Soode taastamisest Soomes

Soomes on soode loodusliku seisundi taastamisega tegeletud süsteemselt juba 1980. aastatest. Sealsete taastamistööde näidete ja tulemustega tutvumiseks käisid ELFi, TÜ, Keskkonnaministeeriumi, Keskkonnaameti ja Maalehe esindajad 12.-16. septembril 2016 õppereisil.

Õppereisi eesmärgiks oli tutvuda peamiselt soode taastamisega Soomes, lisaks külastasime paari aasta eest avatud looduskeskust ja tutvusime turba kaevandamise ja kaevandusjärgse tegevuse korraldamisega. Vastuvõtvaks organisatsiooniks oli Metsähallitus (Soome riigimetsade ja kaitsealade korralduse eest vastutav riiklik asutus), kes on vastutav soode taastamise projektide elluviimise eest Soomes. Kuna Soomes on taastamistegevused alanud juba 1980ndatel, andis see väärtusliku võimaluse hinnata, milliste meetoditega on töid ellu viidud ja millised on taastamistööde tulemused erinevates sootüüpides.

Esmalt külastasime sootaastamisalasid Kauhaneva-Pohjankangase looduskaitsealal. Esimene käik viis alale, kus läbi soomassiivi kulgev kuivenduskraav oli rajatud juba üle-eelmisel sajandil. 1980ndatel oli seda kraavi üritatud sulgeda puidust tammidega, kuid see oli ebaõnnestunud. Eelmisel aastal rajatud 50 turbatammi aga olid vee üles saanud ja ala oli taas soiseks muutunud. Tööd tehti talvel traktoriga ja need võtsid aega 2,5 päeva.

soome-oppereis-81 soome-oppereis-82 soome-oppereis-83 soome-oppereis-86

Edasi külastasime 1960ndatel metsastamise eesmärgil kuivendatud siirdesood, kus oli eemaldatud puistu ja enamus ala tammitatud (vaid üks piirikraav, kus esines forelle, oli lahti jäetud). Taimestik oli turbasammaldega ja tarnadega taastumas ning veetase maapinna lähedal – võrdluseks läbisime samaaegselt kuivendatud ja kasvama jäetud metsa – erinevused olid väga suured.

soome-oppereis-96

Samuti väisasime kahte metsanduslikul eesmärgil kuivendatud siirdesood, kus taastamistööd ühes metsaraiega olid aset leidnud 5 aastat tagasi. Mitmel alal oli oluline ka veekaitseline aspekt, põhjavee ja allikate kaitse. Taaskord oli aladel läbi viidud raied ja rajatud turbapaisud.

soome-oppereis-104 soome-oppereis-109 soome-oppereis-110

Enamuses kuivendatud aladest olid esmalt kuulunud eraomanikele, kuid riik (Metsähallitus) oli need enne taastamistööde teostamist tagasi ostnud. Üldjuhul viiakse taastamistöid läbi riigi maadel. Siiski on ka võimalus, et eramaaomanik annab loa oma maadel taastamistegevusteks, sel juhul on tal õigus ühekordsele kompensatsioonile. Nagu ka Eestis, napib Soomes maade ostuks ja kompenseerimiseks riiklikke vahendeid.
Iseloomulik Soome taastamisalale oli see, et kuivendatud olid soode äärealadel paiknevad alad, mitte soo tervikuna (nagu Eestis, kus soode ümber on sageli tõmmatud piirikraavid). Samuti olid sood suhteliselt väikesed võrreldes projekti LIFE Mires Estonia raames taastatavate soostikega.

Sootaastamisalasid külastasime ka Seitseminen rahvuspargis Soode kuivendus leidis siin aset 1960. ja 70. aastatel, taastamistegevused on toimunud nendel aladel alates 1987. aastast. See andis võimaluse näha, milline on sookoosluse olukord kümneid aastaid pärast taastamistegevusi. Samuti külastasime põlenguala, kus looduskaitselistel eesmärkidel oli eelmisel aastal põletatud metsa. 

soome-oppereis-129dsc_0799

Meie võõrustaja oli ühtlasi seotud Euroopa Liidu LIFE programmi rahastatud projektiga Boreal Peatland Life – Restoring the Natura 2000 network of Boreal Peatland Ecosystems “Boreal Peatland Life” LIFE08 NAT/FIN/000596. Selle projekti raames töötati välja ka käsiraamat „Ecological restoration in drained peatlands – best practices from Finland.“ (toimetajad S. Maarit, A. Kaisu, P. Jouni (2014), mida oleme LIFE Mires Estonia projekti tegevuste kavandamisel kasutanud.

Taastamisaladel tutvustati meile LIFE programmist toetatud projekti „LIFEPeatLandUse – Quantification and valuation of ecosystem services to optimize sustainable re-use for low-productive drained peatlands“ (LIFE12 ENV/FI/000150) uurimisalasid, kus mõõdetakse kasvuhoonegaaside bilanssi taastamistööde järgselt. Tulemusi hetkel meile näidata ei olnud, need avaldatakse projekti käigus järgmisel või ülejärgmisel aastal.

Pikem aruanne õppereisi kohta on leitav siin.

Postitati Uudis. Pane link järjehoidjatesse.