Rahvusvaheline konverents toob kokku ideed märgalade kasutusest ja tulevikust

Täna on rahvusvaheline märgalade päev, mida tähistatakse märgalade kasutamisest põhjalikku ülevaadet andva konverentsiga Tartus. Eestimaa Looduse Fondi ning Eesti Märgalade Ühingu eestvedamisel ja mitmete organisatsioonide panusel toimub rahvusvaheline konverents, mille keskmes on meie kodukoha elu- ja veekvaliteedis märgatavat rolli mängivad märgalad.

Soode pindala on aastate jooksul Eestis drastiliselt vähenenud. 1950. aastatel oli see natuke üle 20% Eesti pindalast, kuid nüüd ainult 5,3%. See tähendab, et soid ja rabasid on peaaegu kolm korda vähem. Konverentsil käsitletakse seetõttu märgalade ja soode hetke seisundit ning nende taastamise potentsiaali ja meetodeid ning jagatakse kogemusi nii Eestist, Lätist, Saksamaalt kui ka Valgevenest. „Märgalade kadumine ning nende taastamise vajadus on muutumas järjest olulisemaks teemaks üle maailma, kuna on mõistetud maa ja vee kohtumisel tekkinud koosluste üliolulist rolli meie ökosüsteemis,“ ütles ELFi märgalade ekspert Jüri-Ott Salm. Kuna see on võrdlemisi algusjärgus olev suund Eesti loodushoius, siis on soode taastamisest levimas ka palju ekslikke väiteid. „Soid taastatakse ikka rikutud aladel, kus pole ei põllud ega majandatavad metsad. Need on kasutusest väljas alad, kus kuivenduse tõttu on veerežiim rikutud, turvas hävineb ja sellest tingituna on alad muutunud enamasti süsiniku sidujast süsiniku välja paiskajaks. Nende alade taastamisest on meil inimestel ja looduskeskkonnal ainult kasu saada,” lisas ta

Lisaks arutletakse täna Tartus hetkel Eestis soid kõige rohkem ohustavate põlevkivi- ja turbatööstuse arengute üle ning tutvustatakse nende mõju elusloodusele ning meie (elu)keskkonnale. Konverentsil saab ülevaate viimastest teadusuuringutest ning seiretulemustest.

Rabamark

Rabamark ja postkaart

Tähelepanu Eesti soodele kasvab ka väljaspool maavaradega majandamist. Näiteks on sood sageli fotodel, mida kasutatakse turismitööstuses kui märki meie ilusast ja puutumatust loodusest. Konverentsil tuleb vaatluse alla soode kasutamine Eesti ilukirjanduses. Koostöös Eesti Märgalade Ühingu ja Omniva vahel on jõudnud foto rabast ka uuele margivihikule, mida konverentsil esitletakse.

Konverentsi kava ja osalejad

Rahvusvahelise märgalade päevaga tähistatakse 1971. aastal Iraanis Ramsari linnas märgalade kaitseks sõlmitud rahvusvahelist kokkulepet, mille kohta leiab rohkem infot kodulehelt http://www.ramsar.org/. Märgalade päeva eesmärk on juhtida avalikkuse tähelepanu märgalade kaitse ja targa kasutamise olulisusele.

Märgaladeks nimetatakse kooslusi, milles on peamiseks taimede ja loomade elutingimuste kujundajaks vesi: jõed ja järved, madalsood ja rabad, üleujutatavad niidud, märjad metsad ja madalad merealad. Rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimestikku kuulub 2083 märgala, neist 17 asub Eestis. Siinsete rahvusvahelise tähtsusega märgalade kogupind hõlmab 304 778 hektarit, neist tuntuimad on Matsalu, Vilsandi ja Soomaa rahvuspargid ning Alam-Pedja ja Endla looduskaitsealad.

Konverentsi korraldab Eestimaa Looduse Fond koostöös Riigimetsa Majandamise Keskuse, Eesti Märgalade Ühingu ja Läti Ülikooliga. Konverentsi ja ekskursiooni korraldamist toetab Euroopa Liidu programm LIFE+, kaasrahastajad on Läti Looduskaitse Fond (Latvian Environmental Protection Fund Administration) ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.