Kodukant: Ohepalu soostikus algavad taastamistööd

Ohepalu rabas on järv, kus muiste asunud vaiadele ehitatud küla, mida rahvas kasutas pelgupaigana. On see tõsi või rahvajutt, pole teada, kuid pärimusena elab lugu tänini.

Kadrina ja Kuusalu vallas paiknev Ohepalu looduskaitseala on üks kuuest kohast, kus Eestimaa Looduse Fond, Tartu Ülikool ja Arheovisioon viivad ellu projekti „Soode kaitse ja taastamine”. Projekti käigus vaadati läbi RMK pärandkultuuriobjektide nimistu, kus on mainitud nii vaiküla kui ka sellele viitavaid ronte Ohepalu Suurjärve põhjas.

Mis on sootaastamise mõte? Euroopas on sood kadumas, kuid Eestis on need veel üsna heas seisukorras, ometi on üle-eelmisel sajandil alanud ja eelmisel hoogustunud sookuivendus siinseile soodele oma jälje jätnud. Mõte on peatada süsinikuheidet põhjustav turba lagunemine kuivendatud soos, taasluua soole omane veerežiim ja tekitada võimalusi elupaikade taastumiseks kaitsealustele liikidele, kes elavad vaid lagesoos või hõredas soometsas. Kuna hetkel on osa sealsetest soodest kuivendusest kahjustatud, pole ka üks kaitseala kaitse-eesmärkidest veel täidetud.

Kadrina vallas paikneb Ohepalu soostiku taastamisala Ohepalu, Mädajärve ja Udriku sihtkaitsevööndis. Ohepalu soostikus on kuivenduse mõju toonud kaasa soo järjest süveneva metsastumise, vähemusse on jäänud lagedat sood eelistavad kurvitsalised võrreldes kõikjal levinud metsaliikidega. Kui kuivenduse mõju ei piirata, võib lageda soo linnustik üldse kaduda. Kui ligi 200 turbapaisu abil kuivenduskraavid sulgeda ja raiuda lagedamaks Mädajärvest loode ning põhja pool paiknev umbes 30 ha, muutuvad soo jaoks oluliste liikide elutingimused paremaks ja võib loota, et nende arvukus kasvab.

Taastamisala paikneb tervenisti RMK hallataval riigimaal, kuid piirneb ka eramaadega. Kus eraomanikud veerežiimi muutmisele kooskõlastust ei andnud, jäetakse veerežiim endiseks. Peetakse silmas, et taastamistöödega ei kahjustataks Ohepalu rikkalikku kultuuripärandit.

Kopatööde hange on välja kuulutatud, raie hange kuulutatakse välja lähikuudel. Töödega saab alustada märtsis või lumeolude/ hankeprotsessi tempo tõttu augusti alguses. Kavas on tööd lõpetada 2020. aasta kevadeks. Osa paise on plaanitud rajada ka talguliste abiga, mis toimuvad augustis. Praegu on käimas veetaseme seire. Ohepalu elanike soovitusel paigaldati esialgu plaanitule lisaks üks seirepunkt küla juurde, et hinnata, kas taastamistegevusel on mõju väljapoole kaitseala.

Lisainfo projektist

Projekti „Soode kaitse ja taastamine” rahastavad Euroopa Liidu programm LIFE ja Keskkonnainvesteeringute Keskus, projekt kestab 2015–2021, kujundusraieid Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist rahastatud projekti „RMK looduskaitselised tegevused” toel. Projektis luuakse võimalused sooelupaikade taastumiseks Ohepalu, Sirtsi, Tudu, Laukasoo, Feodorisoo, Soosaare soostikus, kokku ligikaudu 7000 ha soid. Ohepalu looduskaitseala soode taastamiskava ja teostusprojekt on kättesaadavad aadressil https://soo.elfond. ee/taastamisalad/ohepalu/

 

Artikkel on avaldatud Kodukandis, lehekülg 3.