Vajadusel otsi abi 7.–9. infotahvlilt
2019 – reservaat karude kaitseks, Tudu looduskaitseala algusaasta
1995 – Tudu onni ehitus
1937 – ilmus Jüri Parijõgi raamat „Alutaguse metsades“
1996 – kaevati väljavool (toonane Herra kraav) Tudu järvele
2001 – suur tromb, mis tekitas palju tuuleheidet
1976 – suleti Järvesoo kuivenduskraavid
19. saj keskpaik – ilmus Juhan Lepasaare raamat „Sooradadel“
Lindude loendamise harjutamiseks vaata arvutimängu, mis asub Eesti Ornitoloogiaühingu kodulehel (https://www.eoy.ee/loendaja/)
Märgi iga rühmaliikme tulemus punktiirile: …………………………….. ……………………………………………………………………..
Arvutage, milline on rühma keskmine loendustäpsus: ………………………..
Sõnad: Kõiki, kõik, teha soouuringuid, käsitle, soouuringud, saab, soos, kuid, ei, soid.
Vastus: …………………………………………………………………………………………………………………
Sõnad: sood, turbaalad, turbaalad, kõik, kõik, aga, on, ei ole, sood
Vastus: …………………………………………………………………………………………………………………….
Fotol on läbilõige männipuust. Puu raadius on umbes 12 cm. Loe kokku aastaringid. Kui vana see puu on? ………………………
Uuri 5. infotahvlit ning kirjuta vastuseks, mis on Tudu järve põhja absoluutkõrgus ………….. m. Kas see on kõige madalam koht kaardil? EI/JAH
Liikudes 4. punktist 5. punkti, jõuad peagi lagendikule. Loe kokku laudteest vasakule lagedale alale jäävad puud – need on jäänukpuud. Puid on lagendikul kokku ………..
Vaata ja nuputa, mis eristab laudteest vasakul olevaid jäänukpuid laudteest paremale jäävatest puudest? ………………………………………………………………………….
Tulega hävib väga palju. Miks võiks metsatulekahju olla aga kasulik?
Iga aastaga kasvatab puu enda tüve. Meie näeme puu kasvu aastarõngaste järgi. Loe puu aastaringid kokku.
Kui vana on see puu olnud? ………….
Mis puuliigiga on tegemist? …………………….
Kui puu on maha võetud 2020. aastal, siis uuri puu läbilõikel aastarõngaid. Eeldusel, et puu on saetud kuivendatud soost, arvuta aastarõngaste abil, mis aastal algasid kuivendustööd: …………………………………………
Otsi Vikipeediast üks sündmus, mis toimus Eestis samal aastal ………………………….
Võtke pinkidel istet ja arutage omavahel järgnevate lausete sisu. Seejärel seadke laused mõistlikku tegevusjärjekorda, kirjutades iga lause ette sobiv järjekorranumber!
Kujutle, et soovid hakata sood taastama. Mõtle välja, milleks ja millist sookooslust sa soovid taastada ja mida on selleks vaja teha! Järgnev loetelu kirjeldab lageraba taastamist, millega seotud tegevused on vaja panna mõistlikku järjekorda.
…. Paisude rajamisel nuputa, kuidas ekskavaatoriga sohu ja seal liikuma pääseda. Kas ekskavaatorile on ka alternatiive?
…. Uuri ja otsusta, kas lagesoo taastamisel on vaja eemaldada ka puid, kuivõrd see aitab tõsta veetaset. Mõtle siinjuures, mida raiutud puiduga peale hakata!
…. Uuri järele, kui suur on kuivendusala.
…. Siis hakka arvutis „veega mängima“: nuputa, kuhu on mõistlik ehitada paise, et kuivendatud soost EI voolaks rohkem vett välja.
…. Uuri vanu kaarte ja küsitle kohalikke. Milline nägi see soo välja 50–100 aastat
tagasi?
…. Vaata kõrgusmudeli abil, kuidas vesi soos liigub.
…. Uuri järele, kes on maaomanikud.
…. Selgita inimestele, kes siin soos ja selle lähedal elavad – tähelepanu vajavad nii ohustatud liigid kui ka kohalikud inimesed! Kas ja kuidas võib paisude ehitus ja veetase mõjutada nende eluolu?
…. Räägi kõigi maaomanikega läbi ja proovi pälvida oma tegevusele nende heakskiit.
©2016-2021 Eestimaa Looduse Fond, projekt “Soode kaitse ja taastamine” (Life Mires of Estonia). Kõik õigused kaitstud. Projekti rahastab Euroopa Liidu LIFE Programm ja Keskkonnainvesteeringute Keskus. See koduleht ei pruugi kajastada Euroopa Komisjoni ametlikke seisukohti.
