Metsis on sedasorti uhke lind, kelle nägemine jääb kauaks meelde. Eesti metsades ei liigu just palju selliseid koguka kere ja kauni sulestikuga hiiglasi, kes äkilise rabistava lendutõusuga võivad lapse nutma ehmatada või metsateel vastu jalutades unustamatu mälupildi joonistavad.
Oma silmatorkava käitumise, erilise toiduvaliku ja koguka keha tõttu on metsis aga ökosüsteemis habras lüli. Tema kadumine osadelt põlistel asualadelt (näiteks Lääne-Eesti saartelt) ning arvukuse märgatav langus üleüldiselt on pannud paljud looduskaitsjad muretsema.
Metsise kukk ja kana. Arne Aderi foto.
Alles jäänud metsised asustavad meie mail tihti rabaservade vanu männikuid, kus on piisavalt neile sobivaid toidutaimi, rasket lindu kandvaid okslikke männipuid ja varjumispaiku kiskjate eest. Linnu täpne elupaiga kasutus ja sündivust-suremust mõjutavad tegurid vajavad veel täpsemat uurimist ning selleks on vaja ka talguliste abi.
Metsise eluringist ja muredest saab rohkem teada RMK vidoest:
Talgutööst
Talguliste töö on jõukohase suurusega aladeks jaotatud piirkondades lausaliselt läbi käia metsi, kus võib metsist esineda ning kaardistada kõigi metsisega (ja teiste kanalistega) seotud elumärgid. Ülestähendamist vajavad kohtumised metsise endaga (kuked, kanad, noored, vanad) ja kaasakorjamist suled, väljaheited ja muud leiud. Kaardistamist tehakse GPSi ja kaardi abil üksi või paarikaupa.
Talguliste instrueerimine, kanaliste ja nende tegevusjälgede määramise täpsem õpetamine ja alade jaotamine toimub õhtuti Tartu Ülikooli ökoloogide juhendamisel. Koos saab siis vahetada ka muljeid ja õppida ka teiste leidudelt. Talgud on planeeritud ajale, kui metsisekanad peaksid ringi liikuma tibudega. Kui kanal tibusid ei ole, siis see tähendab, et tema pesa rüüstati kiskjate poolt, mis ongi metsise arvukuse vähenemise üks peamine põhjus.
Selline hulgakesi lühikese aja jooksul müttamine võimaldab vähendada riski, et üht ja sama isendit või pesakonda loendatakse mitu korda ning peaks andma väärtusliku infot metsise elupaigakasutuse kohta tema jaoks kriitilisel eluetapil. Loendust tehakse vaid kuiva ilmaga, et vältida õrnas eas tibude häirimist ohtlikes ilmaoludes (vihmaga liikvele aetud tibud võivad külmetuda ja hukkuda).
Talgupäevad saavad olema pikad ja kõndimist palju. Seetõttu sobivad need talgud inimestele, kellel on varasem metsas müttamise ja kaardi lugemise kogemus ning mõningane vilumus lindude määramisel ning nende tegevusjälgede leidmisel.
Loendus hõlmab kokku paarikümmet uurimisala Kirde-Eestis, mida kaetakse ühe- kuni neljapäevaste talgutega.
Elukorraldus
Kirde-Eesti talgulised ööbivad, saunatavad ja söövad Matsu talus Tudulinna lähedal. Kohapealne transport on osaliselt korraldatud, kuid oma autoga liitujad on väga oodatud.
Registreerumine ja infovahetus
Kui oled huvitatud metsiseloendamise talgute kaasa löömast, siis siit leiad ankeedi, mille täitmisel haagid end ettevõtmise infovälja. Seejärel hakkad saama täpsemat metsisetalgute infot oma e-mailile.
Kui esindad gruppi inimesi, kellele metsiseloendamine mõnel kindlal alal võiks huvitav ja jõukohane olla, siis anna sellest palun teada, kirjutades aadressil siim@elfond.ee.
Talgud korraldatakse Tartu Ülikooli, RMK, Eesti Ornitoloogiaühingu, Keskkonnaameti ja ELFi koostöös.
©2016-2021 Eestimaa Looduse Fond, projekt “Soode kaitse ja taastamine” (Life Mires of Estonia). Kõik õigused kaitstud. Projekti rahastab Euroopa Liidu LIFE Programm ja Keskkonnainvesteeringute Keskus. See koduleht ei pruugi kajastada Euroopa Komisjoni ametlikke seisukohti.
