Ilukirjandus

Ilukirjandus / Luule / Laulud / Videod ja filmid / Kohapärimus / Ütlused / Artiklid

Järgnevalt leiate otsisõnu kasutades või lihtsalt loetelu silmates ilukirjanduslikke trükiseid, kus autor(id) on rohkemal või vähemal määral kasutanud oma mõtete edasiandmisel ka sood – olgu see siis pelgalt mainitud viite või tegevuspaigana, soos viibimisel tekkinud emotsioonide kirjelduste vm taolisena. Kuna ilukirjanduse kogumine ning läbitöötamine võtaks igal huvilisel iseseisvalt väga palju aega, siis ei ole me piirdunud vaid pealkirja ja autori nimetamisega, vaid oleme lisanud lühikirjeldusena ka trükise sisu ning ära on toodud ka soo “vaatepunkt”; võimalusel on viidatud geograafilisele tegevuskohale või lisatud mõni muu kommentaar, millega kogumistöö juures on kokku puututud.

Sorteeri
    • PealkiriMälestusi taimedest (1996; 190)
    • Autor(id)Masing, Uku (1909-1985)
    • Esmatrükk1950
    • Žanresseistika
    • KirjeldusUku Masing kirjeldab esseistlikus laadis enda suhet ümbritseva, eriti taimedega; käsikiri on valminud 1950. aastatel; Pille Runneli järelsõna.
    • TegevuskohtRaikküla
    • PealkiriSoosaare (1936)
    • Autor(id)Metsanurk, Mait (1879-1957)
    • Väljaanne1936
    • Žanrromaan
    • KirjeldusMõningate biograafiliste sugemetega romaan, kus nooperemees Juhan läbi ränga töö püüab Soosaare talu tõsta õitsvale järjele. Läbi uudismaa künni, noorema venna surma, rehetalu põlemise jpm vahel vaevab teda mure naisevõtu pärast. Armastab noort ja rikast naist, kes lõpuks ta kaasaks ikkagi ei saa. Huvitav, et kogu selle töö ja armumurede kõrval vaevab noorperemeest veel mure, mida teised sellest talust arvavad - väike kompleks oma kehvema maa pärast - töö-töö-töö. Tegevuskoht: soo asukoht on määratletud Tartumaale, räägitakse Emajõkke liigvee juhtimisest. Tekstis on mainitud ka külasid Süti ja Nõva, kuid kohanimeandmebaasis Tartumaaga seotud kirjed puuduvad.
    • PealkiriTaavet Soovere elu ja surm (1957; 185-301)
    • KogumikValitud teosed (1957; 185-301)
    • Autor(id)Metsanurk, Mait (1879-1957)
    • Esmatrükk1935
    • Žanrromaan
    • KirjeldusRomaan on läbilõige unistajaloomuga noormehe elusaatusest. Näitemängule, lauluringidele ning erinevatele naisterahvastele mõeldes, jääb peategelasel sageli talumajapidamine tahaplaanile. See ei sobi kuidagi talus elavale õele ning emale. Varases meheeas kihutab Taavet õe talust välja, kuna too laskis pere koera maha lasta. Taavet müüb talu ning kolib emaga linna. Sepatöökoja ebaedukas majandamine sunnib teda linnas ostetud maja maha müüma. Lõpuks abiellub ta oma ammuse tuttava, Viisaga. Abielluda aga noored ei jõudnuki, sest enne suri Taavet kopsuhaigusesse. Sood on nimetatud vaid romaani alguses. Huvitav oli kirjeldus sellest, kuidas vaesemad lähevad otseteed läbi soo, võttes selleks jalad paljaks; jõukamad sõidavad mööda teed vankriga.
    • TegevuskohtTäpsem tegevuskoht on määratlemata.
    • PealkiriLindvistika ehk metsa see lingvistika (2015; 240)
    • Autor(id)Mikita, Valdur (1970)
    • Väljaanne2015
    • Žanresseistika
    • KirjeldusValdur Mikita räägib, kirjeldab ja mõtiskleb eelkõige üle-ümber-ja-läbi metsa. Vaadates lingvistikaga seotud raamatutriloogiale soo "pilgu" läbi, viitab autor kolmandas osas ka soole; ehkki Mikita on kasutanud üldisemat vee-kontseptsiooni. "Meie vetevald on üldse imeline. Sood ja rabad, säilinud metsajõgede võrgustik, puhas ja mitmekihiline põhjavesi, maa-alused jõed ja muidugi Läänemeri. See on tõeline vetevaimude kaitseala. Madalmaa liigvesi, soolaukad, niiskus, udu ja pilved – niisugune on meie esivanemate lugu, vähemasti kui uurida eesti kirjandust. Selles tähenduses on eesti kirjandust üks suur porimülgas.“
    • Tegevuskohtmääratlemata
    • PealkiriKraavitajad (1920; 194)
    • Autor(id)Mõtslane, Mats (1884-1956)
    • Esmatrükk1906
    • Žanrjutustus
    • KirjeldusSümbolistlik jutustus Arusoo noore kooliõpetaja, Paul Tombergi, viiest esimesest õpetamistaastast; tema siseheitlustest, kuuluvustunde tekitamisest külaelanikega ning inimeste kaasamisest. Erinevate laatade, laulukoori ja näitemängude kaudu inimestega tuttavaks saanuna, tunneb õpetajahärra ometi suurt üksindust. Ainuke naine, kes pakub sisuliselt hingepidet, saadetakse vanemate poolt Soome õppima perenaise ametit. Sood kasutatakse raamatus sümbolina, kus kooliõpetaja amet külas on justkui kraavikaevaja ja sookuivendaja töö märgaladel. Talurahvas olevat pime ja tume nagu soo, kellest miskit tolku hakkab saama alles peale aastatepikkust tööd "maaparanduses". Kindlasti värvikas lugemine tulevastele kui praegustele õpetajatele. Tekst on esitatud gooti kirjas.
    • TegevuskohtArusoo küll väljamõeldud kohanimena (aga autor töötas raamatu ilmumise ajal Pärnumaal Saarde kihelkonnakoolis õpetajana)
    • KommentaaridMats Mõtslane (õieti Mart Kiirats) Lõpetas aastal 1904 Tartu õpetajate seminari. Töötas ajavahemikul 19041911 Pärnumaal Saarde kihelkonnakooli juhatajana, valiti 1917 Maanõukogu ja 1920 I Riigikogu liikmeks (allikas: Vikipeedia).
    • PealkiriPõrgu värk. Ajalootuulest ja põrguluulest (2005)
    • Autor(id)Must, Aadu (1951)
    • Väljaanne2005
    • Žanrlühijuttude kogumik
    • KirjeldusHumoorikas lühijuttude kogumik on autori lapsepõlvejuttude koond Tori kandist (raamatu sisekaanel on olemas kaart Tori ja selle ümbruse kohta - Tori põrgu). Raamatus on ära kirjeldatud erinevaid pärandiloolisi olendeid, sh Sookoll ja tema lähikondsed. Tegevuskoht: soo asukoht on Tori lähedal, kuid nimeliselt määratletud ei ole.
    • PealkiriUne-Mati rannakülas (9999; 141)
    • Autor(id)Normet, Dagmar (1921-2008)
    • Esmatrükk1986
    • Žanrjutustus
    • KirjeldusRaamatu põhisisuks on väikese poisi, Mati, seiklused koos Une-Matiga Käsmus. Muuhulgas on Matil koos vanematega asja Lahemaale, kus tuleb juttu rabadest. Mati arvamise, et kuivendatud rabad teevad Eesti rikkaks, lükkab ema ümber: "Kui kõik sood ja rabad kuivendada, ei muutu meie maa mitte rikkamaks, vaid hoopis vaesemaks, " ütles ema tõsiselt. "Rabades kasvab palju haruldasi taimi, kasvavad murakad ja jõhvikad. Siin peatuvad luiged ja pesitsevad teised veelinnud. Kui rabad kuivendada, kaotavad need taimed ja linnud oma elupaiga. Taimed hävivad ja linnud ei tule enam meie aladele." (lk 102)
    • TegevuskohtTallinn, Käsmu, Lahemaa
    • PealkiriTume inimeselaps (1918)
    • KogumikOtsija metsas (Ilmamaa kordustrükk 2003. aastal) (1918)
    • Autor(id)Oks, Jaan (1884-1918)
    • Väljaanne1918
    • Žanrnovell
    • KirjeldusVäikese poisi piinade kirjeldus koolipingis; õpetajapoolne vägivald; pagemine metsa; lapse otsimine ja leidmine külarahva poolt; poisi pagemisejärgsed öised lukustused tuppa ning taaspõgenemine; ta jookseb varakevadel üle soomätaste; võõral karjamaal jääb poiss külma ja näljasegusesse unne ning sureb; surnukeha aimatavalt võigas kirjeldus jõuab hinge saatmiseni ingliviisidel soo suunas.  
    • TegevuskohtTegevus toimub anonüümses külakeses; tekst on vihjeline ja värvikas. Kui laps jookseb üle soomätaste, mainitakse puudest hoopis kadakaid ja tammesid, mis autori sünnikoha järgi võiks viidata Saaremaale. Kuna autor kirjeldab sohu jooskmist, kuid mainib ka rammusat savipinda, mis sooga päris hästi kokku ei lähe. "Ja niisugusel päeval jooksis tema, jooksis. See oli nagu lahtipääsnud lendava lendamine – kui ta üle soomätaste otse läks. See oli barrikaadineitsi eksinud tormamine, mis ikka tumedama poole tõmbab. /.../
    • KommentaaridLoetav e-raamatuna (http://www.digar.ee/arhiiv/et/kollektsioonid/18112), arvustused: Berk Vaheri arvustus Sirbis; Erkki Luuki arvustus Postimehes
    • PealkiriAlutaguse metsades (1937; 242)
    • Autor(id)Parijõgi, Jüri (1892-1941)
    • Esmatrükk1937
    • Žanrpäevik
    • KirjeldusReisikirjeldus Kirde-Eestist Lõuna-Eesti suunas. Soodega seonduvalt hargnevad kirjaniku mõtteist ja kogemusteist lahti elu-olu Oonurmes, Tudus ja Tudulinnas. See on väärtuslik lugemine ka koduloohuvilistele.
    • TegevuskohtKirde-Eesti (Tudu soostik)
    • PealkiriSuuskadel Vallastesse (1932; 22-26)
    • KogumikTeotahtelised poisid (1932; 22-26)
    • Autor(id)Parijõgi, Jüri (1892-1941)
    • Esmatrükk1932
    • Žanrjutukogumik
    • KirjeldusJüri Parijõe jutukogumikust jutustus, kuidas poisid otsustasid suuskadel läbi soo sõita, kuid eksisid teelt.
    • KommentaaridEsmatrükis kandis kogumik sama pealkirja, mis jutustuski "Suuskadel Vallastesse". 1958. aastal on Jüri Parijõe erinevad juturaamatud kokku koondatud ühte raamatusse, peakirjaga "Jutte". Selle kogumiku põhjal on tehtud ka digitaliseeritud kogumikud, mis sisuliselt koosnevad jällegi algsetest jutukogumikest pärinevatest juttudest. Digitaliseeritud kogumiku pealkiri on "Teotahtelised  poisid".
    • PealkiriTööl (1926; 12-16)
    • KogumikTsemendivabrik (1926; 12-16)
    • Autor(id)Parijõgi, Jüri (1892-1941)
    • Esmatrükk1926
    • Žanrjutukogumik
    • KirjeldusJüri Parijõe jutukogumik poisikeste elust peale vabadussõda. Jutustuses "Tööl" läheb 8-aastane minategelane turbasohu mättaid tõstma, et teenida endale taskuraha.
    • PealkiriSeal üle soo (1995)
    • Autor(id)Park, Eeva (1950)
    • Väljaanne1995
    • Žanrlühiproosa
    • KirjeldusNovell räägib venna, Hardo, ja õe, Aiki, südasuvisest väljasõidust mere äärde. Mere läheduses asub ka väike soo. Aiki väitis, et on seda sood unes näinud. Öösel, mil Hardo juba magas, läks Aiki, magamiskott ümber, sohu. Soost tagasi tulles avastas, et telk koos magava Hardoga oli kadunud. Aiki hakkas kahtlema, et nägi seda kõike unes. „Aiki uuris taevast, mis oli tooni võrra tumedam kui enne, vaikne, tühi. Tõusuvesi uhas tasaseks maastikuauto ja sõdurisaabaste jäljed, telgivaiade augud. Hommikuvalguses olid liival ainult kaarjad lainevahuviirud.“ Tegeuvskoht: soo asukoht on määratlemata.
    • PealkiriRäbala-Hans ja Serva-Aadu (1873)
    • Autor(id)Pärn, Jakob (1843-1916)
    • Väljaanne1873
    • Žanrnovell
    • KirjeldusTegevus toimub külas nimega Sooserva, muidu soo kuidagi osana olustikust või muul moel tekstis ei kajastu.
    • PealkiriMööda soist teed (1950; 142)
    • Autor(id)Pärna, Eduard (1906-1992)
    • Esmatrükk1950
    • Žanrnoorsoojutustus
    • KirjeldusSõjajärgesele ajastule väga iseloomulik ja ideoloogiliselt "üleujutatud" trükis. Tegevus algab 1939. aasta keval ning lõppeb sõja lõpuga. Sood kasutatakse tegevuskohana, et iseloomustada klassivõitlust - see on vaese rahva eluase ja sügavam rabasopp ka pelgupaik. Tegemist on mõneti analoogiga raamatule "Valgus Koordis". Päris huvitav analüüsimaterjal nii ajaloo- kui ühiskonnaõpetuse tunnis.
    • TegevuskohtAgasilla küla (end Jõõpre mõisa maad Pärnumaal), Sooküla
    • PealkiriRaba peal (1994)
    • Autor(id)Pervik, Aino (1932)
    • Väljaanne1994
    • Žanrnovell
    • KirjeldusAutori mina-vormis kirjeldus, kuidas ta sohu ära eksis ja juhuslikult ööbimiskoha leidis üksikus majakeses, mis oli kunagi kuulunud kadunud kirjanikule. Müstiline lugu, milles on põimunud nii mure eesti keele kasutamise kui inimese ja looduse suhte pärast. Tegevuskoht: soo asukohta ei ole määratletud, ehkki autor viitab oma sünnikohale (sünd. Rakveres)
    • KommentaaridNovell on loetav internetist, Loomingu septembrikuu numbrist: http://goo.gl/urBG8p. Enne Aino Perviku novelli on samas numbris ka Merca kolm luuletust, mis on samuti sooga seotud.
1 2 3 4 5 6 7