Ilukirjandus

Järgnevalt leiate otsisõnu kasutades või lihtsalt loetelu silmates ilukirjanduslikke trükiseid, kus autor(id) on rohkemal või vähemal määral kasutanud oma mõtete edasiandmisel ka sood – olgu see siis pelgalt mainitud viite või tegevuspaigana, soos viibimisel tekkinud emotsioonide kirjelduste vm taolisena. Kuna ilukirjanduse kogumine ning läbitöötamine võtaks igal huvilisel iseseisvalt väga palju aega, siis ei ole me piirdunud vaid pealkirja ja autori nimetamisega, vaid oleme lisanud lühikirjeldusena ka trükise sisu ning ära on toodud ka soo “vaatepunkt”; võimalusel on viidatud geograafilisele tegevuskohale või lisatud mõni muu kommentaar, millega kogumistöö juures on kokku puututud.

Sorteeri
    • PealkiriAhne jõe sünd (1983; 68-81)
    • KogumikMaarjakask (1983; 68-81)
    • Autor(id)Laipaik, Herta (1921-2008)
    • Esmatrükk1983
    • Žanrkunstmuistendid
    • KirjeldusKunstmuistendi sissejuhatus räägib sellest, kuidas tänapäevaselt tuntud Õhne jõgi on saanud oma nime. Vanasti väidetavalt Ahneks kutsutuna pärineb autori sulest mõte, kus saunamehe ja -naise soost leitud lapsuke, ronkmustade juustega Anne, muutub täiskasvanuna üha õelamaks ja tõredamaks; ühtlasi mehkeldab kahtlaselt palju kaarnatega. Küllap kellegi poolt lõhutud kaarnapesa eest karistuseks saadetud lapsuke kurnas inimesi täiskasvanuna oma halva käitumisega. Anne võttis täiskasvanuna omakorda endale kasutütre, keda piinas. Kasutütar uppus kui kasuema oli sundinud teda minema jõhvikale. Anne õelust ei talunud enam tema lähikondsed, ja sulane Matt küsis targalt nõu, kuidas Annet karistada. Kui Anne läks mõni aeg hiljem koos kaarnatega sohu kõndima, uppustemagi kaarnasule mõjul kadunud orvu silmavette. Hommikuks oli üleujutusest tekkinud Ahne (Õhne) jõgi.
    • TegevuskohtÕhne jõe lähe
    • KommentaaridMargus Haava intervjuu Herta Laipaigaga (2006, Postimees).
    • PealkiriLaukatuli (1983; 8-17)
    • KogumikMaarjakask (1983; 8-17)
    • Autor(id)Laipaik, Herta (1921-2008)
    • Esmatrükk1983
    • Žanrkunstmuistendid
    • KirjeldusArmastuskolmnurgaga kurblik lugu Möldri-Laosest, kellesse armus laukatuli Lämmeleht ("Peab mul siis nimi ka olema..." sõnas neiu mõtlikult, ta pilk langes järvevees õõtsuvale vesiroosile ja ta lisas: "Kutsu mind Lämmeleheks, kui just tahad.") Mölder armastas aga Kullamäe Ädut. Mõne aja pärast jäi Lämmeleht lapseootele, kuid Laos jättis ta sellegipoolest maha ning abiellus Äduga. Lämmelehe ema võttis koos äsjasündinud lapsega hüljatud tütre enda juurde. Karistuseks mahajätmise pärast võttis Lämmeleht aga endale ekõik abielupaari lapsed, meelitades nad sohu, kus lapsed uppusid.
    • Tegevuskohtmääratlemata
    • PealkiriLiivakerija (1983; 18-28)
    • KogumikMaarjakask (1983; 18-28)
    • Autor(id)Laipaik, Herta (1921-2008)
    • Väljaanne1983
    • Žanrkunstmuistendid
    • KirjeldusMuistend pajatab Alajaagu talu sulasest, Madisest, kellelt palub abi kodukäija (jutus nimetatud "kaimaseks"). Kaimas soovib, et Madis tooks talle perenaise kirstust tallekuuluvad asjad (jalanõud, mis perenaine oli kirsus lamanud vaeslapselt jalast ära võtnud). Tasuks lubas kaimas Madisele õnnelikku elu. Madis täitis kaimase soovi.
    • TegevuskohtSood on mainitud vaid manamissõnades. "Alajaagu" toponüümi kohanimeandmebaasis ei leidu.
    • PealkiriPalanu soo (2009; 98-103)
    • KogumikMeie noored (2009; 98-103)
    • Autor(id)Lattik, Jaan (1878-1967)
    • Väljaanne2009
    • Žanrjutustus
    • KirjeldusJutustus sellest, kuidas kirjaniku kodukandis läks väike soolapp põlema. Autor kirjeldab, kuidas siis toimusid omal ajal kustutustööd soos. Aga ega põhimure olnudki inimestele soo. "Oli teine jäneste kodukoht, usside ulualune ja jõhvikate kasvumaa." /.../ "Aga mis ajas inimesi kartma, jooksma ja jalule, see oli hirm metsa pärast. Kui tuli metsa läheb!" (lk 99)
    • TegevuskohtPalanu
    • KommentaaridRaamat "Meie noored" on valimik Jaan Lattiku varemilmunud raamatutest Meie noored, Mets ja Minu kodu.
    • PealkiriMuistendid Kalevipojast (1959; 669)
    • Autor(id)Laugaste, Eduard; Normann, Erna
    • Väljaanne1959
    • KirjeldusKalevpojaga seotud muistendite koondamine ühte väljaandesse.
    • PealkiriValgus Koordis (1949; 282)
    • Autor(id)Leberecht, Hans (1910-1960)
    • Esmatrükk1949
    • Žanrjutustus
    • KirjeldusTegevus toimub väikeses Koordi külas Järvamaal. Raamatu autor suvitas lapsena Koordis oma emapoolse vanaema juures (allikas Vikipedia), millest võib oletada ka tegevuspaiga valikut. Raamatu peamine siht on kolhoosi loomise vahendamine. Soo osatähtsus kasvab trükise lõpus, mil otsustatakse see kollektiivselt ära kuivendada, et saada juurde põllumaad. Raamatus räägitakse küll Ussisoost, kuid praeguse seisuga jääb Koordi asulale parasjagu lähedale samanimeline raba. Ussisoo asub linnulennult u 10 km loodes ja mis praegu omab kurikuulsat tähelepanu rohkete liiklussurmade tõttu (vt Päevalehe artikkel).  
    • TegevuskohtKoordi (Järvamaa)
    • PealkiriSooradadel (1996)
    • Autor(id)Lepasaar, Juhan (1921)
    • Väljaanne1996
    • Žanrpäevik
    • KirjeldusMatkapäevikuna kirjeldab autor oma retki Muraka, Sirtsi ja Tudu (Punasoo, Järvesoo, Luusaare) soostikku. Looduskirjeldused on põimitud mõtisklustega looduskaitsest, kultuuripärandist jpm. Raamatu lõpuosas tutvustatakse olulisemaid soos elavaid liike.
    • TegevuskohtMuraka, Sirtsi ja Tudu (Punasoo, Järvesoo, Luusaare) soostik
    • PealkiriIgapäine lugu (1893; 2)
    • KogumikKümme lugu (1893; 2)
    • Autor(id)Liiv, Juhan (1864-1913)
    • Esmatrükk1893
    • Žanrlühijutt
    • KirjeldusLühijutt kirjeldab Punasoo Mari elu-olu - kuidas ta sai kehvikust perenaiseks ning oma eluringi lõpetas taas saunikuna, tahtmata almust või abi. Soost ei olegi rohkem juttu kui vaid kohanimena, samas viitab soo-nimetus kohamääranguna siiski kehvematele oludele. Paraku on täpsemalt teadmata, kas Punasoo all on kirjanik mõelnud just seda Punasood, mis jääb Tudu soostiku  kaitsealale, kuid omapoolse kommentaari annab järgnevalt Juhan Liivi muuseumi teadur Tanar Kirs (e-kirjavahetus): "Mis puudutab Punasood, siis täpselt ei saa ma midagi väita, aga üldiselt on Juhan Liivi loomingust ilmuvad looduslikud keskkonnad äratuntavad ja küllalt selgelt seostatavad tema kodukandi ümbrusega (vt ka nt viimases Keeles ja Kirjanduses (2017/ nr 5) ilmunud E. Fridolini artiklit geokriitikast). Nii et oma laadilt on sellised hüpoteesid usutavad, aga konkreetsete väidete puhul peab täpsemalt uurima. (Tudusoo jääb Alatskivist küll eemale, aga Juhanile polnud võõras ka Väike-Maarja ja Rakvere kant, kus elas tema pruut)."
    • TegevuskohtPunasoo
    • KommentaaridLühijuttu saab lugeda Eesti kultuuriloolisest veebist Kreutzwaldi sajand.
    • PealkiriVari (1894)
    • Autor(id)Liiv, Juhan
    • Väljaanne1894
    • Žanrjutustus
    • KirjeldusSood kirjeldatakse eelkõige sissejuhatuses; tegevus toimub Kukulinnas ja Nurmekülas. Tegevuskoht: soo asukoht on täpsemalt määratlemata.
    • PealkiriMetsik sõna (The wild word) - Prima Vista kirjanike rabaretk 2015 (2016; 83)
    • KogumikMetsik sõna (2016; 83)
    • Autor(id)Ling, Kaisa (koostaja)
    • Esmatrükk2016
    • Žanresseistika
    • Kirjeldus2015. aasta Prima Vista jooksul viisid Kadri Tüür ja Signe Söömer mõned kirjanikud, mõned heliloojad ja fotograafi Alam-Pedja rappa. Valdur Mikita, Juhani Püttsepa ning Robert Oetjeni mõtete ning suunamise toel ja tõlgendamise kaudu kogesid mõnedki neist esimest korda raba. Sellest kogemusest sündinud mitme autori loome ongi nende kaante vahel, mis 2016. aasta Prima Vista esinejaid ootab väikese kingitusena.
    • TegevuskohtAlam-Pedja
    • PealkiriLauka poiste ootamata teekond (1925; 32)
    • Autor(id)Luts, Oskar (1887-1953)
    • Väljaanne1925
    • Žanrnovell
    • KirjeldusNovell räägib kahe poisikese, minategelase ja venna, Juhani, seiklustest kodu läheduses. Nad läksid suurele järvele paadiga sõitma, kaotasid tormiga aerud. Hakkasid jalgsi koju tulema, kuid eksisid teelt. Soo oli üks kohtadest, kus nad hakkasid sookanu taga ajama ning pärast ei leidnud õiget rada enam üles. "Tiirlesime soos, mitte kui sookanad, vaid kui peata kanad, pöördusime mõne aja pärast tuldud teed tagasi, siis jälle tagasi, sinna-tänna, risti ja põigiti, kuid soost välja ei saanud."
    • TegevuskohtNovell algab viitega talule, mis asub suure järve kaldal. Luts on ise sündinud Kuremaa järve idakaldal, mis võib seega olla inspiratsiooniks selle novelli kirjutamisel, kuid kindlalt seda väita ei saa.
    • PealkiriSinihallik ja sootuluke (1919)
    • Autor(id)Luts, Oskar (1887-1953)
    • Väljaanne1919
    • Žanrnäidend
    • KirjeldusLuts ise määratleb seda kui muinasjuttu kolmes pildis (dramaatilised visandid). Žanripõhiselt on tegemist näidendiga, mille insipiratsiooniks on olnud vanaemalt kuulud jutud. Tegevuskoht: soo osatähtsus on näidendis suur, kuna meelitab armastaja laukasse - "klassikaline" sooga seotud hirmulugu. Soo asukoht määraltemata.  
    • KommentaaridSootuluke lavastati Estonias 1923; lavastajaks oli K. Jungholz.
    • PealkiriSoo (Kirjutatud on ...) (1914)
    • Autor(id)Luts, Oskar (1887-1953)
    • Väljaanne1914
    • Žanrjutustus
    • KirjeldusJutustuse tegevus toimub soos. Nii oma lühikese ja sooga seotud pealkirja kui ka sisulisel sooga seotusel on see trükis ilmselt üks enam tuntud ja sooga seotud ilukirjanduslikke teoseid eesti kirjanduses. Kunstnik Toomas Haava satub täditütre juurde külla ning saab täditütre soovitusel ümbruskonnas ringi liikudes tuttavaks Metskassiga. Sündmuste hargnedes aitab kunstnik sellele kaasa, et kaks jõhkardist ja joodikust müürisseppa (Jakup, Metskassi isa ning Madjak, Metskassi kosilaseks pürgija) sohu upuks, kasutades eksitavad tulukest. Üks neist siiski pääses... Arvestades esmatrükiaastat, on romantilise looduskirjelduse jaoks lisatud autori poolt niipalju "õudust", kui annab:), mis omakorda on läbi põimitud inimeste omavaheliste (armu) ja vihkamissuhetega. Soo mängib tegevustikus oma õudusega suurt rolli, olles nagu omaette tegelane. Tegevuskoht: soo asupaik on Põhja-Eestis, Viimsist paarkümment versta (1 verst = ca 1067 meetrit)
    • PealkiriMatk ilma marsruudita (1963; lk 79-115)
    • KogumikMatk ilm marsruudita (1963; lk 79-115)
    • Autor(id)Mänd, Heljo (1926)
    • Esmatrükk1963
    • Žanrjutustus
    • KirjeldusSeiklusjutt noortest poistest, Karest, Valdekist ja Jürgenist, kes koos Kare kirjasõbra, Matiga, lähevad matkale. Poistega liitus veel Valdeki noorem õde Õie. Paraku eksivad Kare ja Mati liblikat "jahtides" soo serva ära ning kogu kamp jääb kahes grupis metsa ööbima. Nõukogudeaegse retoorikaga pikitud seiklusloos on loomariigist eraldi tähelepanu pööratud kobrastele. Näide poiste vestlusest (lk 93): "Noh, vesi ikka vesi." "Aga värv?" "Pruunikas muidugi." "Kuid laagri juures oli selge." "Mis sellest? Siin on rebased ja soised kaldad! Sellepärast." "Aga kuidas ta laagri juures uuesti puhtaks muutub?" "Kust mina tean!" lõi Kare tüdinult käega, end järsku jäi ammuli sui vett vahtima. "Kas sa siis arvad, et ... sa kirevase pärast! Muidugi, see on ju vale jõgi."
    • TegevuskohtKoovi külanõukogu (väljamõeldud koht)
    • PealkiriSoovid tagurpidi (1974; 87)
    • Autor(id)Mänd, Heljo (1926)
    • Esmatrükk1974
    • Žanrjutustus
    • KirjeldusRaamat jutustab 5. klassi tüdrukust, Jaanast, kelle juhuslikust kohtumisest Halli Vanakesega teel kooli, hakkab juhtuma igasuguseid veidraid lugusid. Kõige värvikam neist on seotud Sirtsi sooga, kuhu juhusliku sõnapaari tõttu Jaana koos sõbrannadega satubki. Seiklus Sirtsi soos saab aga alguse järgnevast: "Mul on siiski kahju, et see vanake ei olnud päris Hall Vanake. Mõtle, kui põnev oleks praegu!" ütles Annika. "Ah, mine oma jutuga Sirtsu sohu!" soovitas Margit. "Miks Sirtsu sohu?" küsis Annika. "Kust minagi tean. Nii öeldakse, kui keegi rumalusi räägib. Minu vanaema ütleb mulle alati nii." "Naljakas nimi see Sirtsu soo, " naeris Dagni. "Ei tea, kas seal soos elavad siis sirtsud?" (lk 36) /.../ "Me olemegi Sirtsu soos!" karjatas Jaana. "Ja kõik on ikkagi tõsi. Hall Vanake on olemas." (lk 37)
    • TegevuskohtTallinn, Sirtsi soo
  • 1 2 3 4 5 7

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga