„Soode osatähtsus meie looduse kõige ilusama, kõige ülevama säilitamiseks peaks olema vaieldamatu. Ilu hindamine on esteetiline nähtus, ilu hoidmine aga eetiline ülesanne. Seda ei saa enam edasi lükata. Meie põlvkonna tegusid ei hinnata mitte ainult selle järgi, mida me oleme oma kätega loonud, vaid ka selle järgi, mida oleme suutnud lõhkumata jätta.“
– Sooteadlane Viktor Masing*
Keskkond on terviklik ning ehkki märgalade taastamise üks peamisi eesmärke on otseselt inimese mõju vähendamine soodele, on samal ajal vajalik tagada see, et kõik sellist ideoloogilist muutust mõistavad. Tammsaare „Tõde ja õigus“ on koolis kohustuslik kirjandus; soode taastamisega tegelevaid teoseid teadaolevalt ei ole veel kirjutatud. Ja kui oled lapsena Andrese ja Pearu heitlustest sooga lugenud, täiskasvanuna kraave sohu kaevanud ja tead, et põllumaad sellest ei saa, siis ainuüksi teade paisude ehitamisest soo serva, võib mõjuda häirivalt. Pealegi käiakse soos ajuti „külas“ mööda laudteed ning üha suurem linnastumine ja võõrandumine ümbritsevast tekitab üha uuesti küsimuse, mis asi see soo tegelikult on ning kuidas ta tekib või ära kaob ja miks see soo on eriline? Siin ongi peamiseks võtmeks erinevate ürituste, tänapäevaste materjalide ning (õpi)vahendite loomise ja nende jagamise kaudu pakutav selgitustöö.
Üks taastamist vajavatest aladest asub Tudu soos. Õnneliku juhuse tõttu asus seal ka taastamist vajav õpperada (ca 700 m), mis kulgeb parkimisplatsilt Tudu järveni. Koostöös RMK ja Keskkonnaametiga rajasime sinna liikumispuuetega inimestele sobiva laudtee (plaanitav valmimisaeg 2020. a kevad), kus on veel plaanis püstitada 8-10 uuendusliku erilahendusega saateteksti alust koos lugemakutsuvate tekstide ja pildimaterjaliga. Teave, mis rajal liikujateni jõuab nii tahvlite kui nutivahendite kaudu, puudutab eelkõige soode kasutamist, mille rõhuasetus on jõudnud taastamise-faasi. Samuti jõuavad lugejateni selle kohaga seotud nii vanad kui ka uued pärimuslood.
Raja ja saatetekstide valmimist tähistame avamisüritusega ning korraldame rajal õppepäevi.
Projekti raames koostati uued saatetekstid ka Tudu looduskaitsealal paiknevale ja RMK poolt renoveeritavale Punasoo õppematkarajale.
Mitme aasta vältel tegeletakse ka loodusharidusliku tegevusega, mis aitaks meie soode ja soode taastamise teemat tutvustada laiemale avalikkusele.
Esmalt on vajalik järele uurida ja vahetu õpetamiskogemuse kaudu kogeda, kuidas tänapäeval inimesed soodega „tuttavaks saavad“. Kogetu koolis ja koondi tegemine tänapäeval kasutatavatest sooga seotud õppematerjalidest aitab märgatavalt mõtestatumalt luua uusi võimalusi, mis vastaksid nii noorte kui ka õpetajate ootustele.
Teisalt on vaja teada, mida inimesed sooaladel ajalooliselt täpsemalt teinud on, sest see annab vajaliku taustteabe loodusprotsesside kirjeldustele. Ühtlasi ei jäeta sel moel inimest oma tehtuga projektis väärtustamata. Selleks kavandati projektialade arheoloogilised uuringud (vt Arheoloogilised uuringud taastamisaladel), et kaardistada potentsiaalsed muistise kohad ja nende leidmisel nuputada võimalused, kuidas taastamistegevusega vältida nende kahjustamist. Samuti töötatakse läbi pärandiga seotud andmebaasid – nt kas projektialadel on taliteid, pelgupaiku, lugusid soojärvede või laugaste kohta. Nii jõuavad looduskaitse ning pärand ka institutsionaalselt üksteisele tegevuslikult lähemale. Minevikus tuhlamise kõrval ei unustata tänapäeva ning kohalike elanike kaasamisel kogutakse omakorda vanu lugusid ning inimeste kogemusi seotuna nende soodega. Üksiti on see hea võimalus selgitada soode taastamise vajalikkust.
Projekti käigus toimusid sootaastajatele ka kaks õppereisi, kus tutvuti sootaastamistööde ja seonduvaga (sh. LIFE programmi toetatud tegevustega) Soomes ja Rootsis. Esimene õppereis toimus Soome 12.-16. september – ülevaade leitav siit. Teine õppereis viis Rootsi ja toimus 9.-14. oktoober 2016 – kokkuvõte leitav siit.
Valminud õppematerjalid leiad siit!
Mõneti värvika kõrvalharuna toimub uurimistöö, kuidas inimesed on soid kasutanud loometegevuses – ilukirjanduslikes raamatutes, luuletustes, lauludes ja filmides. Loomest joonistub välja, kuidas inimeste suhe soodega on aja jooksul toiminud – kas sood vihates, põlates, armastades või sealt kaitset otsides. Selle otsimistööga talletuv teave on väärtuslikuks aluseks ning lisandiks, kuidas soode taastamise käigus tekkiv teave elustada loodushariduslikes tegevustes. Pealegi aitab see kaasa koolitöös õppeainete integreerimisele. Valmivat väikest andmebaasi saavad huvilised siit kodulehelt kasutada ning seda ka vajadusel täiendada.
Kogutud ja kogetud teave jõuab noortele mõeldes töölehtedesse, õpperaja saatetekstidesse (Tudu õpperada), taastamisalasid tutvustavatesse Wikipedia artiklitesse (6); õppevideotesse. Väiksematele lastele on kavas kirjutada kahe sookolli, Kalli ja Modrise pilgu läbi matkateekond mööda taastamist vajavaid soid. Loodav materjal on aktiivses kasutuses 64 õppepäeval ja 20 matkapäeval. Selleks, et õppematerjali kasutamine ei piirduks pelgalt selle projektiga, oleme kavva võtnud ka kaks õpetajate koolitust. Need on plaanitud läbi viia Tudu õpperaja valmimise järgselt.
Mõeldes asjahuvilistele, jõuab lugejateni vähemalt 5 artiklit rohkem või vähem teaduslikus vormis projekti eri tegevuste kohta. Tänaseks on avaldatud seitse artiklit:
Projektis kavandatud tööd ja nende tulemused:
* Masing V. 1997. Ürgsed sood kui loodusmälestised. Eesti Entsüklopeediakirjastus.