Soo, „kleepuv tekst“ ja kultuurilugu

Projekti pehmema poole pealt jätkub laiemale huvigrupile ilukirjanduslikest raamatutest praeguseks leitud soo-info koondamine ning tutvustamine. 1. juunil toimus Tartu Ülikooli loodusmuuseumi korraldatud loodusõhtu, kus uuriti soo tähenduse muutumist Eestis läbi ajaloo; kuidas soid on käsitletud, mida seal tehakse, millistest raamatutest soodest saaks lugeda jmp.

Sooretke esislaidPisut enam kui nädal hiljem, 9.-11. juunil, toimus mitme erineva asutuse ühistööna konverents “Maastikule kleepuv tekst“, kus Piret Pungas-Kohv tegi ettekande “Väike sooretk eesti ilukirjanduses“. Meie poolt esitatav materjal oli siis sellest, kuidas soomaastik on avaldanud tekstile mõju ning mis teksti kaudu leiab “juhuslikult” üles lugejad. Viis, kuidas soid on ilukirjanduslikesse raamatutesse põimitud, võib täiesti arvestatavalt mõjutada hinnangut soode kohta, kui endal on selle märja maaga vahetu kokkupuude väga tagasihoidlik või puutub sootuks. 

Võta osa soode kultuuriloolise pildi koostamisest!

Koondpildi saamiseks jätkame seega raamatute uurimist ning sellest leitu kirjapanekut ka väiksesse andmebaasi.  Sood eesti kultuuriloos” ootab uudistamist! Igasugune täiendus ja tagasiside on teretulnud. Või teistpidi, kui mõne trükise kirjeldus tundub huvitav, on hea oma uudishimule järgi anda ning minna raamatukokku. Seal saab ise lähemalt järele uurida, kuidas kirjanikud on soodest ja Eesti elust-olust koos värvikate tegelastega pajatanud. No ja enne või pärast tasub ise ka sääl soos ära käia.

Postitati Uudis. Pane link järjehoidjatesse.