Metsis

Foto: Marko Kohv

Metsis (Tetrao urogallus) on Euroopa suurim kanaline, keda iseloomustab silmapaistev sugudevaheline erinevus (kanad 2kg, kuked 4-5kg), polügaamne sigimine (nn metsisemängud) ja paikne eluviis. Eluviisist lähtuvalt ohustab metsist elupaiga fragmenteerumine (vähendab levimisvõimalusi ja sedakaudu ka geneetilist mitmekesisust), mängupaikade kvaliteedi langus ja häirimine. Lisaks on olulise tähtsusega pesitsusaegse elupaiga kvaliteet, mis mõjutab produktiivsust e. lennuvõimestunud poegade arvu sigimisealise emaslinnu kohta.

Metsise tibud. Foto: Asko Lõhmus

Pesitsuspaiga kvaliteet sõltub toitumistingimustest, toidu hulgast, varjevõimalustest, röövlusest, häirimisest jms. Emas- ja isaslinnud kasutavad eri ajal erinevaid elupaiku, kuid eelkõige on metsis metsaliik, kes on kohastunud elama vanas okas- või segametsas, kus rohkelt mändi ning mustikat kasvamas. Metsisemängud asuvad valdavalt vanades sooäärsetes männikutes, mistõttu on see liik valitud ka käesoleva projekti üheks sihtliigiks. Ülejäänud elupaigad jäävad mängupaigast umbes 3 km raadiusesse erinevatesse, valdavalt metsabiotoopidesse. Metsise mängupaigad on kasutusel aastakümneid, kui tingimused seda võimaldavad. On tõenäoline, et kõik metsisemängud Eestis pole veel teada ega registreeritud, sh projekti aladel.

Metsise mänguks tehtud kujundusraie Soomaa rahvuspargis. Foto: Asko Lõhmus

Metsis on ohustatud kogu Euroopas, enam aga Lääne- ja Kesk-Euroopa fragmenteerunud asurkondades. Üldist trendi peetakse Euroopas praegu stabiilseks, kuid andmed selle kinnituseks on kesised. Eestis on hinnatud vaid metsisekukkede arvukust (viimati 1100-1200; Elts jt, 2013). Metsise kaitse vajadused ja tegevused on kirjeldatud metsise kaitse tegevuskavas (2015). Metsis on olnud varem traditsiooniline jahilind, kuid praegu Eestis II kategooria kaitsealune liik, kelle arvukus ebaselgetel põhjustel jätkuvalt langeb.

Teksti autor: Urmas Sellis