Mürisev konnakoor ja virvatulukesed, muistne Viru talitee ja sohusaatmise folkloor – kahe Virumaa piiril paiknev Sirtsi soostik suisa kihab põnevaist lugudest ja loodusnähtustest.
Kui te arvasite, et salapärased virvatulukesed kuuluvad rahvaluule valda, siis nii see siiski pole. Vähemalt mitte ainult. Virvatulukeste teke pole päris selge, kuid laiemalt levinud arvamuse kohaselt on tegu taimejäänuste anaeroobse lagunemise käigus tekkivate gaaside helendumise või süttimisega hapnikuga kokkupuute mõjul. Ja just Sirtsi soost pärineb Eestis kõige rohkem teateid virvatulukestest, viimati 1930ndatest.
Sirtsis on veel üksikutes kohtades säilinud siirdesoo üleujutusi, kus massiliselt sigivad rabakonnad, nii et kevaditi mulksub soo konnakoorist. Sirtsi puhul on tegemist äärmiselt mitmekesise soostikuga. Seal leidub nii rabametsi, lagedaid jõhvikasoid, suuri laugastikke kui ka läbipääsmatuid õõtsikuid vaheldumisi soosaartega.
Kõike seda ilmestab omakorda kultuuripärand. Ammusel ajal olevat Kalevipoeg kord lauakoormaga läbi Sirtsi soo sammunud, nii et vett jalge alt üles sirtsus. Muinas- ja keskajal töödeldi Sirtsi kandis soorauda. Seda tõendavad vanad ahjude kompleksid, mis arheoloogid on leidnud.
Läbi Sirtsi soo kulges ka Viru talitee, mis oli piirkonna üks tähtsamaid. Püssi krahv ja Roela mõisnik tavatsenud käia talitee hooaega avamas, tehes rituaalse avasõidu. Tee asukoht on näha tänapäevalgi. Lõiguti on seda kasutatud hiljemgi, millele viitavad sealt leitud metallist masinaosad.
Lisaks leidub Sirtsi mail omajagu sõjaaegseid ja võib-olla ka hilisemaid punkreid, samuti väiksemaid lahingukohti, kus vedeleb jäänuseid Vene ja Saksa lahingumoonast.
Peale selle elab Sirtsi soos ju veel lastelaulust tuntud Jorupill Jonn ja üldse saatis rahvasuu ebamõistliku jutu ajajad Sirtsu sohu.
Nii võiks Sirtsi soostiku mitmekesise looduse ja kultuuriloo kirjeldusega jätkata. Paraku on sellel soolool ka tumedam külg. Nagu paljusid teisi, nii on ka Sirtsi soostikku mõjutanud 19. sajandil alanud ja 20. sajandil hoogustunud kuivendamine. Lisaks on oma jälje jätnud turbakaevandus. 1970ndatel rajati Palasile turbaväli, kust kaevandati turvast ümberkaudsete kolhooside ja sovhooside loomadele allapanuks. Eks ole ajalugu ju seegi. Nii on kogu Palasi mahajäetud turbaväli Maa-ameti kaardirakenduses märgitud pärandkultuuriobjektina, kuigi tegemist ei ole unikaalse või muul moel silmapaistva kaevandusalaga.
Samblakülv Palasil
Vinni ja Lüganuse valla piiril asuv Sirtsi looduskaitseala on üks kuuest kohast, kus Eestimaa Looduse Fond, Tartu Ülikool ja Arheovisioon viivad ellu projekti „Soode kaitse ja taastamine”. Vinni vallas käivad taastustööd Pohlaaru, Sirtsi soo, Rihula, Udriku ja Ruunassaare sihtkaitsevööndis ning Seltsi ja Krüvissaare piiranguvööndis. Lüganuse vallast lisandub eelnevale veel Koolma sihtkaitsevöönd. Palasi sihtkaitsevööndis paikneva mahajäetud turbavälja taassoostamiseks on koostatud eraldi taastamiskava, kuna tegu on ülejäänud Sirtsi soost erineva alaga.
Sirtsi soostiku taastamistegevuse mõjuala on 2681 hektarit suur. Sellele lisandub 96,8-hektariline Palasi projektiala. Taastusala paikneb tervenisti RMK hallataval riigimaal, kuid sellega piirneb ka eramaid. Taastamistegevus on planeeritud viisil ja ulatuses, mis ei mõjuta eraomandis olevaid maid.
Et luua tingimused soo taastumiseks, rajatakse Sirtsi soostikku 530 turbapaisu. Palasi turbaväljale tehti 196 paisu ja suleti sellega ligikaudu kümme kilomeetrit kraave.
Sirtsi soos teeb kopatöid OÜ Metropol Group, Palasi alal on tööd valmis ja mujal plaanitakse neid alustada augustis. Raiet korraldab RMK ning viib läbi OÜ RT Plaan alates jaanuarist. Palasil tegi raietööd 2017.–2018. aastal OÜ Parktov. Puistut tuleb vähendada, et luua soo taastumiseks vajalikud valgus- ja niiskustingimused ligi 200 hektaril taastataval lagesooalal või rabametsades. Lisaks raiutakse trassid masinate liikumiseks ligi 60 hektaril.
Soo taastumiseks kaevanduse jääkväljal on muu hulgas oluline, et seal hakkaksid kasvama turbasamblad. Praegu kasvab Palasi endistel turbaväljadel peamiselt vähesel määral tupp-villpead ja kanarbikku. Seepärast otsustati seal proovida laotada viiele hektarile turbasambla tükke, et kiirendada sootaimestiku tagasitulekut. Samuti katsetatakse taastaimestumise edukust põlevkivituha abil. Viimast on seni Eestis tehtud vaid teaduskatse käigus. Turbasambla laotamis- ja külvitööd Palasil on Nordic Botanical ja Reedfly OÜ-l. nüüdseks tehtud, Kui lumi ära sulab, laotatakse sinna veel põlevkivituhka.
Soolinnud tagasi
Taastamistööde eesmärk on peatada süsinikuheidet põhjustav turba lagunemine kuivendatud soos, taasluua soole omane veerežiim ja tekitada võimalusi elupaikade taastumiseks kaitsealustele liikidele, kes elavad vaid lagesoos või hõredas soometsas. Viimaste hulka kuulub näiteks metsis.
Sirtsi on küll suur kaitseala, aga metsise olukord pole seal praegu kuigi hea. Nimelt vajavad metsisekuked enne paaritumist omavaheliseks võitluseks siirdesoomännikuis lagedamaid alasid – mänguplatse, kus kuked omavahel võitlevad ja kanad vaatavad, kes on kõvem tegija. Võitja saab auhinnaks õiguse metsisekanaga paarituda.
Sellised mängud on Sirtsi piirkonnas aga väikesed ja kipuvad aja jooksul veelgi vähenema. Ornitoloogid on veendunud, et mängukohtade kaitsest ei piisa, vaid neid tuleb ka parandada, eelkõige vähendades kuivenduse mõju. Samas pole metsisekanadel populatsiooni taastumiseks piisavalt poegi üles kasvamas. Et olukorda muuta, ei piisa metsisemängude kaitsest, sest kanad pesitsevad oluliselt kaugemal. Lageraba kurvitsalistel on Sirtsis võimalusi pesitseda praegugi, aga kui pidurdada vee äravoolu, siis tuleb neid tõenäoliselt juurde.
Kuivenduse tagajärjel on tavaliste metsalindude, näiteks metskiuru ja metsvindi arvukus Sirtsis kümne viimase aastaga kasvanud ligi kaks korda. Samal ajal on lagesoovärvuliste, eelkõige sookiuru ja põldlõokese oma samavõrra vähenenud. Rüüda arvukus on kahanenud kolmandiku võrra. Kuigi kuivenduseelseid tingimusi projektialale päris tagasi ei saa, loodame siiski, et taastamistööde tulemusena naasevad lagesoo liigid sinna ja metsaliigid taanduvad ning nii ka jääb.
Avalikul koosolekul küsisid kohalikud elanikud muu hulgas, mis kasu kogukond soo taastamisest saab. Välja võib tuua näiteks selle, et servaaladel siirdesoodes taastuvad jõhvikaalad. Tänu sellele, et rikutud soomaastiku osakaal väheneb, paranevad loodusturismiettevõtjate võimalused loodust tutvustada. Samuti ootasime taastamistöödes kaasa lööma kohalikke ettevõtjaid.
Lisainfo projektist
Sirtsi soo taastamistöid tehakse projekti „Soode kaitse ja taastamine” käigus. Projekti rahastavad Euroopa Liidu programm LIFE ja Keskkonnainvesteeringute Keskus, projekt kestab 2015–2021. Kujundusraiet tehakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist rahastatud projekti „RMK looduskaitselised tegevused” toel.
Projekti jooksul luuakse võimalused sooelupaikade taastumiseks Sirtsi, Tudu, Laukasoo, Feodorisoo, Ohepalu ja Soosaare soostikus kokku ligikaudu 7000 hektaril.
Eestis on sootaastamistöid tehtud juba näiteks Soomaal, Endla soostikus, Nigulas, Lahemaal, Muraka rabas, Feodorisoos jm.
Sirtsi looduskaitseala soode taastamise kava ja teostusprojekt on kättesaadavad aadressil https://soo.elfond.ee/taastamisalad/sirtsi/
Artikkel on avaldatud Koduvalla Sõnumites, lehekülg 4.
©2016-2021 Eestimaa Looduse Fond, projekt “Soode kaitse ja taastamine” (Life Mires of Estonia). Kõik õigused kaitstud. Projekti rahastab Euroopa Liidu LIFE Programm ja Keskkonnainvesteeringute Keskus. See koduleht ei pruugi kajastada Euroopa Komisjoni ametlikke seisukohti.
