Märgalade päeva fookuses on elurikkus

2. veebruaril tähistatakse üle maailma märgalade päeva, mille fookuses on tänavu elurikkus. Sel puhul toimub Eestimaa Looduse Fondi (ELF) eestvedamisel 3. veebruaril konverents “Kuidas sood toetavad meid ja meie soid?“ ning avatakse soode taastamist tutvustav näitus.  Konverentsi saab jälgida videosilla vahendusel UTTVst.

“Tänapäeval tunnevad inimesed soid enamasti mõnusate matka- ja puhkepaikadena, ent neil paikadel on veel palju teisi kandvaid ülesandeid. On üksjagu liike, kes ei suuda elada kuskil mujal, kui just märgaladel – nad annavad oma erilise panuse elurikkusesse. Soos ei lagune taimed täielikult ja nii jääb süsinik turbasse seotuna, andes nõnda oma panuse kliimamuutuse pidurdamisse. Toimides justkui hiiglaslikku svammina, aitavad märgalad reguleerida vee liikumist maastikus ning vett puhastada. Puhtal ja magedal veel on paljudes kohtades Maal juba kulla hind,” rääkis ELFi märgalade keskkonnateadlikkuse spetsialist Piret Pungas-Kohv. “Eestis saab veel näha elusaid soid ja palju muid tüüpi märgalasid. Paraku on ka väga palju kuivendatud sooalasid, ent erinevalt paljudest teistest Euroopa riikidest, on meil veel võimalik soid taastada. Ja seda ongi asutud tegema,” lisas Pungas-Kohv.

Tartu Ülikooli raamatukogus toimuval konverentsil räägitaksegi soode taastamisest Eestis, elurikkuse olulisusest, märgalade rollist kliimamuutuse pidurdamisel, ökosüsteemiteenustest, soodes liikumise eripäradest, värskematest soo-uudistest ning paljust muust. Konverentsil tutvustavad oma olulisemaid tegevusi ning uuringutulemusi mitmed märgaladega seotud eksperdid ja teadlased üle Eesti.  Soode taastamise teemaline näitus jääb raamatukogus avatuks terveks kuuks. Rohkem infot sündmuse kohta leiab siit: https://soo.elfond.ee/konverents-2020/

Konverentsi otseülekannet ja videosalvestust saab vaadata siit: https://www.uttv.ee/

Rahvusvahelise märgalade päevaga tähistatakse 1971. aastal Iraanis Ramsari linnas märgalade kaitseks sõlmitud rahvusvahelist kokkulepet. Märgaladeks nimetatakse kooslusi, milles on peamiseks taimede ja loomade elutingimuste kujundajaks vesi: jõed ja järved, madalsood, siirdesood ja rabad, üleujutatavad niidud, märjad metsad ja madalad merealad. Rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimestikku kuulub üle 2375 märgala, neist 17 asub Eestis. Neist tuntuimad on Matsalu, Vilsandi ja Soomaa rahvuspargid ning Alam-Pedja ja Endla looduskaitsealad.

Märgalade päeva konverentsi korraldab Eestimaa Looduse Fond koostöös Eesti Märgalade Ühingu, Keskkonnaameti, Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooliga. Teiste seas toetavad sündmust Eesti Turbaliit, Keskkonnaministeerium, Euroopa Liidu LIFE Programm ja Keskkonnainvesteeringute Keskus projektide “Soode kaitse ja taastamine” (Life Mires of Estonia) ja LIFE Peat Restore raames.

Rohkem infot:
Piret Pungas-Kohv
Eestimaa Looduse Fond
piretpk@elfond.ee
Tel: 5344 0791