VKG Kaevandused OÜ kaevandamisloa taotluse alusel algatas keskkonnaamet Oandu kaevanduse keskkonnamõju hindamise (KMH). Eesti Keskkonnaühenduste Koda, mille liige on ka Eestimaa Looduse Fond, esitas seisukohad ja ettepanekud KMH programmile. Kuna tööd võivad mõjutada ka sootaastamistööde tulemuslikkust Sirtsi looduskaitsealal, aitasime omalt poolt kaasa ettepanekute koostamisel. Taotletav kaevandusala asukoht on esitatud alloleval joonisel (pärineb KMH dokumentidest).
Eesti Keskkonnaühenduste Koda on seisukohal, et arvestades põlevkivi kaevandamise ja kasutamisega kaasnevat panust kliimasoojenemisse ning rahvusvahelisi ja Eesti riiklikke kliimaeesmärke, ei ole uute kaevanduste avamine otstarbekas. Kahetsusväärselt on Oandu kaevandamisloa menetlus siiski algatatud.
Muuhulgas pandi ette järgnevat:
– KMH käigus tuleb hinnata, kuidas mõjutab kaevandamine Sirtsi looduskaitseala märgalasid ja nendega seotud looduskaitselisi väärtusi, sh sootaastamisalasid.
– Kirjutada KMH programmis täpsemalt lahti hüdrogeoloogilise modelleerimise osa: mis tüüpi mudeldamist kasutatakse, kui suurt ala ja veekihte käsitletakse, millised on mudeli rajatingimused ja kust need andmed saadakse, millised andmepunktid on üldse sellel alal olemas mudeli kalibreerimiseks ja valideerimiseks. Meie andmetel on selles piirkonnas vaatlusvõrk puudulik ning tuleb kõigepealt luua. Vaatlusvõrk peab kindlasti võimaldama hinnata ka mõju Tudu asulale ja selle veevarustusele. Selleks, et hüdrogeoloogilist mudelit saaks millegagi võrrelda, tuleb esmalt teha pidevseiret minimaalselt kahe aasta jooksul.
– Hinnata ühendatud mudeli abil maastiku kuivenemist ja sellest tulenevat võimalikku elustiku muutust ka kaevandusalast kaugemates piirkondades – Selisoo näitel saab väita, et sellise kuivenduse mõju veetasemele jõuab ka kilomeetreid eemal olevate rabade keskosades soopinnani läbi meetrite paksuse turbakihi. Maastiku kuivenemine toob kaasa kalade ja konnade arvukuse kahanemise ning seeläbi ka kaitsealuse must-toonekure toidubaasi kahanemise. Olulise mõjuna hinnata siinkohal ka veerežiimi võimaliku muutmise mõju kalade ja kahepaiksete paljunemisvõimaluste vähenemisele – võivad kaduda ajutised lombid ja üleujutused, milles vee-elustik on kohanenud paljunema (rabakonn, vesilik, mõned kalad, putukad). Samuti muutub puistu metsise elupaikades kuivenduse mõjul liiga tihedaks (n siirdesood ja soomännikud) ning suur lind ei saa seal enam lennata, mängida ja ka poegi üles kasvatada. Aga mujale pole neil ka minna, sest sobivat loodusmaastikku pole mujal kui kaitsealadel. Sirtsi soostik on üks esinduslikum metsise eluaala Eestis üldse. Siin on metsise arvukus viimasel ajal isegi tõusnud, kui fragmenteerunud maastikus see endiselt langeb. Kuivenduse korral vähenevad Sirtsi põlise asuka, kaljukotka saagialad. Seda tuleb vältida.
– Palume ka täpsustada, kuidas hüdrogeoloogilise mudeli tulemused kantakse üle taimestikule – milliseid põhjaveetaseme muutusi hinnatakse oluliseks mingit tüüpi Natura 2000 elupaiga puhul. Tuua KMHs välja vastavad kriteeriumid ning arutluskäik, kuidas on nendeni jõutud.
– Lisaks taimestikule on oluline tuua välja hüdroloogiliste muutuste mõju linnustikule (Natura linnualad), arvestades lisaks ka müra ja vibratsiooni ning ajalist mõõdet. Tuua KMHs välja arutluskäik, kuidas on jõutud vastavate kriteeriumideni, mille alusel hüdrogeoloogilise mudeli tulemused üle kantakse ning koondmõju teiste teguritega arvestatakse.
Seiskohad ja ettepanekud leitavad lingil:
Seisukohad VKG Kaevandused OÜ Oandu kaevanduse kaevandamisloa taotluse KMH programmile, 15.03.2020
©2016-2021 Eestimaa Looduse Fond, projekt “Soode kaitse ja taastamine” (Life Mires of Estonia). Kõik õigused kaitstud. Projekti rahastab Euroopa Liidu LIFE Programm ja Keskkonnainvesteeringute Keskus. See koduleht ei pruugi kajastada Euroopa Komisjoni ametlikke seisukohti.
