Rabakonn

Foto: Riinu Rannap

Foto: Riinu Rannap

Kuula rabakonna häält siit!

Rabakonn (Rana arvalis) on üks kahest Eestis leiduvast nn „pruunist konnast“. Tegemist on umbes 8 cm pikkuse konnaga, kelle peamisteks määramistunnusteks on terav ninamik ning kõrge ja hästimärgatav tagajala sisemine pöiaköbruke. Rabakonna värvus on üsna varieeruv, kuid enamasti on seljapool pruunikas ning kõhupool valkjas, mustrita. Vaid sigimisajal (aprillis-mais) võivad isasloomad värvuda helesinisteks.

Rabakonna levila ulatub Ida-Euroopast Siberini. Eestis on rabakonn üsna tavaline ja rohkearvuline liik, seda eriti Lääne-Eestis ja saartel. Elupaigana eelistab ta mosaiikset maastikku, kus leidub suuri märgalasid – üleujutatavaid luha- või rannaniite, soostikke, lodusid ja metsatukki. Sigida eelistavad rabakonnad kiiresti soojenevates ajutistes veekogudes.

Rabakonna ohustab eelkõige märgalade kui oluliste sigimispaikade hävimine, seda nii võsastumise ja roostumise kui kraavitamise või ka pinnasega täitmise tõttu. Üha intensiivistuv põllumajandus toob kaasa põllumassiivide laienemisest tuleneva elupaikade killustumise ning kemikaalide kasutamisega kaasneva veekogude reostuse ja eutrofeerumise. Viimastel aastakümnetel on üha suurenevaks ohuks muutunud teedevõrgu laienemine ja liikluskoormuse suurenemine, mis toob kaasa rabakonnade kohati massilist rändeaegset suremust.

Kuna rabakonna seisund on mitmetes Lääne-Euroopa riikides väga halb, on liik ranget kaitset vajavana kantud Euroopa Liidu Loodusdirektiivi IV lisasse. Ka Eestis on rabakonn kaitse all, kuna viimastel kümnenditel on täheldatud liigi arvukuse lokaalset vähenemist ning asurkondade kadumist. Projektialadeks valitud soodes on rabakonna seni väga vähe uuritud, mistõttu on tema levik ja arvukus neil aladel teadmata. Seetõttu on projekti üheks eesmärgiks selgitada välja liigi seisund taastatavates rabades, et sedakaudu hinnata taastamistööde mõju.

Rabakonna elupaigamudel

Teksti autor: Riinu Rannap