eristarn (C. appropinquata), pööristarn (C. paniculata). Vt Toom, M; Liira, J., Kull, T. 2016. Tarnad, seerias Eesti elurikkus 2. Tartu.
    • PealkiriLuikede soo (1968)
    • Autor(id)Valton, Arvo (1935)
    • Väljaanne1968
    • Žanrlühiromaan
    • KirjeldusRaamat räägib noorest isevärki poisist, Märdist, kes tuleb Tallinna Tehnikaülikooli õppima inseneriks. Nagu noorte elus ikka, Märt armub. Ihalusobjektiks on Estonia teatri balletietendusel nähtud baleriin. Raamat on esimesest armastusest, pettumusest ning maale tagasikolimisest. Märdi jaoks on soo serval asuv heinaküün nagu sümbol, kuhu ta pidevalt tagasi igatseb. Seal saab olla üksi. Tegevuskoht: täpsem soo asukoht on määratlemata.
    • PealkiriSooharimine ja südameharidus (1916)
    • Autor(id)Weizenberg, August Ludvig (1837-1921)
    • Väljaanne1916
    • Žanrnäidend
    • KirjeldusPildike elust viies vaatuses, kus Sootalus elab vaene perepoeg ja Mäetalus jõukas peretütar. Tütre isa on pulmade vastu, sest poiss liiga vaene, aga kõik lõppeb ikkagi soositud abieluga. Tegevuskoht: soo asukoht on määratlemata.
    • KommentaaridKirjanikust ülevaade Eesti kultuuriloolises veebis: http://goo.gl/NkZv2I Näidend on loetav samas: http://goo.gl/t7Trqn  
1 5 6 7