Lühireportaaž metsisetalgutelt

Alates 4. juunist on soodes ja nende äärealadel mööda metsi kulgenud kümned vabatahtlikud Eestist, Inglismaalt, Valgevenest, Lätist – eesmärgiks leida jälgi kanalistest.

Näide maastikust Sirtsi kaitsealal, kus talgulised kanaliste jälgi ajasid. Foto: Jüri-Ott Salm

Näide maastikust Sirtsi kaitsealal, kus talgulised kanaliste jälgi ajasid. Foto: Jüri-Ott Salm

Täna hommikul sai üle vaadatud ilmaprognoos ja nentisime, et kuigi laupäev läheb ilma tõttu lörri, siis oleme endiselt enam vähem graafikus ja peaksime teisipäeva õhtuks kõik plaanitu tehtud saama. See rõõmus teade sai just tagasilöögi, kuna ka täna tundub Virumaal kuni lõunani keeruline ilm olevat.

Kus nad on? Foto: Jüri-Ott Salm

Kus nad on? Foto: Jüri-Ott Salm

Neljapäevase seisuga oli tehtud Ohepalu (va 3 ala – iga ala ca 60 ha) ja Sirtsi (va 5 ala) ning pool Laukasood (10/20). Ees on veel Tudusoo looduskaitseala ja Feodorisoo. Pühapäevaks on lubanud appi tulla 20+ eesti talgulist ning esmaspäevaks jääb/tuleb 10. Teisipäeval on Alutagusel ka 10 ELFi töötajat ning 8 registreerunud talgulist. Kõigil neil päevadel saavad meid aidata ka 15 EUcan talgulist Inglismaalt.

Vahekokkuvõte Ohepalust, kus talgud leidsid aset 4. juunil:

* enam-vähem kaeti 10,7 km2 suurune ala, sh kogu algselt planeeritu.

Talgupäeva lõpul koguti andmed ühise laua taga kokku. Foto: A. Lõhmus.

Talgupäeva lõpul koguti andmed ühise laua taga kokku. Foto: A. Lõhmus.

* Leidsime, et ala keskne metsisemäng on nihkunud veelgi lõuna poole, 2002. a. asukohaga võrreldes kokku u. 600 m, ja asub nüüd planeeritaval taastamisalal. Metsisekuked olid talguajaks sealt juba lahkunud, ainult üks paistis mängualal sulgivat ja üks oli talvel mänguala lähedal ära söödud. Ümberkaudsetest metsadest edelas ja kagus õnnestus kolm metsisekukke üles leida (sh üks majandusmetsast), kes pigem ükski ei olnud see mängualal sulgija (kokku sel juhul 4 kukke). Olulisim aga, et leiti üles ka kaks metsisekana, mängualalt vastavalt 0,7 ja 1,8 km, mõlemad tibudeta. Ekskrementidest oli näha, et raba kasutavad keskse mängupaiga metsised (nii kuked kui kanad) toitumisalana peamiselt ainult talvel ja varakevadel, hiljem liiguvad metsasügavusse. Ala loodeosas oleva teise mängu vähemalt ühe isalinnu sulgimispaik leiti samuti.

* Üllatav oli aga, et teder oli sellel soomaastikul haruldane: loodusmaastikult ainult üks lenduaetud isaslind ja kevadtalvised ekskremendid rabal. Idaosa majandusmetsast läks aga üks isane lendu hiigellangilt ja emane võpsikust (tibudeta) — seal võib olla ka “raiesmikumäng”. Ühte isast nähti ka Õnnela külalistemaja juures kultuurmaastikul.

* Laanepüüd oli biotoopide sobivust arvestades üsna hõredalt. Siiski: leiti kolm pesakonda (neist kaks majandusmetsadest) ja lendu aeti veel vähemalt 8 lindu; lisaks mõned eraldiseisvad suplemis- ja sulgimiskohad.

Leiud kanti kaardile (ka digitaalselt), lisaks määrati kogutud suled, väljaheited jm seonduv. Foto: A. Lõhmus.

Leiud kanti kaardile (ka digitaalselt), lisaks määrati kogutud suled, väljaheited jm seonduv. Foto: A. Lõhmus.

* Muud huvitavat: leiti uus merikotka pesa, vaadeldi karu, kaljukotkast ja karvasjalg-kakku. Ala metsades oli üldiselt väga palju metssea tegutsemisjälgi, kohati oli metsaalune suurtel aladel segi pööratud. Seevastu metsnugise tegutsemisjälgi leiti väga vähe (

Kel veel mahti: http://talgud.ee/talgud/metsisetalgud