Sadakond aastat tagasi tegi Eesti Loodusuurijate Selts valitsusele ettepaneku asutada praeguse Tudusoo kaitseala lõunaossa Eesti esimene rahvuspark. Nüüd plaanitakse selles piirkonnas vähendada vahepealseil aastail rajatud kuivendussüsteemide mõju kaitseala soodele, et need ürgmaastikud oleksid hoitud ja saaksid omas rütmis toimida.
Rahvusparki ehk rahvuslikku parki, nagu tollal nimetati, toona siiski ei tehtud. See oleks tulnud praeguse Tudusoo looduskaitseala Luusaare sihtkaitsevööndisse ning sellest lõuna ja kagu poole jäävale alale – Paasvere metsa. 1923. aasta Postimees kirjutab, et Paasvere ürgmets oma rikkaliku loomastikuga tundus asja vedavatele Tartu Ülikooli professoritele rahvuspargiks sobiv paik. Algul valitsus toetas mõtet, mõne aja pärast aga enam mitte, pakkudes asemele maa-ala Sirtsi soos, mille kohta kirjutab aga Postimees: „Et nimetatud soo liig ühetaolist taimestikku esitab, loomadel seal ka sündsad asumispaigad puudusiwad, ei leidnud see ettepanek [Eesti Loodusuurijate Seltsi] looduskaitse sektsioonis poolehoidu.” Leht jätkab, et on tekkinud isegi arvamisi, kas on sünnis Eestisse suuremat maa-ala rahvusliku pargi alla üldse reserveerida või oleksid selleks paremad väiksemad alad üksikute tüübilisemate reservaatidena.
Samal ajal kavandati lähedusse Sonda-Mustvee kitsarööpmelist raudteed, mis pidanuks läbima muu hulgas Tudusoost idasse jäävat Oonurme küla. Sellele seisid aga vastu Oonurme elanikud ja nii tõsteti trass lääne poole, kulgema läbi kavandatava kaitseala. Suur kaitseala asendati tillukese Järvselja põlismetsakvartaliga. Tagajärg on see, et nüüdseks on peaaegu kõik piirkonna metsad läbinud lageraieringi ning ümberkaudsed sood ära kraavitatud. Inimmõju on ulatunud kõikjale.
Menukas paik matkamiseks
Vinni vallas paiknev Tudusoo looduskaitseala on üks kuuest kohast, kus Eestimaa Looduse Fond, Tartu Ülikool ja Arheovisioon viivad ellu projekti „Soode kaitse ja taastamine”. Taastamisala paikneb Tudusoo piiranguvööndis ning Alekvere, Järvesoo, Küüska, Luusaare, Pasti, Punasoo ja Tudusilla sihtkaitsevööndis. Projektiala paikneb tervenisti RMK hallataval riigimaal ning tegevusi ellu viies tehakse koostööd RMK, keskkonnaameti ja keskkonnaministeeriumiga.
Tudusoo erineb ülejäänud viiest projektialast mitmel moel. Näiteks on seal kavas sulgeda ka Kruusoja kanal ja suunata kaitsealast lääne pool paiknevate kuivendussüsteemide veed Anguse jõkke – seega ei piirdu taastamistööd üksnes soost algavate või sooga piirnevate kraavidega nagu mujal.
Ka turismi- ja loodushariduskomponent tuleb Tudusoo puhul rohkem esile kui ülejäänud viiel taastamisalal – soostikku läbivad Seljamäe matkarada ja Tudu järve õpperada. Viimane ühes sealse metsaonniga renoveeritakse käesoleval aastal ja rajatakse õpperada, mida saavad läbida ka liikumispuudega inimesed. Tudu järvest ja soost läheb läbi ka Tudu triatlon, mis väidetavalt pidi olema vanim järjepidevalt korraldatav triatlon Eestis üldse.
Lisaks matkajatele ja sportlastele on Tudusse tee leidnud aga ka erakordselt võimas tromb. 2001. aastal võttis see märkimisväärse osa Tudu ümbruse metsast lagedaks.
Kraavid ja paisud
Peale kanali sulgemise on Tudu soostikus läbiviidavad taastamistööd sarnased nendega, mis viiakse läbi muudel projektialadel: suletakse kraave, ehitatakse paise, raiutakse puid vähemaks aladel, mis olid enne kuivendamist lagedad või hõredama puistuga. Valdavalt pinnasest ehitatakse 439 paisu ning 225 hektaril viiakse läbi kujundusraie.
Tööde tulemusena paraneb 26 hektari huumustoiteliste järvede ja järvikute, 902 hektari looduslikus seisundis rabade, nelja hektari siirde- ja õõtsiksoode, 80 hektari vanade loodusmetsade, kuue hektari soostuvate ja soo-lehtmetsade ning 33 hektari siirdesoo- ja rabametsade olukord. Lisaks mõjutatakse taastamistöödega positiivselt 1038 hektari ulatuses märgalasid, mis ei ole praegu määratletud Natura 2000 elupaigatüübina, kuid millel on pärast taastamistöid hea potentsiaal muutuda vastavaks mõnele Natura 2000 elupaigatüübile.
Kraavide sulgemine võib mõjutada kolme olemasolevat teed: Tudu-Rasivere kruusateed, Järvesoo matkaraja alguseni viivat kruusateed ning Alekvere sihtkaitsevööndi ja Tudusoo piiranguvööndi piiril kulgevat teed. Lahendused leitakse teostusprojekti käigus.
Läinud aasta augustis ehitati vabatahtlike abil esimene pais Luusaare soosse. Tudusoo raie- ja kopatööde hankeleping on sõlmitud Hanso MK OÜga, töödega alustati märtsis Järvesoos. Valmis plaanitakse need saada 2021. aasta kevadeks.
Sootaastajad loodavad, et ka kaitsealused soolinnud, näiteks rabapüü, tulevad taastustööde tulemusena piirkonda tagasi ning kuivenduse tagajärjel sinna asunud metsalinnustik taandub. Kuidas läheb tegelikult, seda näitab seire. Lisaks lindudele seiratakse pärast taastustöid ka mõju rabakiilidele, päevaliblikatele ja rabakonnale.
Lisainfo projektist
Tudu soosoostiku taastamistöid tehakse projekti „Soode kaitse ja taastamine” käigus. Projekti rahastavad Euroopa Liidu programm LIFE ja Keskkonnainvesteeringute Keskus, projekt kestab 2015–2021. Kujundusraieid tehakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist rahastatud projekti „RMK looduskaitselised tegevused” toel. Projekti jooksul taastatakse Sirtsi, Tudu, Laukasoo, Feodorisoo, Ohepalu ja Soosaare soostikus kokku ligikaudu 7000 ha soid. Eestis on sootaastamistöid tehtud juba näiteks Soomaal, Endla soostikus, Nigulas, Lahemaal, Muraka rabas jm. Tudusoo taastamiskava ja teostusprojekt on kättesaadavad: https://soo.elfond.ee/taastamisalad/tudusoo/
Artikkel on avaldatud Koduvalla Sõnumites, lehekülg 5!
©2016-2021 Eestimaa Looduse Fond, projekt “Soode kaitse ja taastamine” (Life Mires of Estonia). Kõik õigused kaitstud. Projekti rahastab Euroopa Liidu LIFE Programm ja Keskkonnainvesteeringute Keskus. See koduleht ei pruugi kajastada Euroopa Komisjoni ametlikke seisukohti.
