search

Ilukirjandus

Ilukirjandus / Luule / Laulud / Videod ja filmid / Kohapärimus / Ütlused / Artiklid / Kunst

Järgnevalt leiate otsisõnu kasutades või lihtsalt loetelu silmates ilukirjanduslikke trükiseid, kus autor(id) on rohkemal või vähemal määral kasutanud oma mõtete edasiandmisel ka sood – olgu see siis pelgalt mainitud viite või tegevuspaigana, soos viibimisel tekkinud emotsioonide kirjelduste vm taolisena. Kuna ilukirjanduse kogumine ning läbitöötamine võtaks igal huvilisel iseseisvalt väga palju aega, siis ei ole me piirdunud vaid pealkirja ja autori nimetamisega, vaid oleme lisanud lühikirjeldusena ka trükise sisu ning ära on toodud ka soo “vaatepunkt”; võimalusel on viidatud geograafilisele tegevuskohale või lisatud mõni muu kommentaar, millega kogumistöö juures on kokku puututud.

Sorteeri
    • PealkiriJuudasoo (1934)
    • Autor(id)Jaik, Juhan (1899-1948)
    • Väljaanne1934
    • Žanrlühiromaan
    • KirjeldusSee on seiklusjutt linnapoiste suvistest tegemistest Võrumaa metsade keskel, taludes ning sooservas. Peategelaseks on linnas elav poiss Andi, tema onupoeg Joosi ja talu sulane Priidu. Peamiselt aetakse taga näkki nimega Kõhnmagu. Tegelikult on Kõhnmao tegelaskuju taga hoopis salapolitseinikuks määratletud Jaanus Silmus.
    • TegevuskohtJuudasood toponüümina kohanimeandmebaas ei tuvasta.
    • PealkiriKuidas Nupu-Juku ajas vargad kõigi pühapäeva riietega rappa (1934; 133)
    • KogumikHädastvere poiste ninamees (1934; 133)
    • Autor(id)Jaik, Juhan (1899-1948)
    • Esmatrükk1934
    • Žanrjutustus
    • KirjeldusJant Nupu-Jukust, kes peletas oma koerustükkidega vargad eemale oma ema ilusast vihmavarjust. Selleks, et pääseda Nupu-Juku seatud lõksudest, jooksid vargad sinna, "kus ei olnud ühtegi poissi ees. Nad jooksid edasi, aga seal oli rabasoo ja vargad vajusid poole kehani rabasse. Koerad aga seisid neil kannul ja puresid."
    • Tegevuskohtmääratlemata
    • PealkiriLaanemees (1922; 135-148)
    • KogumikVõrumaa jutud (1922; 135-148)
    • Autor(id)Jaik, Juhan (1899-1948)
    • Väljaanne1922
    • Žanrjutustus
    • KirjeldusJutustus räägib eraklikust Laanemehest Karusoos. Peale sõbrapoolset veenmist oli Laanemees lõpuks nõus endale kaasat otsima. Kosjakäigud kahjuks ei õnnestunud. Viimases hädas kord talvel suusatades nägi ta saaniga sõitvat naisterahvast. Teda taga ajades Laanemees kukkus, murdis suusa ja vigastas ka ennast. Sinna kukkumiskohta ta ka külmus. Soo on küll olustiku taustaks, kui eraklikkusele ja looduskirjeldustele rõhudes, on soo osatähtsus suur.
    • TegevuskohtKarusooga seonduvalt on kohanimeandmebaasis mitu kirjet (nt: 58°04’00"N : 25°25’00") nii Viljandimaa lõuna- ja põhjaosale.
    • KommentaaridJutustus on kättesaadav kultuuriloolisest veebist Kreutzwaldi sajand. Kindlasti on sobilik jutustuse algust kasutada "klassikalise ja õudse sookirjelduse" edasiandmiseks.
    • PealkiriMiika Valtsberi roim (1931)
    • Autor(id)Jakobson, August (1904-1963)
    • Väljaanne1931
    • Žanrromaan
    • Kirjeldus"Miika Valtsbergi roim" on esimseks osaks romaanitsüklist "Andruksonide suguvõsa". Raamatu pearõhk on asetatud Miika Valtsbergi ja Eeva Andruksoni suhetele, mida raamib teoorjus. Sool on teoses oluline roll, kuna sinna uputab Miika Eeva küürakast õela mehe. Tegevuskoht: soo täpsem asukoht on määratlemata.
    • KommentaaridKui on vaja taaskord "õudsat" kirjeldust soost, siis koos roima kirjeldusega on see kindlasti asjakohane leid.
    • PealkiriOhvriraba (2018; 278)
    • Autor(id)Jansson, Susanne (1972)
    • Esmatrükk2017
    • Žanrpõnevik
    • KirjeldusErandlikult leiab sellest andmebaasist ka ühe tõlkeraamatu, mis on Rootsi keelest leidnud Kadri Papi abil tee Eesti raamatupoodide riiulitele. See on põnevik, mille tegevus toimub Mossmarkenis, Lõuna-Rootsis.Raamatu abil saab lugeja heita pilgu bioloogist doktorandi, Nathalie, mõtte- ja tegevusmaailma, märgaladega seotud ökoloogilistesse kui ka kultuuripärandiga seotud probleemidesse. Nathalie alustab oma lapsepõlvekodu lähedal asuvas soos kasvuhoonegaaside mõõtmist, kui peagi leitakse soost laip. Läheb mõni aeg, kui esimesele järgneb teine ja siis veel kolmas jne. "Ohvriraba" seob endas väga hästi kokku tänapäevase kuvandi soost.
    • TegevuskohtMossmarken, Rootsi
    • Kommentaarid
      Tekstis on paar tõrvatilka, mis on vist tekkinud tõlkimisapsakate tõttu (lk 35-37). Soo liigilisest jaotusest kõneldakse kui kõrgrabast, madalsoost ja soost? Vähemalt eesti keeles on tegemist madalsoo, siirdesoo ja kõrgsoo ehk rabaga. Ning soos "suudavad ellu jääda ainult liigid, mis ei vaja kuigi palju toitaineid, ennekõike erinevat sorti põdrasammal. (lk 35)" /.../ "See, mida jõulu ajal poodides põdrasambla pähe müüakse, on tegelikult teatud samblik." (lk 36)
      Need samblad, mis soos valdavalt kasvavad, on turbasamblad ja see samblik, mida jõulu ajal põdrasambla pähe müüakse, on põdrasamblik.
    • PealkiriLaukasoo viimane vemp (kogumikus "Nõiutud allikas") (1974; 33-34)
    • Autor(id)Jõgisalu, Harri (1922-2014)
    • Väljaanne1974
    • Žanrkunstmuistendid
    • KirjeldusTundlikult on autor juhtinud lugeja tähelepanu sellele, kuidas inimese võitlus sooga võib omakorda valusalt kätte maksta. Soo võttis kätte ja kuivas ära, mis omakorda mõjutas inimeste elu külas.
    • TegevuskohtSoo on määratletud Sookurgu ja Ülesoo vahele. Kohanimeandmebaas viitab Sookurgu Alatskivi metskonnale (Emajõe Suursoo LKAst veel põhjasuunas), kus on tänapäeval arvestatav kraavitus ( 58°28’55"N : 27°08’23"E); samas ei ole kohanimeandmebaasis viidet Ülesoole Sookurgu lähistel. "Ülesoo" on viidatud üheksas kirjes teistes kohtades Eestimaal.
    • KommentaaridLihtne ja õpetlik lugu looduskaitse seisukohast.
    • PealkiriAvasta Soomaa (2016; 66)
    • Autor(id)Kaldur, Marko (1978)
    • Esmatrükk2016
    • Žanrreisijuht
    • KirjeldusSee raamat on oma ülesehituselt reisijuht ning on mõeldud lugejat aitama, et Soomaal liikudes jõuda ikka soovitud paikadesse; väljamõeldiste kohta hetkel teave puudub :). Arvestades taoliste kogumike vähesust ja Soomaa tähtsust Eesti soomaastikul, leidis ka see raamat siia andmebaasi oma tee. Autor kirjutab järgmist: "Raamat annab põgusa ülevaate Soomaast ja seal leiduvatest huviväärsetest paikadest." (lk 10).
    • TegevuskohtSoomaa
    • PealkiriLooduses ja loodusega (2020; 214)
    • Autor(id)Kaplinski, Jaan (1941-2021)
    • Esmatrükk2014
    • ŽanrEsseistika
    • KirjeldusEsseistlikus vormis mälestusi ja mõtisklusi, kus autor mälestuste ja looduskirjelduste põiminguna koob justkui imeilusat maastikumustrit, kus paaris kohas vilksatab ka soo. Korra mainib Kaplinski, kuidas ta proovib teha oma "rabakest".
    • TegevuskohtJaan Kaplinski lapsepõlvepaigad ja maakodu lähiümbrus Mutikul, põimituna reisilugudega maailma eripaigust.
    • PealkiriTeekond päikeseni (2006; 200)
    • Autor(id)Kask, Edgar (1930-2008)
    • Esmatrükk2006
    • Žanresseistika
    • KirjeldusEsseistlikus stiilis meenutuste, mõtiskluste ja fotode põimik, mis toob lugejani paljude muude juhtumiste kõrval ka sooga seonduva. Edgar Kask oli peamelioraator, kellest sai 1970. aastatel Viktor Masingu kõrval üks olulisemaid inimesi soode hoidja ja kaitsjana. Jahipüssi asendas fotoaparaadiga ning kraavide mõõdistamine asendus sookaitsealade loomisega. Ann Marvet Eesti Looduse juulikuu numbris 2008. aastal kirjutab järelehüüdes järgmist: "Koos meie sookaitse nestori Viktor Masinguga esitati 1973. aastal toonasele valitsusele andmed 200 000 hektari säilitamist vajavate soode ja soostike kohta. Pool sellest pinnast vormistati hiljem sookaitsealadeks." Soodega seonduvalt on üks põnevamaid lugusid jõhvikakorjamise hullusest; milline võib olla murakamarjade kinkimise ilu või kuidas käisid 1950. aastate lõpus kuivendustööd Alutagusel.
    • TegevuskohtErinevad sood, soostikud: Muraka, Soomaa, Tudu, Ohepalu, Laeva soo,
    • PealkiriLepatriinupunane (1987)
    • KogumikLepatriinupunane (1987)
    • Autor(id)Kibuvits, Leida (1907-1976)
    • Esmatrükk1938
    • Žanrnovell
    • KirjeldusUidates Pariisi tänavatel, viivad Margus Suuruli mõtisklused ta lapsepõlve, kus pisikese poisina turbahaudade kõrval toimetas. Lapsehoidjat ei olnud ning vanemad lõikasid ta läheduses turvast. Sookailu maitsmisest tekkisid lapsed tervisehädad.
    • TegevuskohtKoht on geograafiliselt määratlemata, autor viitab turbarabale
    • KommentaaridTurbakõikamisele viitavaid tekste tuleb eesti ilukirjanduses kaunis vähe ette, sestap kindlasti haruldane leid.
    • PealkiriKahenaisepidaja (1932)
    • Autor(id)Kirsimägi, August (1905-1933)
    • Esmatrükk1932
    • Žanrjutustus
    • KirjeldusSee traagiline lugu on järjejutuna ilmunud 1932. aasta oktoobrikuu Päevalehtedes. Jutustuse tegevuspaigaks on Laukasoo-nimeline soo; samuti on viide Rõngule ("Kristjan, Rõngu koguduse õpetaja ja hingekarjane"). Tegevuse juhatab kirjanik sisse viitega minevikku ehk umbes 70 aasta tagusesse aega. Küla sepp, Tõnis, on juba pikka aega vanapoiss, kes viimaks talutüdrukus kaasa leiab. Pea perre lisandunud pisipere tingib abikäte vajaduse. Tallu kolib ka naise õde, Madli, kes rikub tahtmatult pererahva suhted. Ülduse halvakspanu ja tolleaegsed eetilised tõekspidamised on jõulised ning kohalik pastor vali. Pastori hurjutuse järel uputab Madli end Laukasoo laukasse. Järjejuttu saab lugeda digarist.
    • TegevuskohtKohanimena on ära toodud Laukasoo (mida kasutavad ilmselt paljud kohalikud oma kodulähedase soo kohta); veel nimetab autor Rõngut.
    • KommentaaridKahjuks elas kirjanik (kodanikunimega Adalbert Krisdjenberg) vaid aasta peale selle jutustuse ilmumist, lahkudes siitilmast armukolmnurga tõttu.
    • PealkiriKaruskose (1943)
    • Autor(id)Kivikas, Albert (1898-1978)
    • Väljaanne1943
    • Žanrromaan
    • KirjeldusTalurahva elu-olu kirjeldus, kus jälgitakse täpsemalt suurtalu allakäiku ning väikese asunikutalu heaolu tõusu. Soole viitas eelkõige pealkiri, Karuskose. Võib aimata, et tegevus toimub küll Viljandimaal, kuid mitte Soomaal, kus asub Karuskose.
    • Tegevuskohtei ole tuvastatav
    • PealkiriSookaelad (1919)
    • KogumikSookaelad (1919)
    • Autor(id)Kivikas, Albert (1898-1978)
    • Väljaanne1919
    • Žanrnovell
    • KirjeldusNovell räägib kahes noorest, Epust ja Juhanist, kes unistavad saunikustaatusest. Paraku ei anna taluperemees maad neile ega võimalust omale sauna ehitada. Juhanist saab mõisamoonakas. Mõni aasta hiljem on kuulda, et soos saavat ka talu pidada. Endise Tibina Jaagu sõnad hakkasid Juhanit kummitama „Olgu ta loss või onn, olgu ta põllul või rabas, kui ta ainult oma on!“ Nii nad selle killukese maad sinna sohu ostavad. Juhan töötas ennast surnuks, aga vähemalt sai elu lõpetada oma maal. Tegevuskoht: soo asukoht on määratlemata.
    • PealkiriSuurvee ajal (1927)
    • Autor(id)Kivikas, Albert (1898-1978)
    • Väljaanne1927
    • Žanrjutustus
    • KirjeldusJutustus, milles armastuskolmnurgas kaks venda (Jass ja Utt) ei jõua kuidagi selgusele, kes onutütre (Malts) endale peaks saama. "Keset neid põliseid laasi oli väike Kitsekose talu. See talu oli küll väike ja vaene, aga siiski kuulus. /.../ Kitsekoset teadsid kõik. Tundsid peremeest ja teadsid sedagi, et seal talukeses oli peretütar Malts ja kaks imelikku sulast, kes peaaegu palgata peremeest teenisid. /.../ See paar-kolm nädalat heinategu oligi ainus aeg kogu aasta kestel, kus Kitsekose elanikud välismaailmaga kokku puutusid. /.../ sest  muul ajal oli Kitsekose ja kogu metsanurk puhtlooduslikult maismaast lahutatud." Tegevuskoht: soo asukohana on määratletud Kitsekose, kuid kohanimeandmebaasis see ei kajastu.
    • KommentaaridJutustuse kohta on ilmunud omaaegne (1927) arvustus: http://goo.gl/n2tSfP
    • PealkiriÜle soo (1919)
    • Autor(id)Kivikas, Albert (1898-1978)
    • Väljaanne1919
    • Žanrnovell
    • KirjeldusNovell kirjeldab 1905. aasta mõisate põletamist, talurahva ülestõusu ja streike mõisa moonakamaja elanike silme läbi. Sool on roll eelkõige novelli alguses ja lõpus, mil alguses rõhutatakse soo õudust ja novelli lõpus, mil perepoeg Jüri kaevab koos isaga endale hauda enne mahalaskmist. Tegevuskoht: soo asukoht on täpsemalt määratlemata, kuid ilmselt on tegemist Viljandimaaga.
1 2 3 4 … 8