Fotoreportaaž liblikate uurimisretkelt

Päevaliblikate esinemise või puudumise järgi võib elukeskkonna muutumist kiiresti märgata, sest nad on tundlikud taimestiku ja mikrokliima muutustele. Eestis on kümmekond soodega seotud päevaliblikaliiki ja soode taastamise projekti käigus plaanime uurida nende levikut ning levikupiiride muutumist pärast elupaikade niiskus- ja valgusrežiimi muutusi. Fotosid ja tähelepanekuid sellesuvisest Tartu Ülikooli teadlaste uurimisretkest soodesse. Päevaliblikate uurimiseks tehakse taastamis- ja võrdlusaladel jalutuskäike […]

Loe edasi...

Soosaare taastamiskava avalik arutelu

Soosaare taastamiskava on peagi valmimas ning selle tööversiooni avalik arutelu toimub 30. septembril, algusega kell 14 Põltsamaa vallavalitsuse hoones ( Viljandi mnt 3, Põltsamaa linn ). Kõik huvilised on oodatud! Päevakava kl 14-16 ülevaade Soosaare taastamiskavas plaanitud tegevustest, arutelu ja vastused küsimustele kl 16-19 väljasõit taastamisalale (soovijatele) Vajadusel korraldame transpordi Põltsamaalt taastamisalale või Kolga-Jaanist Põltsamaale ja Soosaare kaudu tagasi. Palume transpordi […]

Loe edasi...

Ilmus soodele pühendatud erinumber

Ajakirja Eesti Loodus augustikuu number on tervenisti pühendatud soodele. Põnevat lugemist jagub soodes matkamisest ja kasvavatest marjadest kuni soode taastamise ja süsiniku sidumiseni. Pikem intervjuu kümne tuhande soo maast on ELFi märgalaeksperdi Eerik Leibakuga. Piret Pungas-Kohv teeb ülevaate soode kujundist eesti lastekirjanduses, alustades Kreutzwaldist ja lõpetades Kivirähaga. Seda artiklit saab juba lugeda ka veebis  http://www.loodusajakiri.ee/eesti-looduse-augustinumber-millised-on-sood-lasteraamatutes Erinumbri sisukorraga saab lähemalt tutvuda Eesti Looduse veebilehel  http://www.loodusajakiri.ee/tutvustused/EL8_2016.pdf . […]

Loe edasi...

Rabapäeva arheoloogiline uurimisretk

24. juulil tähistasime rabapäeva Lahemaa Rahvuspargis,  Laukasoos . 20 osalisega viisime läbi Loobu jõe poolses küljes arheoloogilise uurimisretke ehk leire. Uuriti soo ääres paiknevaid mineraalmaasaari, jõeäärset kõrgendikku ja lammi ning käidi sooteel. Töö toimus vastavalt leireplaanile . Metoodiliselt tegime šurfe (väikeseid kaeveid, prooviauke) ja kirjeldasime neid, kasutasime metallidetektorit, mullapuuri abil vaatlesime mullaprofiile, uurisime langenud puude juurealuseid ning […]

Loe edasi...

Soo, „kleepuv tekst“ ja kultuurilugu

Projekti pehmema poole pealt jätkub laiemale huvigrupile ilukirjanduslikest raamatutest praeguseks leitud soo-info koondamine ning tutvustamine. 1. juunil toimus Tartu Ülikooli loodusmuuseumi korraldatud loodusõhtu, kus uuriti soo tähenduse muutumist Eestis läbi ajaloo; kuidas soid on käsitletud, mida seal tehakse, millistest raamatutest soodest saaks lugeda jmp. Pisut enam kui nädal hiljem, 9.-11. juunil, toimus mitme erineva asutuse ühistööna […]

Loe edasi...