Valik ülesandeid töölehele

Vali kõik

………..

Mis on selle põhjuseks, et ümberkukkunud puid on siin nii palju?

Märgi punktiirile, kes on pildil: ………………………………………………

Võtke rühma peale jupp nööri (u 3,5 m) ja moodustage sellest üheskoos umbkaudne Eesti kontuur. Tähistage enda asukoht Eesti kontuuri sees käbi, kivikese vm käepärase esemega.

Siit leiab abiks Eesti kaardi.

Võtke kahte või rohkemasse kolonni nii, et kolonnides oleks võrdselt osalejaid. Kui moodustatakse näiteks kaks kolonni ja kummaski neist on viis inimest, siis mõlema kolonni  esimesed inimesed rivis saavad endale numbriks üks, järgmised nr kaks jne. Iga kolonni ees maas on samad fotod lindudest-loomadest, sõnadest vms. Mängu eesmärk on mängjuhi ütluse peale viia foto teise kohta, näiteks kolonni taga asuvasse punkti.

Näiteks hüüab mängujuht: „Kahed ja kanarbik!” See tähendab, et kolonnides number kahte kandvad liikmed peavad haarama kolonni ees oleva foto kanarbikust, viima selle jooksuga kolonni taga asuvasse punkti ning jooksma siis oma kohale tagasi. Kui mängujuht hüüab näiteks „Kolmed ja kanarbik!”, peavad number kolmed kolonnis mäletama, et foto kanarbikust  oli juba viidud kolonni taha, ja tooma selle sealt taas kolonni ette.

Lisamaterjalina on vajalik valmistada 4–6 komplekti fotodega lehti, klotse vm, mida nn teatepulgana kasutada.

Moodustage 4–5-liikmelised rühmad. Tutvuge 1. infotahvli joonisega, kus tutvustatakse soo arengut. Iga rühm saab 5-meetrise köiejupi , mida kaks rühma liiget hakkavad spiraalina üles-alla keerutama  (vt skeemi), jäljendades selle liigutusega madalsoo ja kõrgsoo ehk raba profiili. Rühmas on kaks niinimetatud keerutajat ja vähemalt üks “rabas hüppaja” ning vähemalt üks hüüdja (kes hüüab, kas köis on madalsoo- või kõrgsooasendis). Rühmasid võib teha mitu, et kõigile jätkuks tegemist.

Kaitsealadel toimub kaitse erineva rangusega. Keksukastid on muudetud kaitseala vöönditeks, mida saabki mängida nagu tavalist keksu koos väikete täiendustega. Piiranguvööndit tähistavad alad on rohelised (sinna hüppa koosjalu). Sihtkaitsevööndit tähistavad alad on oranžid (sinna hüppa ühel jalal). Reservaati tähistavad alad on punased (sinna ei tohi üldse hüpata). Kõik kastid v-a reservaati tähistavad kastid on nummerdatud. Igasse järgmisse kasti hüppamiseks viska esmalt “sihtkohta” käbi või kivike. Eesmärk on astudes või hüpates läbida kõik kastid nii, et ei kaota tasakaalu ega astu ühelegi joonele.  Kes viskab kivi soovitud kastist mööda, puudutab hüpates mõnda joont vms., langeb mängust välja.

Mõelge üksi või oma grupiga välja pantomiim, kuidas võõrkeelt kõnelevale inimesele selgitada, mis asi on piiranguvöönd, sihtkaitsevöönd ja reservaat (emakeelse selgituse leiate 1. infotahvlilt).

Juhendaja või lapsed ise loevad üksteisele ette Kalli ja Modrise lugusid VÕI mängige nn teatrikooli: üks lastest mängib Kallit ja teine Modrist, kolmas aga loeb saateteksti. Arutage iga lõpus ning otsustage, mis on kollilaste tekstides tõsi ja mis mitte.

See pole tõsi: …………………………………………………………………………………………………………………

……………………………………………………………………………………………………………………………………………

……………………………………………………………………………………………………………………………………………

Vaata enda ümbrust, õpperajal leiduvaid jooniseid, fotosid ja tekste. Kujutle, et oled ajakirjanik ning pead oma mõtted esitama Twitteri säutsude stiilis. Mõtted peaksid iseloomustama Tudu rada ja selle ümbrust. Kirjuta 9 säutsu järgnevatele ridadele.

…………………………………………………………………………………………………………………….. …………………………………………………………………………………………………………………….. …………………………………………………………………………………………………………………….. …………………………………………………………………………………………………………………….. …………………………………………………………………………………………………………………….. …………………………………………………………………………………………………………………….. …………………………………………………………………………………………………………………….. …………………………………………………………………………………………………………………….. ……………………………………………………………………………………………………………………..

Kirjuta number …………………
Kirjuta siia nende seast 8 oma lemmiku nimetused: ……………………………………………………………………..

…………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………

1. punkt
2. punkt
3. punkt
4. punkt
5. punkt
6. punkt
7. punkt
8. punkt
9. punkt

Vaadake rühmaliikmetega 1. infotahvli jooniseid. Seal on kujutatud soode arengut. Tehke enda ümber leiduvaist käepärastest vahenditest (kruus, liiv, oksad, lehed vms) maapinnale soode arengut kujutavad joonised. Lõpptulemusest tehke rühma peale üks foto ja saatke see aadressil tudusoo@elfond.ee. E-kirja teemaks märkige kuupäev, kool ning rühm.

Joonista sinu arvates kõige meeldivama linnu/looma kujutis, mille oled rajalt foto või joonisena leidnud.

Raja kõrvale on 2. infopunkti juurde ehitatud pais. Paisud on Tudusoos üldiselt ehitatud turbast. See pais on ehitatud moreenist ja turbast.

1) Mõistata, kui lai see pais on? ………………………………….

2) Mõõda ära, mitu sammu on selle paisu laius. ………………………………………

Mõõda ära oma ühe sammu pikkus ……… (cm). Kasuta abimehena meetermõõdustikku laudtee alguses. Punktiirile kirjuta oma eesnimi ja sammu pikkus. Arvuta, mitu cm on pais lai.
…………… ühe sammu pikkus on ……… cm.
…………… ühe sammu pikkus on ……….cm.
…………… ühe sammu pikkus on ……….cm.
…………… ühe sammu pikkus on ………..cm.

Keskmiselt on meie rühmas ühe sammu pikkus ………..cm.

Paisu laius on …………………. cm

Laudtee ääres on märgitud meetermõõdustik. Loe ära, mitu sammu astusid 10 meetri jooksul. Jaga 10 (m) oma sammude arvuga ning saadki teada, kui pikk on su tavaline kõnnisamm. Nii saad sammupikkust kasutada mõõdulindina.

Minu üks samm on ………………………………… meetrit.

Märgi punktiirile sammude hulk, paisu laius ja paisu nimetus.
Sammude hulk paisu mõõtmisel on ……………. ; paisu laius on seega ……………. m; paisu „liigi“ nimetus on ………………………………..

Fotodel on kujutatud erinevaid paise. Võrdle fotosid ja raja kõrval olevat paisu. Otsusta fotode põhjal, millise nimetusega pais on ehitatud raja kõrvale. Tee linnuke sinu arvates õige foto ette.

Kujuta ette, et oled suure firma juht ning see pais “töötab” mängult Sinu firmas. Millise ühelauselise ametikirjelduse Sa talle koostad ehk mida  peab pais tegema?

………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………..

………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………..

oos ……… (1 sõna)
baar ……….(1 sõna)
vatsur …………(1 sõna)

oos …….. (1 sõna)
vise ……….(1 sõna)
oma saldo ……………….. (1 liitsõna)
baar …………………. (1 sõna)

baar ……………… (1 sõna)
oma saldo …………………….. (1 liitsõna)
sodi rosie …………………….. (1 liitsõna)
soolomees ……………………….. (2 sõna)

baar ………………… (1 sõna)
oma saldo ………………………….. (1 liitsõna)
sodi rosie …………………………… (1 liitsõna)
osana toimetades ……………………………………. (2 sõna)

Lahenda anagramm ja vastuseks saad kaks tegevust, mis aitavad taastada lageraba:
1) võsa etteastet ehk ……………………………………….. (2 sõna)
2) idamaade pudel ehk ……………………………………….. (2 sõna)

Kas selliselt jooniselt leiame laukaid?   EI/JAH

Millist kooslust on siin joonisel kujutatud?

Kas seda kooslust oli märgata ka Tudu rajal? Kui jah, siis, millise infoposti juures?

Millise kooslusega on tegemist? ………………………………………………………………………………….

Millise infoposti juures märkad seda kooslust? ……………………………………………………..

Vastus: ………………………………

Kumb kooslus on üldisema tähendusega – kas soo või raba? …………………………..

a. Soo on märg maa, kus tekib pidevalt ……………. ehk surnud ……………., mis ei ole täielikult lagunenud.
b. Sood hakkasid Eestisse tekkima pärast viimast jääaega ehk ………….. aastat tagasi.
c. Soo tekib üldjuhul ……………. viisil: kas ……………………….., kust vesi ei ole saanud mingil põhjusel ära voolata, või ………………………………………, mis on hakanud kinni kasvama.
d. Soos liikudes tuleb pehmemates kohtades astuda …………….-mätastele, sest need kannavad.

järves, 12000, turvast, taimemassi, kahel, villpea, maismaalohus

a. Soo on märg maa, kus tekib pidevalt ……………… ehk surnud ……….massi, mis ei ole täielikult lagunenud.
b. Sood hakkasid Eestisse tekkima pärast viimast jääaega ehk ………….. aastat tagasi.
c. Soo tekib üldjuhul kahel viisil: kas ………………, kust vesi ei ole saanud mingil põhjusel ära voolata, või ……………………, mis on hakanud kinni kasvama.
d. Soos liikudes tuleb pehmemates kohtades astuda …………….mätastele – üldiselt kannavad need astujat.

Võtke pinkidel istet ja arutage omavahel lausete sisu üle. Seejärel seadke laused mõistlikku tegevusjärjekorda!
Kujutle, et soovid hakata sood taastama. Näiteks üks osa lageraba taastamistöödest leidub järgnevates lausetes. Selle ülesande eesmärk on seada laused mõistlikku tegevusjärjekorda. Kirjuta järjekorranumber lause ette!

…. Arvuti näitab, kuidas vesi peaks soos liikuma, et soo saaks taastuda.
…. Selgita välja, kui suurt ala ja kus sa soovid taastada.
…. Otsusta, kuhu rajada paisud nii, et sood ja kohalikke elanikke võimalikult vähe häirida.
…. Uuri järele, milline see soo vanasti välja nägi (nt kus kasvasid puud, kus oli lage jne).

Võtke pinkidel istet ja arutage omavahel järgnevate lausete sisu. Seejärel seadke laused mõistlikku tegevusjärjekorda, kirjutades iga lause ette sobiv järjekorranumber!

Kujutle, et soovid hakata sood taastama. Mõtle välja, milleks ja millist sookooslust sa soovid taastada ja mida on selleks vaja teha! Järgnev loetelu kirjeldab lageraba taastamist, millega seotud tegevused on vaja panna mõistlikku järjekorda.

…. Paisude rajamisel nuputa, kuidas ekskavaatoriga sohu ja seal liikuma pääseda. Kas ekskavaatorile on ka alternatiive?
…. Uuri ja otsusta, kas lagesoo taastamisel on vaja eemaldada ka puid, kuivõrd see aitab tõsta veetaset. Mõtle siinjuures, mida raiutud puiduga peale hakata!
…. Uuri järele, kui suur on kuivendusala.
…. Siis hakka arvutis „veega mängima“: nuputa, kuhu on mõistlik ehitada paise, et kuivendatud soost EI voolaks rohkem vett välja.
…. Uuri vanu kaarte ja küsitle kohalikke. Milline nägi see soo välja 50–100 aastat
tagasi?
…. Vaata kõrgusmudeli abil, kuidas vesi soos liigub.
…. Uuri järele, kes on maaomanikud.
…. Selgita inimestele, kes siin soos ja selle lähedal elavad – tähelepanu vajavad nii ohustatud liigid kui ka kohalikud inimesed! Kas ja kuidas võib paisude ehitus ja veetase mõjutada nende eluolu?
…. Räägi kõigi maaomanikega läbi ja proovi pälvida oma tegevusele nende heakskiit.

Väga tubli! 🙂

Iga aastaga kasvatab puu enda tüve. Meie näeme puu kasvu aastarõngaste abil. Loe puu aastaringid kokku. Kui vana see puu on olnud? …………………………..
Mis puuliigiga on tegemist? …………………………………………….

Iga aastaga kasvatab puu enda tüve. Meie näeme puu kasvu aastarõngaste järgi. Loe puu aastaringid kokku.
Kui vana on see puu olnud? ………….
Mis puuliigiga on tegemist? …………………….
Kui puu on maha võetud 2020. aastal, siis uuri puu läbilõikel aastarõngaid. Eeldusel, et puu on saetud kuivendatud soost, arvuta aastarõngaste abil, mis aastal algasid kuivendustööd: …………………………………………
Otsi Vikipeediast üks sündmus, mis toimus Eestis samal aastal ………………………….

Palun loe 4. infotahvlit. Mis on esimene asi, mida võimaluse korral teha, kui märkad soos või metsas tulekahju?

……………………………………………………………………………………………………………………………………..

Tulega hävib väga palju. Miks võiks metsatulekahju olla aga kasulik?

Mis on siin põhjustanud puude ümberkukkumise? Otsi vajadusel 4. infotahlilt abi! …………….
Kirjutasid eelmisse lünka ühe sõna. Mida see sõna veel tähendab ja kus seda kasutatakse? ……………………………..

Näed ümberkukkunud puid. Kirjuta vastuseks, keda/mida nende kujud sulle meenutavad………………………………………………………………
Miks need puud on ümber kukkunud? Loe 4. infopostilt, mida Kalli ja Modris sel teemal räägivad.

Mitut ümberkukkunud puud sa 4. infoposti juures seistes näed? …………………….

Mis põhjusel on neid siin nii palju? …………………………………………………………………………

Liigu 3. punktist 5. punkti ja märgi üles kõik selles vahemikus nimesiltidega tähistatud taimede nimed, mida laudtee ääres näed. Tehke grupi peale igast taimest vähemalt üks foto nii, et nii taim kui silt taime nimetusega jääb fotole.

(Kui taimi tutvustavaid silte ei ole, vali raja kõrvalt 6 meeldivamat taime ning kasuta nende määramisel õpetaja, sõprade või google lens’i abi).

Vastus: ……………………………………………………………………………………………………………………….

……………………………………………………………………………………………………………………………………..

Liikudes 4. punktist 5. punkti, jõuad peagi lagendikule. Loe kokku laudteest vasakule lagedale alale jäävad puud – need on jäänukpuud. Puid on lagendikul kokku ………..

Vaata ja nuputa, mis eristab laudteest vasakul olevaid jäänukpuid laudteest paremale jäävatest puudest? ………………………………………………………………………….

Uuri 5. infotahvlit ning kirjuta vastuseks, mis on Tudu järve põhja absoluutkõrgus ………….. m. Kas see on kõige madalam koht kaardil? EI/JAH

Uuri 5. infotahvli jooniseid, kus on kujutatud Tudu ümbrust koos samakõrgusjoontega. Kas Tudu järve veepind on Tudu parklast kõrgemal? EI/JAH

Mitu meetrit on vahe? ……………………………………………………………………….

Fotodel on väikesed osad suuremast fotost, mis on infotahvlitel. Otsi täissuuruses fotosid kõikidelt infopostidelt. Märgi õige vastus foto alla:

 

Fotodel on väikesed osad suuremast fotost, mis on infotahvlitel. Otsi täissuuruses fotosid kõikidelt infopostidelt. Märgi õige vastus foto alla:

 

Fotodel on väikesed osad suuremast fotost, mis on infotahvlitel. Otsi neid kas kogu rajalt või postikaupa. Märgi õige vastus foto alla.

Fotodel on väikesed osad fotost või joonisest, mis on infotahvlitel. Otsi neid kas kogu rajalt või postikaupa. Märgi õige vastus foto alla.

Fotol on läbilõige männipuust. Puu raadius on umbes 12 cm.
Kui suur on puu diameeter? …………….

Fotol on läbilõige männipuust. Puu raadius on umbes 12 cm. Loe kokku aastaringid. Kui vana see puu on? ………………………

Fotol on läbilõige männipuust. Puu raadius on umbes 12 cm. Iga ring läbilõikel tähistab üht aastat. Miks on puu südamikus aastaringid väga väikeste vahedega? Kirjuta vastuseks neli märksõna ………………………………………………………………………………………………………………………………….

Rästikul sünnivad pojad:
a. märtsis-aprillis
b. augustis-septembris

Kui maol on pea juures kollased laigud, on tegemist:

a. nastikuga
b. rästikuga

Vaata rahulikult ringi. Kas märkad lendamas mõnda kiili või liblikat? EI/JAH
Märgi punktiirile, mitut kiili ja/või liblikat märkad.
Liblikad: ……….. kiilid: …………….
Milline ilm meeldib kiilidele ja liblikatele? (Abi leiad 5. infotahvlilt.) ……………
Milline on ilm praegu, mil viibid õpperajal? ………………………….

Uuri 6. infotahvli juures samblaruutu ja märgi vastusena, kui palju sellest ruudustikust on kaetud (turba)samblaga?
Vastus: kokku on samblaruudustikus ……… ruutu ja neist …………… ruutu on kaetud turbasamblaga.

Uuri 6. infotahvli juures samblaruutu ja märgi vastusena, mitu % kogu ruudustikust on kaetud samblaga? Vastus: …………………………………………………
Kas leidsid samblaruudu seest turbasambla perekonna esindajaid? JAH/EI

Sõnad: sood, turbaalad, turbaalad, kõik, kõik, aga, on, ei ole, sood

Vastus: …………………………………………………………………………………………………………………….

Sõnad: sood, rabad, on, ei ole, sood, rabad, kõik, kõik, aga

Vastus: ………………………………………………..

 

Sõnad: Kõik, ei ole, märgalad, sood, aga, sood, on, märgalad.

Vastus: ………………………………………………

Sõnad: Kõiki, kõik, teha soouuringuid, käsitle, soouuringud, saab, soos, kuid, ei, soid.

Vastus: ………………………………………………………………..

Harjuta lindude loendamist arvutimängu abil ning mine selleks Eesti Orinitoloogiaühingu kodulehele (https://www.eoy.ee/loendaja/):

Märkige iga rühmaliikme tulemus punktiirile:
…………………………..
…………………………..
……………………………

Lindude loendamise harjutamiseks vaata arvutimängu, mis asub Eesti Ornitoloogiaühingu kodulehel (https://www.eoy.ee/loendaja/)

Märgi iga rühmaliikme tulemus punktiirile: …………………………….. ……………………………………………………………………..
Arvutage, milline on rühma keskmine loendustäpsus: ………………………..

Ühenda noolega õige aastaarv ja tegevus:

1976 – Tudu onni ehitus
1995 – loodi reservaat karude kaitseks, Tudu looduskaitseala algusaasta
2019 – suleti Järvesoo kuivenduskraavid

Vajadusel otsi abi 7.–9. infotahvlilt

2019 – reservaat karude kaitseks, Tudu looduskaitseala algusaasta
1995 – Tudu onni ehitus
1937 – ilmus Jüri Parijõgi raamat „Alutaguse metsades“
1996 – kaevati väljavool (toonane Herra kraav) Tudu järvele
2001 – suur tromb, mis tekitas palju tuuleheidet
1976 – suleti Järvesoo kuivenduskraavid
19. saj keskpaik – ilmus Juhan Lepasaare raamat „Sooradadel“

Kirjuta vastuseks Tudu järve linnuloenduse tulemus: ………………..
Kas oskad määrata ka mõne liigi? Jah/ei  Kui jah, siis mis liikidega on tegemist? …………………………………………………………………………………………………………………………………..

Kes ja millisest ilmakaarest tuli Tudu järve elama?
Joonista see tegelane:

Viru murre on mõnede sõnade puhul pisut erinev, kui me igapäevaselt oleme harjunud eesti keelt kõnelema. Püüa otsida infotahvlitel leiduvatest tekstidest viru murdes olevaid sõnu ning koosta oma leidudest üks virukeelne lause. Kirjuta lause punktiirile:
……………………………………………………………………………………………………………………………………….

Pärast loe see lause kõigile ette. Kontrolli, kas kõik saavad aru, millest räägid.

Proovi, mitu korda järjest suudad eksimatult öelda „soo-loorkull“ (Circus pygargus). Märgi tulemus punktiirile: ……………….

Otsi selle linnu kohta internetist kolm fakti: ……………………………………………………….. …………………………………………………………………………………………………………………………………….

Proovi, mitu korda järjest suudad eksimatult öelda „roo-loorkull“ (Circus aeruginosus). Märgi tulemus punktiirile: …………………………..

Otsi selle linnu kohta kolm fakti internetist: ……………………………………………………. ………………………………………………………………………………………………………………………………….

Mida uut õppisid? ……………………………………………………………………………………………………..
Mida uut kogesid? …………………………………………………………………………………………………….
Mida õpetasid teistele? …………………………………………………………………………………………….

Otsi 3. infopunkti juures käsipuult kollast silti ning tee sealsete juhiste põhjal foto.

Otsi 6. infopunkti juures käsipuult kollast silti ning tee sealsete juhiste põhjal foto.

Minu küsimus on: ……………………………………………………………………………………………………………………….

Vastus: ……………………………………………………..

Minu lemmikjook on: ………………………………………………………………

Palun vali ülesanne