Ilukirjandus

Järgnevalt leiate otsisõnu kasutades või lihtsalt loetelu silmates ilukirjanduslikke trükiseid, kus autor(id) on rohkemal või vähemal määral kasutanud oma mõtete edasiandmisel ka sood – olgu see siis pelgalt mainitud viite või tegevuspaigana, soos viibimisel tekkinud emotsioonide kirjelduste vm taolisena. Kuna ilukirjanduse kogumine ning läbitöötamine võtaks igal huvilisel iseseisvalt väga palju aega, siis ei ole me piirdunud vaid pealkirja ja autori nimetamisega, vaid oleme lisanud lühikirjeldusena ka trükise sisu ning ära on toodud ka soo “vaatepunkt”; võimalusel on viidatud geograafilisele tegevuskohale või lisatud mõni muu kommentaar, millega kogumistöö juures on kokku puututud.

Sorteeri
    • PealkiriSerafima ja Bogdan (2018; 557)
    • Autor(id)Afanasjev, Vahur (1979)
    • Esmatrükk2018
    • Žanrromaan
    • KirjeldusRomaani tegevus toimub Peipsiveeres ning autor kirjeldab vanausuliste elu-olu alates II maailmasõjast kuni Nõukogude Liidu kokkuvarisemiseni. Seda romaani võib vast nimetada epopöaks, kus raamatutegelaste värvikas mõtte- ja tegevusmaailmas põimuvad siseheitlused usu, hea ja kurja, unistuste ja võimaluste vahel - igaüks püüab leida oma lahenduse ja vahel, paraku, otsustatakse mõne külaelaniku elu ja saatus kellegi teise tegevuse toel. Seda kõike raamivad kiired ja jõulised muutused ühiskonnas ning maailmapildis. Raamatu keskne teema on kättemaks ning nagu sõna isegi ei ärata just sooje tundeid, tuleb lugejal valmis olla üsna ränkadeks kirjeldusteks. Nii soo kui soo servaalad (peamiselt käib jutt Emajõe-Suursoost) mängivad ühe kättemaksja elupaiga kui ka mitme teise sündmuse "vahendajana" olulist rolli. Aga näiteks on muuhugas teksti sisse põimitud ka vanarahvatarkusi: "Üle päeva käiakse uurimas, kas peenrasse jäetud kapsajuurikad on maast välja sulanud. Kui juurikad on väljas, võib soo peale minna, sügisesi jõhvikaid korjata. Varakevadel on soos hea - pole putukaid, ja mülkasse vajumist ei pea kah nii väga pelgama, sest maa pindmised kihid on läbi külmunud." (lk 159)
    • TegevuskohtPeipsi järve äärsed asulad: Kolja, Varjna, Kasepää, Alatskivi, Tartu jmt. Soodest on kesksel kohal Emajõe-Suursoo.
    • KommentaaridRomaan on saanud mitmeid auhindasid. Nt pälvis käsikiri esikoha 2017. aasta Eesti KIrjanike Liidu romaanivõistlusel. Autor on raamatut kirjutanud aastatel 2012-2017 Tallinnas, Tartus, Mazzanos ja Sillapääl.
    • PealkiriOnu nohu (2015)
    • Autor(id)Ahwazian, Merlin (1979)
    • Väljaanne2015
    • Žanrjutustus
    • KirjeldusOnu Nohu elas soos ja käis linnas inimesi nohusse nakatamas. Lõpuks jäi ta aga ise haigeks. Kui nohu oli söönud jõhvikaid, sai ta terveks. Sellest saanud inspiratsiooni, otsustas nohu hoopis inimesi hakata aitama ning läks sohu ka neile jõhvikaid korjama. Viis marjad linna serva, kus inimesed neid siis sõid. Nohu ise elas aga soos edasi. Tegevuskoht: soo asukoht on määratlemata.
    • KommentaaridTäheke, november
    • PealkiriTuulearmuke (1927; 255)
    • Autor(id)Alver, Betti (1906-1989)
    • Esmatrükk1927
    • Žanrromaan
    • KirjeldusBetti Alveri üks esimesi trükiseid, kus lugeja saab pilgu heita ligi sajand tagasi toiminud mõtte- ja kõneviisile. Sool on siinjuures oma roll, kuhu peategelane, Lea, igatseb minna. Vahest on intrigeeriv, et soo lähedalt läheb mööda (või lausa läbi?) Roimarada? Näide tekstist: "Oo! Tundide kaupa võite hulkuda soos, ilma et lõppu näeks kääbuspedakaile ja laukaile, mille ääres kasvab kõrge, kõrge roog..." (lk 170)
    • TegevuskohtOsa tegevusest toimub Turvastes, kus asub ka Lea kirjeldatud soo. Selline kohanimi on Läänemaa ja Harjumaa piiril täiesti olemas. Nt Turvaste järv (nim ka nt Valgejärveks) asub Valgejärve maastikukaitsealal (loodud 1981)
    • KommentaaridII auhind "Looduse" romaanivõistlusel
    • PealkiriTasuja Jutustus Eesti vanast ajast (1971; 81)
    • Autor(id)Bornhöhe, Eduard (1862-1923)
    • Esmatrükk1880
    • Žanrjutustus
    • KirjeldusRaamatu tegevusliin hargneb lahti 14. sajandi algupoolel ja lõpeb 1343. aastal Jüriöö ülestõusu kirjeldustega, mil Eesti põlisrahvas ei jaksanud enam ordurüütlite, usutegelaste jõhkrust taluda. Süžeesse on põimitud peategelase, Tasuja, ja lossihärrast rüütli tütre, Emilie, omavaheline sümpaatia, mis ei jäta mõjutamata ka sõjategevust. Soodest on siin raamatus õige vähe juttu. Vaid ühes kohas (lk 70) kirjeldab sõnumitooja Landmasteri ja sõjaväelaste jõhkrusi ning sõnumi kohaletoimetamiseks vanematele, ütles ta järgmist "hakkasin kõigest jõust Tallinna poole sibama, jooksin kaks ööd läbi, päeval hoidsin ennast metsades ja rabades varjul." (lk 70). Küll aga leidub palju viiteid paksule kuusemetsale ja "metselajatele".
    • Tegevuskoht"Harjumaa põhjapoolses osas, Tallinna lähedal, põlise laane keskel" (lk 8)
    • KommentaaridRaamatu tegevusliin hargneb lahti 14. sajandi algupoolel ja lõpeb 1343. aastal Jüriöö ülestõusu kirjeldustega, mil Eesti põlisrahvas ei jaksanud enam ordurüütlite, piiskoppide jmt välisvaenlaste jõhkrust taluda. Süžeesse on põimitud peategelase, Tasuja, ja lossihärrast rüütli tütre, Emilie, omavaheline sümpaatia, mis ei jäta mõjutamata ka sõjategevust. Soodest on siin raamatus õige vähe juttu. Vaid ühes kohas (lk 70) kirjeldab sõnumitooja Landmasteri ja sõjaväelaste jõhkrusi ning sõnumi kohaletoimetamiseks vanematele, ütles ta järgmist "hakkasin kõigest jõust Tallinna poole sibama, jooksin kaks ööd läbi, päeval hoidsin ennast metsades ja rabades varjul." (lk 70). Küll aga leidub palju viiteid paksule kuusemetsale ja "metselajatele".
    • PealkiriVirvatuled (1934; 16)
    • KogumikJutu-Paun nr 69 (1934; 16)
    • Autor(id)Dressler, Hermann (1882)
    • Esmatrükk1934
    • Žanrjutustus
    • KirjeldusKaks poisikest, Hendrik ja Villem, läksid isa soovil naaberkülla, Helnasse, et viia ära rohupudel. Teel satutakse sohu, kus virvatulukesed neid kiusavad. Kojutulek lõppeb siiski õnnelikult.
    • TegevuskohtKohanimed, mida jutustses kasutatakse: Helna, Kivimäe
    • KommentaaridAutor on küll sündinud Leipzigis, kuid vaatamata tõlkele, sai see jutuke ka siia andmebaasi lisatud. Saksa kirjaniku, H. Dressleri surma-aastat ei ole määratletud.
    • PealkiriEtturite lõppmäng (2016; 200)
    • Autor(id)Dreving, Ville (1946)
    • Esmatrükk2016
    • Žanrmemuaristika
    • KirjeldusKüllap on paljudele lugejatele jäänud kõrvu või mõtteisse soode tähtsus pelgupaigana: nii ka II maailmasõja ja sellele järgnenud aastate jooksul, mil paljud metsavennad leidsid või püüdsid leida võimalusi punkri rajamiseks märgaladele. Ville Drevingu raamat "Etturite lõppmäng" on ilmunud raamatuseerias Metsavenna-eri, kus viited soodele käivad tekstist siit-sealt läbi. Raamatu kirjutamise eesmärk on autori sõnul olnud juhtida tähelepanu ka neile metsavendadele, kelle tegevus paljude inimeste meenutuste ja ka dokumentide alusel ei ole sugugi olnud kantud vaid õilsatest eesmärkidest. Paar tekstinäidet: "Kogu see seltskond elas 1945. aasta suvel ühes Kõo vallas Paenaste metsaheinamaal asunud küünis./.../ Siis lagunes jõuk kolmeks. Põdsaar ja Laanes läksid elama ühte Soosaare rabaküüni, Voldemar Tamm aga rajas endale punkri Parika rabas asuva Parika järve lähedale, kuhu tõi elama ka oma abikaasa Laine." (lk 42) /.../ ""Pärast selle perekonna tapmist läksin ka mina majja, võtsin sealt kaasa Mõtuse vintpüssi, püstoli, grammofoni, paar tükki kangast ning portfelli ja siis siirdusime kõik koos minu tallu ööbima. Pärast läksime metsa." Grammofoni viisid metsavennad punkrisse kaasa, kus seda siis oli tore mõni aeg kuulata. Kui aga muusikaaparaat lõpuks üles ütles, viskasid mehed selle laukasse." (lk 62–63)  
    • TegevuskohtSoosaare soo ja Parika raba
    • KommentaaridSelle raamatu lugeminegi ei ole emotsionaalselt kergete killast, rääkimata, mis tähendas neis olukordades reaalselt viibida. Kui mõelda sellest raamatust kui õppematerjalist, siis gümnaasiumiastmes oleks see II maailmasõda käsitlevate ajalootundide juures päris mõjus lisalugemine.
    • PealkiriÜle mädasoo (1916)
    • Autor(id)Eessaare, Aadu (Anvelt, Jaan) (1884-1937)
    • Väljaanne1916
    • Žanrnovell
    • KirjeldusNovell avab vanamehe, Andrese, sisemonoloogi teel enda ja tütre, Anna, suhteid. Probleemiderägastikust kantuna otsustab Andres lapsele läbi soo järele joosta, et Annat enne rongile minekut veel kohata. Paraku Andres rongile ei jõua - küll soost läbi saanuna, kukub ta lähimasse kruusaauku, kust ei pääse välja ja külmub sinna. Soo on peategelase mõtetele taustaks, mis vahelpeal, kui Andres korduvalt märjaks saab, end meelde tuletab, kuid siis viivad nii Andrese kui lugeja mõtted soost eemale. Tegevuskoht: Kirjeldatud on mädasood ning kohanimena on mainitud Aruväljat; lähedusse peab jääma raudtee, mida eraldab külast soo. Kohanimeandmebaasi ning Maa-ameti kaaridserveri põhjal viitab asukoht Narvast edelasse jäävale külale ( 59°06’00"N : 27°15’00"E) (http://goo.gl/9sDyAY)
    • PealkiriEkke Moor (1990; 221)
    • Autor(id)Gailit, August (1891-1960)
    • Esmatrükk1941
    • Žanrromaan
    • KirjeldusEkke Moor satub oma rännakutes muuhulgas ka sohu, kus raamatu 16. "pildis" võtab Ekke jutlustaja rolli, lohutades ja trööstides kohalikke nende raskustes. Järgmises, 17. "pildis", töötab Ekke Moor juba kraavihallina. Sood on kirjeldatud kui peamist rõsket olustikku mõjutavat tegurit ning ühtlasi on soo kohaks, kus tehakse inimeste salategusid. "Ümberringi on soo ja udutsevad madalikud, on tunda sambla, sookaelte ja kibedat turba lehka. Kuid siin, kes sood, tõuseb pind pisut kühmu, moodustades kitsa liivase seljandiku."  
    • TegevuskohtKohanimedena on viidatud Toomalõuka külale (kohanimeandmebaasis on viide Saaremaale); Peederga talule (kohanimeandmebaasis viide Saaremaal samanimelisele külale).
    • PealkiriLibahunt (1926; 32)
    • KogumikVastu hommikut (1926; 32)
    • Autor(id)Gailit, August (1891-1960)
    • Esmatrükk1926
    • Žanrnovell
    • KirjeldusRaamat viib lugejad väljamõeldud tegevuskohta - Urgveele, mis asub keset soid ja rabasid. Novelli peategelane, Enrik, võitleb kõige üldisemas mõttes kurjaga, muutudes vastuseta jäänud armastatu, Hundva, abiga libahundiks. See, kuidas novell lõpeb, selgub lugedes. 🙂 Mis puudutab soode rolli tekstis, siis on tegemist lausa klassikalise kirjeldusega möödunud sajandi esimesel poolel valitsenud arusaamisest soode kohta - põlatud ja kurjakuulutav. Nt: "Urgveelased on veretud, hallid ja tigedad, nendel on kuri silm ning nad kõnelevad sosistades ja leelutades otsekui sõnadega mürki sülitades." (lk
    • TegevuskohtUrgvee
    • KommentaaridNovelli ainetel on Aare Freimann kirjutanud filmistsenaariumi "Urgvee", mis võitis 2008. aastal enne 1940. aastat valminud Eesti kirjandusteostel põhinevate mängufilmistsenaariumide konkursil esimese auhinna.
    • PealkiriRabaröövel (2000)
    • KogumikNad tulevad täna öösel! (2000)
    • Autor(id)Hargla, Indrek (1970)
    • Väljaanne2000
    • Žanrnovell
    • KirjeldusUlmekirjanduse valdkonda paigutuv novell räägib sellest, kuidas ajakirjanik intervjueerib Ervin Aavikot, Soomaal elavat "üksikut hunti". Novelli käigus esitatud intervjuu jooksul koorub meeste vestlusest välja lugu sookolli himust võtta endale Ervini naist. See on karistuseks soo kuivendamise eest. Veel 40 aastat hiljem käib koll noolimas Ervini naise kalmu, lootuses, et ehk annab surnugi ära viia või võtta siis Ervin endale. Ajakirjaniku külaskäigu ajal lubas Ervin oma maja ajakirjanikule pärandada, et ta jätkaks sookolliga võitlust, kui ka tema on läinud. Novelli pealkiri, "Rabaröövel" viitabki sookuivendajatele. Tegevuskoht on Tallinnas ja Soomaal, Raunoja külas.
    • PealkiriSookoll Maia (2010)
    • KogumikTäheke (2010)
    • Autor(id)Ilves, Aapo (1970)
    • Väljaanne2010
    • Žanrlühijutt
    • KirjeldusJantlugu "Tähekeses", kus sookoll Maiat kiusati tema välimuse pärast, kuid peale surnud printsessi toomist klassiruumi, ei norinud teda enam keegi. Tulid hoopis teadlased surnut uurima. Tegevuskoht: soo asukoht on määratlemata.
    • KommentaaridJutt on loetav internetist: http://goo.gl/u6WtvX
    • PealkiriJuudasoo (1934)
    • Autor(id)Jaik, Juhan (1899-1948)
    • Väljaanne1934
    • Žanrlühiromaan
    • KirjeldusSee on seiklusjutt linnapoiste suvistest tegemistest Võrumaa metsade keskel, taludes ning sooservas. Peategelaseks on linnas elav poiss Andi, tema onupoeg Joosi ja talu sulane Priidu. Peamiselt aetakse taga näkki nimega Kõhnmagu. Tegelikult on Kõhnmao tegelaskuju taga hoopis salapolitseinikuks määratletud Jaanus Silmus.
    • TegevuskohtJuudasood toponüümina kohanimeandmebaas ei tuvasta.
    • PealkiriKuidas Nupu-Juku ajas vargad kõigi pühapäeva riietega rappa (1934; 133)
    • KogumikHädastvere poiste ninamees (1934; 133)
    • Autor(id)Jaik, Juhan (1899-1948)
    • Esmatrükk1934
    • Žanrjutustus
    • KirjeldusJant Nupu-Jukust, kes peletas oma koerustükkidega vargad eemale oma ema ilusast vihmavarjust. Selleks, et pääseda Nupu-Juku seatud lõksudest, jooksid vargad sinna, "kus ei olnud ühtegi poissi ees. Nad jooksid edasi, aga seal oli rabasoo ja vargad vajusid poole kehani rabasse. Koerad aga seisid neil kannul ja puresid."
    • Tegevuskohtmääratlemata
    • PealkiriLaanemees (1922; 135-148)
    • KogumikVõrumaa jutud (1922; 135-148)
    • Autor(id)Jaik, Juhan (1899-1948)
    • Väljaanne1922
    • Žanrjutustus
    • KirjeldusJutustus räägib eraklikust Laanemehest Karusoos. Peale sõbrapoolset veenmist oli Laanemees lõpuks nõus endale kaasat otsima. Kosjakäigud kahjuks ei õnnestunud. Viimases hädas kord talvel suusatades nägi ta saaniga sõitvat naisterahvast. Teda taga ajades Laanemees kukkus, murdis suusa ja vigastas ka ennast. Sinna kukkumiskohta ta ka külmus. Soo on küll olustiku taustaks, kui eraklikkusele ja looduskirjeldustele rõhudes, on soo osatähtsus suur.
    • TegevuskohtKarusooga seonduvalt on kohanimeandmebaasis mitu kirjet (nt: 58°04’00"N : 25°25’00") nii Viljandimaa lõuna- ja põhjaosale.
    • KommentaaridJutustus on kättesaadav kultuuriloolisest veebist Kreutzwaldi sajand. Kindlasti on sobilik jutustuse algust kasutada "klassikalise ja õudse sookirjelduse" edasiandmiseks.
    • PealkiriMiika Valtsberi roim (1931)
    • Autor(id)Jakobson, August (1904-1963)
    • Väljaanne1931
    • Žanrromaan
    • Kirjeldus"Miika Valtsbergi roim" on esimseks osaks romaanitsüklist "Andruksonide suguvõsa". Raamatu pearõhk on asetatud Miika Valtsbergi ja Eeva Andruksoni suhetele, mida raamib teoorjus. Sool on teoses oluline roll, kuna sinna uputab Miika Eeva küürakast õela mehe. Tegevuskoht: soo täpsem asukoht on määratlemata.
    • KommentaaridKui on vaja taaskord "õudsat" kirjeldust soost, siis koos roima kirjeldusega on see kindlasti asjakohane leid.
  • 1 2 3 7

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga