Ilukirjandus

Ilukirjandus / Luule / Laulud / Videod ja filmid / Kohapärimus / Ütlused / Artiklid

Järgnevalt leiate otsisõnu kasutades või lihtsalt loetelu silmates ilukirjanduslikke trükiseid, kus autor(id) on rohkemal või vähemal määral kasutanud oma mõtete edasiandmisel ka sood – olgu see siis pelgalt mainitud viite või tegevuspaigana, soos viibimisel tekkinud emotsioonide kirjelduste vm taolisena. Kuna ilukirjanduse kogumine ning läbitöötamine võtaks igal huvilisel iseseisvalt väga palju aega, siis ei ole me piirdunud vaid pealkirja ja autori nimetamisega, vaid oleme lisanud lühikirjeldusena ka trükise sisu ning ära on toodud ka soo “vaatepunkt”; võimalusel on viidatud geograafilisele tegevuskohale või lisatud mõni muu kommentaar, millega kogumistöö juures on kokku puututud.

Sorteeri
    • PealkiriOnu nohu (2015)
    • Autor(id)Ahwazian, Merlin (1979)
    • Väljaanne2015
    • Žanrjutustus
    • KirjeldusOnu Nohu elas soos ja käis linnas inimesi nohusse nakatamas. Lõpuks jäi ta aga ise haigeks. Kui nohu oli söönud jõhvikaid, sai ta terveks. Sellest saanud inspiratsiooni, otsustas nohu hoopis inimesi hakata aitama ning läks sohu ka neile jõhvikaid korjama. Viis marjad linna serva, kus inimesed neid siis sõid. Nohu ise elas aga soos edasi. Tegevuskoht: soo asukoht on määratlemata.
    • KommentaaridTäheke, november
    • PealkiriTuulearmuke (1927; 255)
    • Autor(id)Alver, Betti (1906-1989)
    • Esmatrükk1927
    • Žanrromaan
    • KirjeldusBetti Alveri üks esimesi trükiseid, kus lugeja saab pilgu heita ligi sajand tagasi toiminud mõtte- ja kõneviisile. Sool on siinjuures oma roll, kuhu peategelane, Lea, igatseb minna. Vahest on intrigeeriv, et soo lähedalt läheb mööda (või lausa läbi?) Roimarada? Näide tekstist: "Oo! Tundide kaupa võite hulkuda soos, ilma et lõppu näeks kääbuspedakaile ja laukaile, mille ääres kasvab kõrge, kõrge roog..." (lk 170)
    • TegevuskohtOsa tegevusest toimub Turvastes, kus asub ka Lea kirjeldatud soo. Selline kohanimi on Läänemaa ja Harjumaa piiril täiesti olemas. Nt Turvaste järv (nim ka nt Valgejärveks) asub Valgejärve maastikukaitsealal (loodud 1981)
    • KommentaaridII auhind "Looduse" romaanivõistlusel
    • PealkiriVirvatuled (1934; 16)
    • KogumikJutu-Paun nr 69 (1934; 16)
    • Autor(id)Dressler, Hermann (1882)
    • Esmatrükk1934
    • Žanrjutustus
    • KirjeldusKaks poisikest, Hendrik ja Villem, läksid isa soovil naaberkülla, Helnasse, et viia ära rohupudel. Teel satutakse sohu, kus virvatulukesed neid kiusavad. Kojutulek lõppeb siiski õnnelikult.
    • TegevuskohtKohanimed, mida jutustses kasutatakse: Helna, Kivimäe
    • KommentaaridAutor on küll sündinud Leipzigis, kuid vaatamata tõlkele, sai see jutuke ka siia andmebaasi lisatud. Saksa kirjaniku, H. Dressleri surma-aastat ei ole määratletud.
    • PealkiriEtturite lõppmäng (2016; 200)
    • Autor(id)Dreving, Ville (1946)
    • Esmatrükk2016
    • Žanrmemuaristika
    • KirjeldusKüllap on paljudele lugejatele jäänud kõrvu või mõtteisse soode tähtsus pelgupaigana: nii ka II maailmasõja ja sellele järgnenud aastate jooksul, mil paljud metsavennad leidsid või püüdsid leida võimalusi punkri rajamiseks märgaladele. Ville Drevingu raamat "Etturite lõppmäng" on ilmunud raamatuseerias Metsavenna-eri, kus viited soodele käivad tekstist siit-sealt läbi. Raamatu kirjutamise eesmärk on autori sõnul olnud juhtida tähelepanu ka neile metsavendadele, kelle tegevus paljude inimeste meenutuste ja ka dokumentide alusel ei ole sugugi olnud kantud vaid õilsatest eesmärkidest. Paar tekstinäidet: "Kogu see seltskond elas 1945. aasta suvel ühes Kõo vallas Paenaste metsaheinamaal asunud küünis./.../ Siis lagunes jõuk kolmeks. Põdsaar ja Laanes läksid elama ühte Soosaare rabaküüni, Voldemar Tamm aga rajas endale punkri Parika rabas asuva Parika järve lähedale, kuhu tõi elama ka oma abikaasa Laine." (lk 42) /.../ ""Pärast selle perekonna tapmist läksin ka mina majja, võtsin sealt kaasa Mõtuse vintpüssi, püstoli, grammofoni, paar tükki kangast ning portfelli ja siis siirdusime kõik koos minu tallu ööbima. Pärast läksime metsa." Grammofoni viisid metsavennad punkrisse kaasa, kus seda siis oli tore mõni aeg kuulata. Kui aga muusikaaparaat lõpuks üles ütles, viskasid mehed selle laukasse." (lk 62–63)  
    • TegevuskohtSoosaare soo ja Parika raba
    • KommentaaridSelle raamatu lugeminegi ei ole emotsionaalselt kergete killast, rääkimata, mis tähendas neis olukordades reaalselt viibida. Kui mõelda sellest raamatust kui õppematerjalist, siis gümnaasiumiastmes oleks see II maailmasõda käsitlevate ajalootundide juures päris mõjus lisalugemine.
    • PealkiriÜle mädasoo (1916)
    • Autor(id)Eessaare, Aadu (Anvelt, Jaan) (1884-1937)
    • Väljaanne1916
    • Žanrnovell
    • KirjeldusNovell avab vanamehe, Andrese, sisemonoloogi teel enda ja tütre, Anna, suhteid. Probleemiderägastikust kantuna otsustab Andres lapsele läbi soo järele joosta, et Annat enne rongile minekut veel kohata. Paraku Andres rongile ei jõua - küll soost läbi saanuna, kukub ta lähimasse kruusaauku, kust ei pääse välja ja külmub sinna. Soo on peategelase mõtetele taustaks, mis vahelpeal, kui Andres korduvalt märjaks saab, end meelde tuletab, kuid siis viivad nii Andrese kui lugeja mõtted soost eemale. Tegevuskoht: Kirjeldatud on mädasood ning kohanimena on mainitud Aruväljat; lähedusse peab jääma raudtee, mida eraldab külast soo. Kohanimeandmebaasi ning Maa-ameti kaaridserveri põhjal viitab asukoht Narvast edelasse jäävale külale ( 59°06’00"N : 27°15’00"E) (http://goo.gl/9sDyAY)
    • PealkiriEkke Moor (1990; 221)
    • Autor(id)Gailit, August (1891-1960)
    • Esmatrükk1941
    • Žanrromaan
    • KirjeldusEkke Moor satub oma rännakutes muuhulgas ka sohu, kus raamatu 16. "pildis" võtab Ekke jutlustaja rolli, lohutades ja trööstides kohalikke nende raskustes. Järgmises, 17. "pildis", töötab Ekke Moor juba kraavihallina. Sood on kirjeldatud kui peamist rõsket olustikku mõjutavat tegurit ning ühtlasi on soo kohaks, kus tehakse inimeste salategusid. "Ümberringi on soo ja udutsevad madalikud, on tunda sambla, sookaelte ja kibedat turba lehka. Kuid siin, kes sood, tõuseb pind pisut kühmu, moodustades kitsa liivase seljandiku."  
    • TegevuskohtKohanimedena on viidatud Toomalõuka külale (kohanimeandmebaasis on viide Saaremaale); Peederga talule (kohanimeandmebaasis viide Saaremaal samanimelisele külale).
    • PealkiriRabaröövel (2000)
    • KogumikNad tulevad täna öösel! (2000)
    • Autor(id)Hargla, Indrek (1970)
    • Väljaanne2000
    • Žanrnovell
    • KirjeldusUlmekirjanduse valdkonda pigutuv novell räägib sellest, kus mina-vormis ajakirjanik intervjueeris Ervin Aavikot, Soomaal elavat "üksikut hunti". Novelli käigus esitatud intervjuu jooksul koorus meeste vestlusest välja, kuidas sookoll oli Ervini naist tahtnud karistuseks endale võtta soo kuivendamise eest, "ent ehmatas ta surnuks". Veel 40 aastat hiljem käib koll noolimas Ervini naise kalmu, lootuses, et ehk annab surnugi ära viia või võtta siis Ervin endale. Ajakirjaniku külaskäigu ajal lubas Ervin oma maja ajakirjanikule pärandada, et ta jätkaks sookolliga võitlust, kui ka tema on läinud. Novelli pealkiri, "Rabaröövel" viitavadki sookuivendajatele. Tegevuskoht on Tallinnas ja Soomaal, Raunoja külas.
    • PealkiriSookoll Maia (2010)
    • KogumikTäheke (2010)
    • Autor(id)Ilves, Aapo (1970)
    • Väljaanne2010
    • Žanrlühijutt
    • KirjeldusJantlugu "Tähekeses", kus sookoll Maiat kiusati tema välimuse pärast, kuid peale surnud printsessi toomist klassiruumi, ei norinud teda enam keegi. Tulid hoopis teadlased surnut uurima. Tegevuskoht: soo asukoht on määratlemata.
    • KommentaaridJutt on loetav internetist: http://goo.gl/u6WtvX
    • PealkiriJuudasoo (1934)
    • Autor(id)Jaik, Juhan (1899-1948)
    • Väljaanne1934
    • Žanrlühiromaan
    • KirjeldusSee on seiklusjutt linnapoiste suvistest tegemistest Võrumaa metsade keskel, taludes ning sooservas. Peategelaseks on linnas elav poiss Andi, tema onupoeg Joosi ja talu sulane Priidu. Peamiselt aetakse taga näkki nimega Kõhnmagu. Tegelikult on Kõhnmao tegelaskuju taga hoopis salapolitseinikuks määratletud Jaanus Silmus.
    • TegevuskohtJuudasood toponüümina kohanimeandmebaas ei tuvasta.
    • PealkiriKuidas Nupu-Juku ajas vargad kõigi pühapäeva riietega rappa (1934; 133)
    • KogumikHädastvere poiste ninamees (1934; 133)
    • Autor(id)Jaik, Juhan (1899-1948)
    • Esmatrükk1934
    • Žanrjutustus
    • KirjeldusJant Nupu-Jukust, kes peletas oma koerustükkidega vargad eemale oma ema ilusast vihmavarjust. Selleks, et pääseda Nupu-Juku seatud lõksudest, jooksid vargad sinna, "kus ei olnud ühtegi poissi ees. Nad jooksid edasi, aga seal oli rabasoo ja vargad vajusid poole kehani rabasse. Koerad aga seisid neil kannul ja puresid."
    • Tegevuskohtmääratlemata
    • PealkiriLaanemees (1922; 135-148)
    • KogumikVõrumaa jutud (1922; 135-148)
    • Autor(id)Jaik, Juhan (1899-1948)
    • Väljaanne1922
    • Žanrjutustus
    • KirjeldusJutustus räägib eraklikust Laanemehest Karusoos. Peale sõbrapoolset veenmist oli Laanemees lõpuks nõus endale kaasat otsima. Kosjakäigud kahjuks ei õnnestunud. Viimases hädas kord talvel suusatades nägi ta saaniga sõitvat naisterahvast. Teda taga ajades Laanemees kukkus, murdis suusa ja vigastas ka ennast. Sinna kukkumiskohta ta ka külmus. Soo on küll olustiku taustaks, kui eraklikkusele ja looduskirjeldustele rõhudes, on soo osatähtsus suur.
    • TegevuskohtKarusooga seonduvalt on kohanimeandmebaasis mitu kirjet (nt: 58°04’00"N : 25°25’00") nii Viljandimaa lõuna- ja põhjaosale.
    • KommentaaridJutustus on kättesaadav kultuuriloolisest veebist Kreutzwaldi sajand. Kindlasti on sobilik jutustuse algust kasutada "klassikalise ja õudse sookirjelduse" edasiandmiseks.
    • PealkiriMiika Valtsberi roim (1931)
    • Autor(id)Jakobson, August (1904-1963)
    • Väljaanne1931
    • Žanrromaan
    • Kirjeldus"Miika Valtsbergi roim" on esimseks osaks romaanitsüklist "Andruksonide suguvõsa". Raamatu pearõhk on asetatud Miika Valtsbergi ja Eeva Andruksoni suhetele, mida raamib teoorjus. Sool on teoses oluline roll, kuna sinna uputab Miika Eeva küürakast õela mehe. Tegevuskoht: soo täpsem asukoht on määratlemata.
    • KommentaaridKui on vaja taaskord "õudsat" kirjeldust soost, siis koos roima kirjeldusega on see kindlasti asjakohane leid.
    • PealkiriOhvriraba (2018; 278)
    • Autor(id)Jansson, Susanne (1972)
    • Esmatrükk2017
    • Žanrpõnevik
    • KirjeldusErandlikult leiab sellest andmebaasist ka ühe tõlkeraamatu, mis on Rootsi keelest leidnud Kadri Papi abil tee Eesti raamatupoodide riiulitele. See on põnevik, mille tegevus toimub Mossmarkenis, Lõuna-Rootsis.Raamatu abil saab lugeja heita pilgu bioloogist doktorandi, Nathalie, mõtte- ja tegevusmaailma, märgaladega seotud ökoloogilistesse kui ka kultuuripärandiga seotud probleemidesse. Nathalie alustab oma lapsepõlvekodu lähedal asuvas soos kasvuhoonegaaside mõõtmist, kui peagi leitakse soost laip. Läheb mõni aeg, kui esimesele järgneb teine ja siis veel kolmas jne. "Ohvriraba" seob endas väga hästi kokku tänapäevase kuvandi soost.
    • TegevuskohtMossmarken, Rootsi
    • Kommentaarid
      Tekstis on paar tõrvatilka, mis on vist tekkinud tõlkimisapsakate tõttu (lk 35-37). Soo liigilisest jaotusest kõneldakse kui kõrgrabast, madalsoost ja soost? Vähemalt eesti keeles on tegemist madalsoo, siirdesoo ja kõrgsoo ehk rabaga. Ning soos "suudavad ellu jääda ainult liigid, mis ei vaja kuigi palju toitaineid, ennekõike erinevat sorti põdrasammal. (lk 35)" /.../ "See, mida jõulu ajal poodides põdrasambla pähe müüakse, on tegelikult teatud samblik." (lk 36)
      Need samblad, mis soos valdavalt kasvavad, on turbasamblad ja see samblik, mida jõulu ajal põdrasambla pähe müüakse, on põdrasamblik.
    • PealkiriLaukasoo viimane vemp (kogumikus "Nõiutud allikas") (1974; 33-34)
    • Autor(id)Jõgisalu, Harri (1922-2014)
    • Väljaanne1974
    • Žanrkunstmuistendid
    • KirjeldusTundlikult on autor juhtinud lugeja tähelepanu sellele, kuidas inimese võitlus sooga võib omakorda valusalt kätte maksta. Soo võttis kätte ja kuivas ära, mis omakorda mõjutas inimeste elu külas.
    • TegevuskohtSoo on määratletud Sookurgu ja Ülesoo vahele. Kohanimeandmebaas viitab Sookurgu Alatskivi metskonnale (Emajõe Suursoo LKAst veel põhjasuunas), kus on tänapäeval arvestatav kraavitus ( 58°28’55"N : 27°08’23"E); samas ei ole kohanimeandmebaasis viidet Ülesoole Sookurgu lähistel. "Ülesoo" on viidatud üheksas kirjes teistes kohtades Eestimaal.
    • KommentaaridLihtne ja õpetlik lugu looduskaitse seisukohast.
    • PealkiriTeekond päikeseni (2006; 200)
    • Autor(id)Kask, Edgar (1930-2008)
    • Esmatrükk2006
    • Žanresseistika
    • KirjeldusEsseistlikus stiilis meenutuste, mõtiskluste ja fotode põimik, mis toob lugejani paljude muude juhtumiste kõrval ka sooga seonduva. Edgar Kask oli peamelioraator, kellest sai 1970. aastatel Viktor Masingu kõrval üks olulisemaid inimesi soode hoidja ja kaitsjana. Jahipüssi asendas fotoaparaadiga ning kraavide mõõdistamine asendus sookaitsealade loomisega. Ann Marvet Eesti Looduse juulikuu numbris 2008. aastal kirjutab järelehüüdes järgmist: "Koos meie sookaitse nestori Viktor Masinguga esitati 1973. aastal toonasele valitsusele andmed 200 000 hektari säilitamist vajavate soode ja soostike kohta. Pool sellest pinnast vormistati hiljem sookaitsealadeks." Soodega seonduvalt on üks põnevamaid lugusid jõhvikakorjamise hullusest; milline võib olla murakamarjade kinkimise ilu või kuidas käisid 1950. aastate lõpus kuivendustööd Alutagusel.
    • TegevuskohtErinevad sood, soostikud: Muraka, Soomaa, Tudu, Ohepalu, Laeva soo,
  • 1 2 3 6

    Tagasisidevorm

    [sform]1[/sform]