Märgaladel on suur roll süsiniku sidumise, hapniku tootmise ja kliimamuutuste tasandamisel ning magevee puhastamisel ja varu hoidmisel. Enamik inimkonnale eluliselt tähtsast mageveevarust on hoiul märgalades ning miljardite inimeste joogivesi ja toit sõltub märgalade olemasolust. Samas on viimase paarisaja aasta jooksul 90% maailma märgalade seisund oluliselt halvenenud ning veerandit märgaladega seotud liike ähvardab väljasuremine.
2. veebruaril möödus 50 aastat Ramsari konventsiooni sõlmimisest. Selle ühe vanima looduskaitse kokkuleppe eesmärk on tagada märgalade säästlik kasutamine ja kaitse. Praeguseks on konventsiooniga liitunud 171 riiki 2414 alaga. Eesti märgaladest on sinna arvestatud 17 kaitseala 304 471 hektariga. Märgalad on mitte ainult meie, vaid globaalne väärtus.
Loe lähemalt 5. veebruari Õpetajate Lehest!