Sirtsi ja Tudusoo looduskaitsealade soode taastamiskavade tööversioonide arutelu

16. juuni 2017 toimus Tudu koolimajas Sirtsi ja Tudusoo looduskaitsealade soode taastamiskavade tööversioonide tutvustamine ja avalik arutelu. Osales 21 inimest, kellest 7 olid kohalikud.

Päevakava

Avasõnad, Maret Vildak, Keskkonnaamet; Jüri-Ott Salm, Eestimaa Looduse Fond (ELF)

Soode taastamise põhimõtted ja taastamiskava tööversioonide tutvustus, Marko Kohv, ELF (ettekanne leitav: Sirtsi_Tudu_avalikustamine_MK_ettekanne)

Riigimetsa Majandamise Keskuse roll projektis, raiete kavandamine, RMK, Leevi Krumm
(ettekanne leitav lingilt: Tudu_Sirtsi_LKrumm 16.6.2017)

Tudusoo ja Sirtsi elustik, Voldemar Rannap, Urmas Sellis, Tartu Ülikool (ettekanne leitav lingilt: Sirtsi ja Tuduisoo_elustik_ettekanne_16_6_2017)

Arheoloogilised tööd taastamisaladel, K. Sikk, Arheovisioon (ettekanne leitav lingilt: Tudu_Sirtsi KSikk 16.6.2017)

Kultuuripärand ja avalikkuse teavitus. Piret Pungas-Kohv, ELF (ette kandis Jüri-Ott Salm, ettekanne leitav lingilt: Tudu_Sirtsi_PPungasKohv_16_06_2017)

Kokkuvõte, projektijuht Jüri-Ott Salm, ELF (ettekanne leitav lingilt: TuduSirtsi JOS 15.6.2017)

Peamisteks küsimusteks kujunesid, milline on soode taastamise kasu kogukonnale ja mis juhtuks, kui projektis plaanitud tegevused ära jätta. Suuresti sellele keskendus ka Marko Kohvi ettekanne –  kuidas vältida negatiivseid mõjusid taristule ja eramaaomandile või tulundusmetsadele. Projekti eesmärgiks on soo korda teha ja need maad, kus taastamistegevusi kavandatakse, on määratletud looduskaitsealade sihtkaitsevöönditena või piiranguvöönditena. Nende eesmärgiks on omakorda mh soode ja soodega seotud liikide kaitse ja nimetatud meetmetena veerežiimi taastamine. Samuti on oluline siinkohal ära märkida, et kui Eestis on kuivendatud ligi 2/3 soodest (700 000 ha), siis hetkel plaanitakse Eestis taastada ca 20 000 ha soid – need kõik asuvad kaitsealadel. Need ökosüsteemid, mis on tekkinud kuivenduse mõjul ja omavad ka mingit looduskaitselisi väärtusi, on väga palju ja neid ei hakka keegi tagasi pöörama. Probleem on aga näiteks lagesookoosluste vähenemisega ja nendega seotud liikidega.

Kui projekti ellu ei viidaks, siis soode seisukord halveneks. Siinkohal onüheks probleemiks metsastumine. Ka praegu näeme maa-ameti ortofotode seeriate jälgimisel metsastumise osakaalu suurenemist. Osa kraave kasvab kinni, kuid valdavalt siiski mitte. Kraavide eluiga peetakse tavapäraselt 25 a, kuid soodes toimivad ka vanad kraavid väga hästi, kuigi metsamajanduslikult nad enam mõttekad ei ole.  Kraavitus toimunud enamasti servaaladel – taastuvad siirdesood ühes jõhvikaaladega. Kraavide kinnipanemisel valgalaga ca 10 000 ha hakkab vesi jõudma jõgedesse aeglasemalt, aidates kaasa näiteks põuaaegse veepuuduse leevendamisele või leevendades äkilistest suurest sademetest tekkivate üleujutuste ohtu.  Kliimamuutustega seonduvalt on need teemad järjest enam tuntavad.

DSC_1365

Koosoleku protokoll leitav siit: 16.6.2017 Sirtsi Tudu koosoleku protokoll

Postitati Uudis. Pane link järjehoidjatesse.