Kutsume kõiki huvilisi 18. oktoobril kl 15 Tudusoosse, et ühiselt uurida sootaastamistööde järgseid muutusi.
Ligi 2 km pikkusel soisel jalutuskäigul antakse ülevaade 5 aastat tagasi tehtud taastamistöödest, selle senisest mõjust soole ja sealsele elustikule ning märgala arenguloost tulevikus. Samuti on võimalik tutvuda Tudusoo looduskaitseala Järvesoo matkaraja ja loodushariduslike tegevustega.
Retke järel antakse soodes tehtud taastamistöödest ning seirest ülevaade Tudu koolimajas. Projektiga seotud tegevusi tutvustavad Eestimaa Looduse Fondi (ELFi) märgalade programmi koordinaator Jüri-Ott Salm, ELFi keskkonnateadlikkuse ekspert Piret Pungas-Kohv ning Tartu Ülikooli taastamistööde ekspert ja geohüdroloog Marko Kohv. Lindudest räägib Urmas Sellis, kahepaiksetest ja kiilidest Tartu Ülikooli teadur Liina Remm, ning soode kaitsest Keskkonnaameti vanemspetsialist Triin Amos.
Osalejatele katame koolimajas kosutuseks suupistelaua.
Toimumisaeg ja -koht: 18. okt kl 15-17 Tudu Järvesoo loodusrada (vt punkti kaardil!) ja kl 18-20 Tudu koolimaja (võib osaleda nii mõlemal kui ka ühel üritusel).
Palume sündmusele eelnevalt registreeruda hiljemalt 16. oktoobril SIIN!
Taustaks Sirtsi looduskaitseala soode taastamistöödest
Kunagine kuivendamine ja selleks vajalike kraavide rajamine kahjustas oluliselt soid – need alad muutusid aja jooksul märkimisväärselt kuivemaks, vähenes kiiresti looduslike soode osakaal ning seal ei leidunud enam paljusid soole omaseid (haruldasi) liike ja vähenesid hüved, mida soo pakub inimesele. Kuivendatud alal hakkas turvas hoogsalt lagunema ja tekitas kasvuhoonegaase.
Sirtsi soo taastati, et kuivenduse mõju leevendada – muuta alad taas soos elavatele (kaitsealustele) liikidele sobivaks ning kaitsta hapras seisus soo- ja metsaökosüsteeme. Kui sooala on märg, saab seal hakata taas kasvama turbasammal ning ladestuma turbakiht. Samuti aitab soode taasmärjutamine leevendada tuleohtu ning talletada eluks vajalikku magevett.
Sirtsi soo taastamisplaani asuti looma koostöös ekspertide ja teadlastega 2015. aastal. Kohapealseid taastamistöid tehti aastatel 2019-2020, milleks suleti kuivenduskraavid turbast paisudega – nõnda jääb vesi alale. Kuna Sirtsis oli kunagi looduslikult lagesood ja soometsa ning sooviti lagesoo taastumist kiirendada, tehti osade sooalade taastamiseks mõnel pool ka raieid. Kokku on taastamistööde mõjuala Sirtsi soos 2779 ha, mis hõlmab mitmesuguseid elupaiku rabasid,, rabametsi, siirde- ja õõtsikusoid jm. Taastamistööde jooksul suleti 112 km ulatuses kuivenduskraave ja rajati 694 paisu. Viimaseid aitasid rajada nii vabatahtlikud talgulised käsitsi kui ka Metropol Group ekskavaatoritega. Taastumiseks vajalikke kujundusraieid tegi Sirtsi soos OÜ RT Plaan.
Täpsemat infot Sirtsi looduskaitsealade sootaastamistööde kohta leiab SIIT!
Taustaks Tudusoo looduskaitseala soode taastamistöödest
Kunagine kuivendamine ja selleks vajalike kraavide rajamine kahjustas oluliselt soid – need alad muutusid aja jooksul märkimisväärselt kuivemaks, vähenes kiiresti looduslike soode osakaal, ning seal ei leidunud enam paljusid soole omaseid (haruldasi) liike ning vähenesid hüved, mida soo pakub inimesele.. Kuivendatud alal hakkas turvas hoogsalt lagunema ja tekitas kasvuhoonegaase.
Tudusoo soid taastati, et kuivenduse mõju leevendada – muuta alad taas soos elavatele kaitsealustele liikidele sobivaks ning kaitsta hapras seisus soo- ja metsaökosüsteeme. Kui sooala on märg, saab seal hakata taas kasvama turbasammal ning ladestuma turbakiht. Samuti aitab soode taasmärjutamine leevendada tuleohtu ning talletada eluks vajalikku magevett.
Ka Tudusoo soode taastamisplaani asuti looma koostöös ekspertide ja teadlastega 2015. aastal, kus kohapealseid taastamistöid tehti samuti aastatel 2019-2020. Soo taastamiseks suleti kuivenduskraavid turbast paisudega, sest nõnda jääb vesi alale pidama. Kuna Tudusoos olid kunagi looduslikult lagesood ja soometsad ning sooviti lagesoo taastumist kiirendada, tehti osade sooalade nende taastamiseks mõnel pool ka raieid. Kokku on taastamistööde mõjuala Tudusoos 2089 ha, mis hõlmab mitmesuguseid elupaiku: rabasid, rabametsi, siirde- ja õõtsikusood, soolehtmetsi. Taastamistööde käigus suleti 70 km ulatuses kuivenduskraave ja rajati 460 paisu. Viimaseid aitasid rajada nii vabatahtlikud talgulised käsitsi kui ka Hanso MK ekskavaatoritega. Taastumiseks vajalikke kujudusraieid tegi Tudusoos Hanso MK.
Lisaks taastamistöödele rekonstrueeriti Kivikuvand OÜ abil Tudu Järvesoo õpperada ja metsaonn. Samuti koostati ja paigaldati Järvesoo ja Seljamäe õpperadadele infotahvlid ning korraldati õpilastele õppepäevi ja õppeprogrammid, mida saavad kõik vabalt kasutada.
Täpsemat infot Tudusoo looduskaitsealade sootaastamistööde kohta leiab SIIT!
Rõõmustamiseks on juba praegu põhjust! Teadlaste ja ekspertide seired näitavad, et Sirtsi ja Tudusoo soode veerežiim on hakanud taastuma, mis loob soodsamad tingimused ka nende asukatele.
Soode taastamist vedas eest Eestimaa Looduse Fond koostöös Tartu Ülikooli, MTÜ Arheovisiooni, Keskkonnaameti ja RMKga. Pinnase- ja raietööd teostasid Sirtsi lka-l Metropol Group OÜ ja OÜ RT Plaan, Tudusoos OÜ Hanso MK, paise aitasid rajada ka vabatahtlikud. Tehnilised projektid koostas sootaastamistööde teostamiseks Kobras AS, Tudusoo Järvesoo õpperaja kohta IB Urmas Nugin OÜ. Projekti “Soode kaitse ja taastamine” (Life Mires of Estonia) rahastasid Euroopa Liidu LIFE Programm ja Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Taastamisjärgseid tegevusi viiakse ellu projekti WaterLANDS toel, mida veavad Eestis eest Tartu Ülikool, Eestimaa Looduse Fond, RMK ja Tootsi Turvas. Projekti WaterLANDS (nr 101036484) rahastab Euroopa Liidu Horizon 2020 uuringute ja innovatsiooni programm.
Tudusoo ja Sirtsi looduskaitsealad kuuluvad Natura 2000 üleeuroopalise kaitsealade võrgustikku. Projekt “Soode kaitse ja taastamine” võitis 2024. a Euroopa Komisjoni Euroopa Natura 2000 auhinna ja 18. oktoobri üritust rahastab Euroopa Komisjon.
©2016-2021 Eestimaa Looduse Fond, projekt “Soode kaitse ja taastamine” (Life Mires of Estonia). Kõik õigused kaitstud. Projekti rahastab Euroopa Liidu LIFE Programm ja Keskkonnainvesteeringute Keskus. See koduleht ei pruugi kajastada Euroopa Komisjoni ametlikke seisukohti.
