search

Ilukirjandus

Ilukirjandus / Luule / Laulud / Videod ja filmid / Kohapärimus / Ütlused / Artiklid / Kunst

Järgnevalt leiate otsisõnu kasutades või lihtsalt loetelu silmates ilukirjanduslikke trükiseid, kus autor(id) on rohkemal või vähemal määral kasutanud oma mõtete edasiandmisel ka sood – olgu see siis pelgalt mainitud viite või tegevuspaigana, soos viibimisel tekkinud emotsioonide kirjelduste vm taolisena. Kuna ilukirjanduse kogumine ning läbitöötamine võtaks igal huvilisel iseseisvalt väga palju aega, siis ei ole me piirdunud vaid pealkirja ja autori nimetamisega, vaid oleme lisanud lühikirjeldusena ka trükise sisu ning ära on toodud ka soo “vaatepunkt”; võimalusel on viidatud geograafilisele tegevuskohale või lisatud mõni muu kommentaar, millega kogumistöö juures on kokku puututud.

Sorteeri
    • PealkiriLotte reis lõunamaale (2012; 152)
    • KogumikSari "Leiutajateküla Lotte" (2012; 152)
    • Autor(id)Kivirähk, Andrus (1970)
    • Esmatrükk2012
    • Žanrreisikirjeldus
    • KirjeldusVäike linnupoeg Pipo on hädas, sest ei jaksa emale ning isale lõunamaale järele lennata. Lotte koos sõpradega otsustab teda aidata. Põnevate seiklustega tükkis, jõutakse sihtkohta. Muuhulgas satutakse ka sohu, kus soos on liiga palju kaotatud jalanõusid ripakil. Lotte aitab need sõpradega kokku korjata.
    • TegevuskohtEi ole määratletud, lihtsalt soo kuskil Leiutajateküla ning lõunamaa vahel:)
    • KommentaaridRaamatule lisaks on olemas ka joonisfilm.
    • PealkiriMees, kes teadis ussisõnu (2007; 381)
    • Autor(id)Kivirähk, Andrus (1970)
    • Esmatrükk2007
    • Žanrromaan
    • KirjeldusLugu hargneb läbi poisi silmade, kus peategelane Leemet õpib onu Vootele abil ära ussisõnad. Raamatu keskseks probleemiks saab metsa (ja metsikuse?) kestmine ning selle vägikaikavedu küla(rahva)ga. Ühtegi tegevust soos ei toimu, kuid soole viidatakse 4-5 korral kui metafoorile.
    • TegevuskohtMets ja küla, raudmeeste lossid, mereäärne
    • KommentaaridRaamatut on tõlgitud paljudesse keeltesse, sellest on tehtud teatrilavastus, lauamäng.
    • PealkiriOskar ja asjad (2015)
    • Autor(id)Kivirähk, Andrus (1970)
    • Esmatrükk2015
    • KirjeldusVäike poiss, Oskar, saadetakse maale vanaema juurde, kus ta hakkab asjadega sõbrustama. Sooga seonduvalt on tore võrdlus hernesupiga kohe raamatu alguses. Vahest nii mõnigi väike lugeja soostub selle kirjelduse järel "rohelist plöga" endale põske pistma.
    • TegevuskohtMaal vanaema juures teises Eesti otsas
    • PealkiriRehepapp (2000; 200)
    • Autor(id)Kivirähk, Andrus (1970)
    • Esmatrükk2000
    • Žanrromaan
    • KirjeldusParaja iroonia ja huumoriga on kirjanik edasi andnud eestlaste mõisaaegset elu-olu ning ellujäämispüüdlusi. Teksti on tiheldalt põimitud eesti folkloorile omaseid vaimolendeid, neile omistatud käitumismalle ning vastavat kombestikku inimeste seas. Tegelaste iseloomustus ja käitumisviisid on karikatuursed ja paeluva esitusega. Talurahva tegemistel on oma roll ka sool - sood on nimetatud paaril korral eelkõige virvatulukeste asukohana, kes valvavat suurt hulka varandust.
    • TegevuskohtAbstraktne mõis seda ümbritsevate taludega.
    • PealkiriKalevipoeg (1975; 262)
    • Autor(id)Kreutzwald, Friedrich Reinhold (1803-1882)
    • Esmatrükk1861
    • Žanreepos
    • KirjeldusSuulisel pärimusel põhinev rahvuseepos pajatab "Kalevite kange poja" ettevõtmistest ning nendega seonduvatest paikadest (Kalevipoja künnivaod või jalajäljed või magamisase vms). Tegevus on enamjaolt koondunud Ida-Virumaale (Sirtsi, Kääpa, Peipsi põhjakallas, Assamalla), aga viited on ka Koiva jõele. Kalevipoja lood algavad käiguga Soome. Soo-mõiste kasutus on teksis nn tehnilise võttena enim esitatud parallelismi võimaldamiseks ning algriimi rõhutamiseks (nt Linda õde, Salme, kirjeldab enda teekonda: "... Ema, hella memmekene, /ära pean mina minema,/ Hani, hulgasta ujuma,/ Tetre, teista lahkumaie, Luike, lustilt lendamaie;/Part lähen parve ääre peale, Luike kelgul lunda mööda,/Jõhvikas jõgeda mööda, Sinikas sula sooda mööda...." Sisuliselt on "soo" kasutuses mitmel korral sajatussõnades; nt Soome sepp sajatab Kalevipoega: "Saagu, saagu, ma sajatan,/ Saagu sind sõjariist surmama,/ Terav raud sind tappemaie, / Saagu sulle salamahti/ mõõgast sündima mõrtsukas,/ Valatud verest vaenlane!/ Saagu sa soossa surema/ Mätta otsa mädanema,/ Põõsastikku pendimaie, /Rägastikku raipenema!
    • TegevuskohtMärkimisväärsema tegevuspaigana on sood mainitud kahel korral (1953. aastal välja antud trükise põhjal): Kikerpära (Kikepera?) soos soovisid elada kaks pahareti poega ning neil on tegemist, et maa omavahel ära jagada. Nii kutsusid nad Kalevipoja endale appi maid jagama. Teine koht on Assamalla, kus samanimelise lahingu järel vajus hobune sohu ning sai surma.
    • PealkiriKuuvalgel vihtlejad neitsid (1924; 22-26)
    • KogumikEesti rahva ennemuistsed jutud, Noorsoo kirjravara nr 53 (1924; 22-26)
    • Autor(id)Kreutzwald, Friedrich Reinhold (1803-1882)
    • Esmatrükk1866
    • Žanrkunstmuinasjutud
    • KirjeldusRohkete kordustrükkidega rahvajuttude kogumik on paljuski ka Kreutzwaldi enda panusega. Juhan Kunderi raamatus "Eesti muinasjutud" II trüki sissejuhatuses (1924) kritiseerib M. J. Eisen järgmiselt: "Kreutzwaldi eesti rahva ennemuistsed jutud on küll hästi kirjutatud ja kenad lugeda, aga kahjuks ei ole nad rahvasuust kirja pandud." (lk 5)  Internetis kättesaadav variant ei sisalda kahjuks lugu "Kuuvalgel vihtlejad neitsid", mis on just üks vähestest, kus soo tegevuspaigana on ära nimetatud kui usside ning ussikuninga elupaik. Mees, kes himustas tundma saada "öö varjul sigivaid saladusi", pidi Soome targa nõu toel jõudma Ussikuningani. Mis edasi sai? No seda saab teada muinasjuttu lugedes 🙂
    • TegevuskohtSoo
    • Kommentaarid1924. aasta kordustrüki illustraator on August Roosileht; 1924. aastal ilmunud raamat on neljas trükk.
    • PealkiriTagasi patareis (718)
    • KogumikKallid kaasteelised I (718)
    • Autor(id)Kross, Jaan (1920-2007)
    • Esmatrükk2003
    • Žanrbiograafia
    • KirjeldusJaan Kross meenutab oma eluloo kirjelduses mõneti väikese kõrvalepõikena vanaparuni põgenemist oma pojaga ning seda, kuidas kakssada aastat hiljem nad kuivendatud! laukast leiti.
    • TegevuskohtParun upub Linnsaare sohu (Eesti Keele instituudi kohanimekartoteegist tuleb vaste Linnasaare soo (Jõhvi khk.) Paraku jääb selgusetuks, millisest piirkonnast autor räägib.
    • PealkiriMis soos sündis? (1924; 144 (2. trükk))
    • KogumikEesti muinasjutud, Noosoo kirjavara nr 99 (1924; 144 (2. trükk))
    • Autor(id)Kunder, Juhan (1852-1888)
    • Esmatrükk1884
    • Žanrmuinasjutud
    • Kirjeldus"Eesti muinasjutud" on Juhan Kunderi poolt eesti rahva seast "korjatud ja üles kirjutatud". Kunder on püüdnud säilitada rahvapärast jutustamisstiili. Eiseni eessõnas on viide, et muinasjutud põlvnevad peaasjalikult VIljandimaalt ja Virumaalt. Esimene trükk ilmus 1884. aastal. Soo kohta on olemas eraldi peatükk "Mis soos sündis", kus lühijuttude kaudu manitsetakse nii lapsi kui täiskasvanuidki keelab soost millegi korjamist või soos kurja nimetamist.
    • TegevuskohtVirumaa ja Viljandimaa
    • KommentaaridInternerti vahendusel saab Kunderi loomingust just soo-osa lugeda Eesti Kirjandusmuuseumi kodulehelt.
    • PealkiriEesti muinasjutud (1949)
    • Autor(id)Kunder, Juhan; Kõrv, Jakob; Eisen, Johann, M.; Parijõgi, Jüri jt.; koostaja Henno Jänes
    • Esmatrükk1884
    • Žanrkunstmuistendid
    • KirjeldusKogumikus on 46 muinasjuttu, milles sood on mainitud muinasjuttudes "Nälg" (nälg läinud soomülgaste vahele elama); "Jutt mehest, kes teadis ussisõnu" (soo on tegevuspaigana mainitud); "Usside kuningriik" (soo on samuti tegevuspaik) nagu ka muinasjutus "Ussimägi". Muinasjutt "Kuidas poiss vandumise järele jättis", on õpetlik lugu inimeste kõnepruugist ja kus peremees kasvatas sulast: "Mis sa ometi vannud!" hüüab peremees eemalt. "Vajud sedaviisi läbi soo maa põhja!". Sood on mainitud veel tegevuspaigana muinasjutus "Libahunt".
    • Tegevuskohtei ole tuvastatav
    • KommentaaridKonkreetne trükis (Noorte-Orto Kirjastus) on prinditud Rootsis. Samanimeline trükis, "Eesti muinasjutud", on Juhan Kunderi sulest ka üksikautorina ilmunud esmakordselt 1884. aastal (kultuuriloolise veebi "Kreutzwaldi sajand" põhjal) (vt ka siin andmebaasis infot II trüki kohta).
    • PealkiriAhne jõe sünd (1983; 68-81)
    • KogumikMaarjakask (1983; 68-81)
    • Autor(id)Laipaik, Herta (1921-2008)
    • Esmatrükk1983
    • Žanrkunstmuistendid
    • KirjeldusKunstmuistendi sissejuhatus räägib sellest, kuidas tänapäevaselt tuntud Õhne jõgi on saanud oma nime. Vanasti väidetavalt Ahneks kutsutuna pärineb autori sulest mõte, kus saunamehe ja -naise soost leitud lapsuke, ronkmustade juustega Anne, muutub täiskasvanuna üha õelamaks ja tõredamaks; ühtlasi mehkeldab kahtlaselt palju kaarnatega. Küllap kellegi poolt lõhutud kaarnapesa eest karistuseks saadetud lapsuke kurnas inimesi täiskasvanuna oma halva käitumisega. Anne võttis täiskasvanuna omakorda endale kasutütre, keda piinas. Kasutütar uppus kui kasuema oli sundinud teda minema jõhvikale. Anne õelust ei talunud enam tema lähikondsed, ja sulane Matt küsis targalt nõu, kuidas Annet karistada. Kui Anne läks mõni aeg hiljem koos kaarnatega sohu kõndima, uppustemagi kaarnasule mõjul kadunud orvu silmavette. Hommikuks oli üleujutusest tekkinud Ahne (Õhne) jõgi.
    • TegevuskohtÕhne jõe lähe
    • KommentaaridMargus Haava intervjuu Herta Laipaigaga (2006, Postimees); Rein Veidemanni artikkel Herta Laipaigast (2021, Postimees)
    • PealkiriLaukatuli (1983; 8-17)
    • KogumikMaarjakask (1983; 8-17)
    • Autor(id)Laipaik, Herta (1921-2008)
    • Esmatrükk1983
    • Žanrkunstmuistendid
    • KirjeldusArmastuskolmnurgaga kurblik lugu Möldri-Laosest, kellesse armus laukatuli Lämmeleht ("Peab mul siis nimi ka olema..." sõnas neiu mõtlikult, ta pilk langes järvevees õõtsuvale vesiroosile ja ta lisas: "Kutsu mind Lämmeleheks, kui just tahad.") Mölder armastas aga Kullamäe Ädut. Mõne aja pärast jäi Lämmeleht lapseootele, kuid Laos jättis ta sellegipoolest maha ning abiellus Äduga. Lämmelehe ema võttis koos äsjasündinud lapsega hüljatud tütre enda juurde. Karistuseks mahajätmise pärast võttis Lämmeleht aga endale ekõik abielupaari lapsed, meelitades nad sohu, kus lapsed uppusid.
    • Tegevuskohtmääratlemata
    • PealkiriLiivakerija (1983; 18-28)
    • KogumikMaarjakask (1983; 18-28)
    • Autor(id)Laipaik, Herta (1921-2008)
    • Väljaanne1983
    • Žanrkunstmuistendid
    • KirjeldusMuistend pajatab Alajaagu talu sulasest, Madisest, kellelt palub abi kodukäija (jutus nimetatud "kaimaseks"). Kaimas soovib, et Madis tooks talle perenaise kirstust tallekuuluvad asjad (jalanõud, mis perenaine oli kirsus lamanud vaeslapselt jalast ära võtnud). Tasuks lubas kaimas Madisele õnnelikku elu. Madis täitis kaimase soovi.
    • TegevuskohtSood on mainitud vaid manamissõnades. "Alajaagu" toponüümi kohanimeandmebaasis ei leidu.
    • PealkiriTitekirikuleib (1991)
    • KogumikHauakaevaja lood (1991)
    • Autor(id)Laipaik, Herta (1921-2008)
    • Esmatrükk1991
    • Žanrjutukogumik
    • KirjeldusTraagiline jutustus nagu paljud teised Herta Laipaiga loomingus. Sedakorda on peategelane ema Iba suures armuvalus nõus saatma teise ilma oma poja Antu. Laps tuleb tagasi sookurena ja ema süümepiinad ei jäta rahule kuni läheb pojale järele. Sood ei ole otseselt nimetatud, kuid on viited "pehme vee kasutamisele" ja silmapaistev on sookure-motiivi kasutus.
    • TegevuskohtKarutoosi, Helme kihelkond
    • PealkiriUmbluu-Aadu, Laanepera Simm (1991; 34-55)
    • KogumikHauakaevaja lood (1991; 34-55)
    • Autor(id)Laipaik, Herta (1921-2008)
    • Esmatrükk1991
    • Žanrjutukogumik
    • KirjeldusKolmes jutustuses on kasutatud soo-metafoori: "...Aga sinul hüppab mõte nagu mööda tüma sood, laukad ümberringi." (lk 42) ja teine tsitaat: "See tümikas sul iitsatab. Ta kui mülkasoo sala," vastas Eeva.... (lk 111) ja kolmas tsitaat: "...Kurat ei tundvat ka naisterahva hingeelu ega salapõhju, need on umbsed nagu soolaukad."  
    • TegevuskohtPisukse talu Helme kihelkonnas
    • KommentaaridÜhes jutustustes on mainitud ka raba kui amoraalse tegevuse asukohta ... 🙂
    • PealkiriPalanu soo (2009; 98-103)
    • KogumikMeie noored (2009; 98-103)
    • Autor(id)Lattik, Jaan (1878-1967)
    • Väljaanne2009
    • Žanrjutustus
    • KirjeldusJutustus sellest, kuidas kirjaniku kodukandis läks väike soolapp põlema. Autor kirjeldab, kuidas siis toimusid omal ajal kustutustööd soos. Aga ega põhimure olnudki inimestele soo. "Oli teine jäneste kodukoht, usside ulualune ja jõhvikate kasvumaa." /.../ "Aga mis ajas inimesi kartma, jooksma ja jalule, see oli hirm metsa pärast. Kui tuli metsa läheb!" (lk 99)
    • TegevuskohtPalanu
    • KommentaaridRaamat "Meie noored" on valimik Jaan Lattiku varemilmunud raamatutest Meie noored, Mets ja Minu kodu.
1 2 3 4 5 … 8