Ilukirjandus

Järgnevalt leiate otsisõnu kasutades või lihtsalt loetelu silmates ilukirjanduslikke trükiseid, kus autor(id) on rohkemal või vähemal määral kasutanud oma mõtete edasiandmisel ka sood – olgu see siis pelgalt mainitud viite või tegevuspaigana, soos viibimisel tekkinud emotsioonide kirjelduste vm taolisena. Kuna ilukirjanduse kogumine ning läbitöötamine võtaks igal huvilisel iseseisvalt väga palju aega, siis ei ole me piirdunud vaid pealkirja ja autori nimetamisega, vaid oleme lisanud lühikirjeldusena ka trükise sisu ning ära on toodud ka soo “vaatepunkt”; võimalusel on viidatud geograafilisele tegevuskohale või lisatud mõni muu kommentaar, millega kogumistöö juures on kokku puututud.

Sorteeri
    • PealkiriOhvriraba (2018; 278)
    • Autor(id)Jansson, Susanne (1972)
    • Esmatrükk2017
    • Žanrpõnevik
    • KirjeldusErandlikult leiab sellest andmebaasist ka ühe tõlkeraamatu, mis on Rootsi keelest leidnud Kadri Papi abil tee Eesti raamatupoodide riiulitele. See on põnevik, mille tegevus toimub Mossmarkenis, Lõuna-Rootsis.Raamatu abil saab lugeja heita pilgu bioloogist doktorandi, Nathalie, mõtte- ja tegevusmaailma, märgaladega seotud ökoloogilistesse kui ka kultuuripärandiga seotud probleemidesse. Nathalie alustab oma lapsepõlvekodu lähedal asuvas soos kasvuhoonegaaside mõõtmist, kui peagi leitakse soost laip. Läheb mõni aeg, kui esimesele järgneb teine ja siis veel kolmas jne. "Ohvriraba" seob endas väga hästi kokku tänapäevase kuvandi soost.
    • TegevuskohtMossmarken, Rootsi
    • Kommentaarid
      Tekstis on paar tõrvatilka, mis on vist tekkinud tõlkimisapsakate tõttu (lk 35-37). Soo liigilisest jaotusest kõneldakse kui kõrgrabast, madalsoost ja soost? Vähemalt eesti keeles on tegemist madalsoo, siirdesoo ja kõrgsoo ehk rabaga. Ning soos "suudavad ellu jääda ainult liigid, mis ei vaja kuigi palju toitaineid, ennekõike erinevat sorti põdrasammal. (lk 35)" /.../ "See, mida jõulu ajal poodides põdrasambla pähe müüakse, on tegelikult teatud samblik." (lk 36)
      Need samblad, mis soos valdavalt kasvavad, on turbasamblad ja see samblik, mida jõulu ajal põdrasambla pähe müüakse, on põdrasamblik.
    • PealkiriLaukasoo viimane vemp (kogumikus "Nõiutud allikas") (1974; 33-34)
    • Autor(id)Jõgisalu, Harri (1922-2014)
    • Väljaanne1974
    • Žanrkunstmuistendid
    • KirjeldusTundlikult on autor juhtinud lugeja tähelepanu sellele, kuidas inimese võitlus sooga võib omakorda valusalt kätte maksta. Soo võttis kätte ja kuivas ära, mis omakorda mõjutas inimeste elu külas.
    • TegevuskohtSoo on määratletud Sookurgu ja Ülesoo vahele. Kohanimeandmebaas viitab Sookurgu Alatskivi metskonnale (Emajõe Suursoo LKAst veel põhjasuunas), kus on tänapäeval arvestatav kraavitus ( 58°28’55"N : 27°08’23"E); samas ei ole kohanimeandmebaasis viidet Ülesoole Sookurgu lähistel. "Ülesoo" on viidatud üheksas kirjes teistes kohtades Eestimaal.
    • KommentaaridLihtne ja õpetlik lugu looduskaitse seisukohast.
    • PealkiriTeekond päikeseni (2006; 200)
    • Autor(id)Kask, Edgar (1930-2008)
    • Esmatrükk2006
    • Žanresseistika
    • KirjeldusEsseistlikus stiilis meenutuste, mõtiskluste ja fotode põimik, mis toob lugejani paljude muude juhtumiste kõrval ka sooga seonduva. Edgar Kask oli peamelioraator, kellest sai 1970. aastatel Viktor Masingu kõrval üks olulisemaid inimesi soode hoidja ja kaitsjana. Jahipüssi asendas fotoaparaadiga ning kraavide mõõdistamine asendus sookaitsealade loomisega. Ann Marvet Eesti Looduse juulikuu numbris 2008. aastal kirjutab järelehüüdes järgmist: "Koos meie sookaitse nestori Viktor Masinguga esitati 1973. aastal toonasele valitsusele andmed 200 000 hektari säilitamist vajavate soode ja soostike kohta. Pool sellest pinnast vormistati hiljem sookaitsealadeks." Soodega seonduvalt on üks põnevamaid lugusid jõhvikakorjamise hullusest; milline võib olla murakamarjade kinkimise ilu või kuidas käisid 1950. aastate lõpus kuivendustööd Alutagusel.
    • TegevuskohtErinevad sood, soostikud: Muraka, Soomaa, Tudu, Ohepalu, Laeva soo,
    • PealkiriKahenaisepidaja (1932)
    • Autor(id)Kirsimägi, August (1905-1933)
    • Esmatrükk1932
    • Žanrjutustus
    • KirjeldusSee traagiline lugu on järjejutuna ilmunud 1932. aasta oktoobrikuu Päevalehtedes. Jutustuse tegevuspaigaks on Laukasoo-nimeline soo; samuti on viide Rõngule ("Kristjan, Rõngu koguduse õpetaja ja hingekarjane"). Tegevuse juhatab kirjanik sisse viitega minevikku ehk umbes 70 aasta tagusesse aega. Küla sepp, Tõnis, on juba pikka aega vanapoiss, kes viimaks talutüdrukus kaasa leiab. Pea perre lisandunud pisipere tingib abikäte vajaduse. Tallu kolib ka naise õde, Madli, kes rikub tahtmatult pererahva suhted. Ülduse halvakspanu ja tolleaegsed eetilised tõekspidamised on jõulised ning kohalik pastor vali. Pastori hurjutuse järel uputab Madli end Laukasoo laukasse. Järjejuttu saab lugeda digarist.
    • TegevuskohtKohanimena on ära toodud Laukasoo (mida kasutavad ilmselt paljud kohalikud oma kodulähedase soo kohta); veel nimetab autor Rõngut.
    • KommentaaridKahjuks elas kirjanik (kodanikunimega Adalbert Krisdjenberg) vaid aasta peale selle jutustuse ilmumist, lahkudes siitilmast armukolmnurga tõttu.
    • PealkiriKaruskose (1943)
    • Autor(id)Kivikas, Albert (1898-1978)
    • Väljaanne1943
    • Žanrromaan
    • KirjeldusTalurahva elu-olu kirjeldus, kus jälgitakse täpsemalt suurtalu allakäiku ning väikese asunikutalu heaolu tõusu. Soole viitas eelkõige pealkiri, Karuskose. Võib aimata, et tegevus toimub küll Viljandimaal, kuid mitte Soomaal, kus asub Karuskose.
    • Tegevuskohtei ole tuvastatav
    • PealkiriSookaelad (1919)
    • KogumikSookaelad (1919)
    • Autor(id)Kivikas, Albert (1898-1978)
    • Väljaanne1919
    • Žanrnovell
    • KirjeldusNovell räägib kahes noorest, Epust ja Juhanist, kes unistavad saunikustaatusest. Paraku ei anna taluperemees maad neile ega võimalust omale sauna ehitada. Juhanist saab mõisamoonakas. Mõni aasta hiljem on kuulda, et soos saavat ka talu pidada. Endise Tibina Jaagu sõnad hakkasid Juhanit kummitama „Olgu ta loss või onn, olgu ta põllul või rabas, kui ta ainult oma on!“ Nii nad selle killukese maad sinna sohu ostavad. Juhan töötas ennast surnuks, aga vähemalt sai elu lõpetada oma maal. Tegevuskoht: soo asukoht on määratlemata.
    • PealkiriSuurvee ajal (1927)
    • Autor(id)Kivikas, Albert (1898-1978)
    • Väljaanne1927
    • Žanrjutustus
    • KirjeldusJutustus, milles armastuskolmnurgas kaks venda (Jass ja Utt) ei jõua kuidagi selgusele, kes onutütre (Malts) endale peaks saama. "Keset neid põliseid laasi oli väike Kitsekose talu. See talu oli küll väike ja vaene, aga siiski kuulus. /.../ Kitsekoset teadsid kõik. Tundsid peremeest ja teadsid sedagi, et seal talukeses oli peretütar Malts ja kaks imelikku sulast, kes peaaegu palgata peremeest teenisid. /.../ See paar-kolm nädalat heinategu oligi ainus aeg kogu aasta kestel, kus Kitsekose elanikud välismaailmaga kokku puutusid. /.../ sest  muul ajal oli Kitsekose ja kogu metsanurk puhtlooduslikult maismaast lahutatud." Tegevuskoht: soo asukohana on määratletud Kitsekose, kuid kohanimeandmebaasis see ei kajastu.
    • KommentaaridJutustuse kohta on ilmunud omaaegne (1927) arvustus: http://goo.gl/n2tSfP
    • PealkiriÜle soo (1919)
    • Autor(id)Kivikas, Albert (1898-1978)
    • Väljaanne1919
    • Žanrnovell
    • KirjeldusNovell kirjeldab 1905. aasta mõisate põletamist, talurahva ülestõusu ja streike mõisa moonakamaja elanike silme läbi. Sool on roll eelkõige novelli alguses ja lõpus, mil alguses rõhutatakse soo õudust ja novelli lõpus, mil perepoeg Jüri kaevab koos isaga endale hauda enne mahalaskmist. Tegevuskoht: soo asukoht on täpsemalt määratlemata, kuid ilmselt on tegemist Viljandimaaga.
    • PealkiriLotte reis lõunamaale (2012; 152)
    • KogumikSari "Leiutajateküla Lotte" (2012; 152)
    • Autor(id)Kivirähk, Andrus (1970)
    • Esmatrükk2012
    • Žanrreisikirjeldus
    • KirjeldusVäike linnupoeg Pipo on hädas, sest ei jaksa emale ning isale lõunamaale järele lennata. Lotte koos sõpradega otsustab teda aidata. Põnevate seiklustega tükkis, jõutakse sihtkohta. Muuhulgas satutakse ka sohu, kus soos on liiga palju kaotatud jalanõusid ripalik. Lotte aitab need sõpradega kokku korjata.
    • TegevuskohtEi ole määratletud, lihtsalt soo kuskil Leiutajateküla ning lõunamaa vahel:)
    • KommentaaridRaamatule lisaks on olemas ka joonisfilm.
    • PealkiriOskar ja asjad (2015)
    • Autor(id)Kivirähk, Andrus (1970)
    • Esmatrükk2015
    • KirjeldusVäike poiss, Oskar, saadetakse maale vanaema juurde, kus ta hakkab asjadega sõbrustama. Sooga seonduvalt on tore võrdlus hernesupiga kohe raamatu alguses. Vahest nii mõnigi väike lugeja soostub selle kirjelduse järel "rohelist plöga" endale põske pistma.
    • TegevuskohtMaal vanaema juures teises Eesti otsas
    • PealkiriRehepapp (2000; 200)
    • Autor(id)Kivirähk, Andrus (1970)
    • Esmatrükk2000
    • Žanrromaan
    • KirjeldusParaja iroonia ja huumoriga on kirjanik edasi andnud eestlaste mõisaaegset elu-olu ning ellujäämispüüdlusi. Teksti on tiheldalt põimitud eesti folkloorile omaseid vaimolendeid, neile omistatud käitumismalle ning vastavat kombestikku inimeste seas. Tegelaste iseloomustus ja käitumisviisid on karikatuursed ja paeluva esitusega. Talurahva tegemistel on oma roll ka sool - sood on nimetatud paaril korral eelkõige virvatulukeste asukohana, kes valvavat suurt hulka varandust.
    • TegevuskohtAbstraktne mõis seda ümbritsevate taludega.
    • PealkiriKalevipoeg (1975; 262)
    • Autor(id)Kreutzwald, Friedrich Reinhold (1803-1882)
    • Esmatrükk1861
    • Žanreepos
    • KirjeldusSuulisel pärimusel põhinev rahvuseepos pajatab "Kalevite kange poja" ettevõtmistest ning nendega seonduvatest paikadest (Kalevipoja künnivaod või jalajäljed või magamisase vms). Tegevus on enamjaolt koondunud Ida-Virumaale (Sirtsi, Kääpa, Peipsi põhjakallas, Assamalla), aga viited on ka Koiva jõele. Kalevipoja lood algavad käiguga Soome. Soo-mõiste kasutus on teksis nn tehnilise võttena enim esitatud parallelismi võimaldamiseks ning algriimi rõhutamiseks (nt Linda õde, Salme, kirjeldab enda teekonda: "... Ema, hella memmekene, /ära pean mina minema,/ Hani, hulgasta ujuma,/ Tetre, teista lahkumaie, Luike, lustilt lendamaie;/Part lähen parve ääre peale, Luike kelgul lunda mööda,/Jõhvikas jõgeda mööda, Sinikas sula sooda mööda...." Sisuliselt on "soo" kasutuses mitmel korral sajatussõnades; nt Soome sepp sajatab Kalevipoega: "Saagu, saagu, ma sajatan,/ Saagu sind sõjariist surmama,/ Terav raud sind tappemaie, / Saagu sulle salamahti/ mõõgast sündima mõrtsukas,/ Valatud verest vaenlane!/ Saagu sa soossa surema/ Mätta otsa mädanema,/ Põõsastikku pendimaie, /Rägastikku raipenema!
    • TegevuskohtMärkimisväärsema tegevuspaigana on sood mainitud kahel korral (1953. aastal välja antud trükise põhjal): Kikerpära (Kikepera?) soos soovisid elada kaks pahareti poega ning neil on tegemist, et maa omavahel ära jagada. Nii kutsusid nad Kalevipoja endale appi maid jagama. Teine koht on Assamalla, kus samanimelise lahingu järel vajus hobune sohu ning sai surma.
    • PealkiriKuuvalgel vihtlejad neitsid (1924; 22-26)
    • KogumikEesti rahva ennemuistsed jutud, Noorsoo kirjravara nr 53 (1924; 22-26)
    • Autor(id)Kreutzwald, Friedrich Reinhold (1803-1882)
    • Esmatrükk1866
    • Žanrkunstmuinasjutud
    • KirjeldusRohkete kordustrükkidega rahvajuttude kogumik on paljuski ka Kreutzwaldi enda panusega. Juhan Kunderi raamatus "Eesti muinasjutud" II trüki sissejuhatuses (1924) kritiseerib M. J. Eisen järgmiselt: "Kreutzwaldi eesti rahva ennemuistsed jutud on küll hästi kirjutatud ja kenad lugeda, aga kahjuks ei ole nad rahvasuust kirja pandud." (lk 5)  Internetis kättesaadav variant ei sisalda kahjuks lugu "Kuuvalgel vihtlejad neitsid", mis on just üks vähestest, kus soo tegevuspaigana on ära nimetatud kui usside ning ussikuninga elupaik. Mees, kes himustas tundma saada "öö varjul sigivaid saladusi", pidi Soome targa nõu toel jõudma Ussikuningani. Mis edasi sai? No seda saab teada muinasjuttu lugedes 🙂
    • TegevuskohtSoo
    • Kommentaarid1924. aasta kordustrüki illustraator on August Roosileht; 1924. aastal ilmunud raamat on neljas trükk.
    • PealkiriMis soos sündis? (1924; 144 (2. trükk))
    • KogumikEesti muinasjutud, Noosoo kirjavara nr 99 (1924; 144 (2. trükk))
    • Autor(id)Kunder, Juhan (1852-1888)
    • Esmatrükk1884
    • Žanrmuinasjutud
    • Kirjeldus"Eesti muinasjutud" on Juhan Kunderi poolt eesti rahva seast "korjatud ja üles kirjutatud". Kunder on püüdnud säilitada rahvapärast jutustamisstiili. Eiseni eessõnas on viide, et muinasjutud põlvnevad peaasjalikult VIljandimaalt ja Virumaalt. Esimene trükk ilmus 1884. aastal. Soo kohta on olemas eraldi peatükk "Mis soos sündis", kus lühijuttude kaudu manitsetakse nii lapsi kui täiskasvanuidki keelab soost millegi korjamist või soos kurja nimetamist.
    • TegevuskohtVirumaa ja Viljandimaa
    • KommentaaridInternerti vahendusel saab Kunderi loomingust just soo-osa lugeda Eesti Kirjandusmuuseumi kodulehelt.
    • PealkiriEesti muinasjutud (1949)
    • Autor(id)Kunder, Juhan; Kõrv, Jakob; Eisen, Johann, M.; Parijõgi, Jüri jt.; koostaja Henno Jänes
    • Esmatrükk1884
    • Žanrkunstmuistendid
    • KirjeldusKogumikus on 46 muinasjuttu, milles sood on mainitud muinasjuttudes "Nälg" (nälg läinud soomülgaste vahele elama); "Jutt mehest, kes teadis ussisõnu" (soo on tegevuspaigana mainitud); "Usside kuningriik" (soo on samuti tegevuspaik) nagu ka muinasjutus "Ussimägi". Muinasjutt "Kuidas poiss vandumise järele jättis", on õpetlik lugu inimeste kõnepruugist ja kus peremees kasvatas sulast: "Mis sa ometi vannud!" hüüab peremees eemalt. "Vajud sedaviisi läbi soo maa põhja!". Sood on mainitud veel tegevuspaigana muinasjutus "Libahunt".
    • Tegevuskohtei ole tuvastatav
    • KommentaaridKonkreetne trükis (Noorte-Orto Kirjastus) on prinditud Rootsis. Samanimeline trükis, "Eesti muinasjutud", on Juhan Kunderi sulest ka üksikautorina ilmunud esmakordselt 1884. aastal (kultuuriloolise veebi "Kreutzwaldi sajand" põhjal) (vt ka siin andmebaasis infot II trüki kohta).
  • 1 2 3 4 7

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga