Need on sellised liigid, kes vajavad ellujäämiseks päikesepaistelist, avara vaatega, märga või lausa vesist paika. Näiteks paljud turbasambla liigid, rabapüü, metsis, kahlajad ja mitmed teised linnud, huulheinad, rabakonn, valgelaup-rabakiil, suur-rabakiil, villpea-aasasilmik, harilik rabasilmik ja mitmed teised selgrootud.
Kas need liigid, kes kuivendatud metsas elavad, ei ole üldse väärtuslikud või kas need liigid, kes tulevad sohu (uuesti) elama, on väärtuslikumad?
Üldiselt on lagesoode liigid jäänud haruldaseks, kuivendatud metsade liigid aga muutunud ulatusliku kuivenduse tõttu sagedasemaks. Soode taastamise eesmärk ongi neid haruldaseks jäänud liike toetada. Mõnele kuivendatud, kuid hiljem kaitse alla võetud alale, eriti sellistele, kus nüüdseks kasvab vana mets, on leidnud püsiva või ajutise elupaiga ka mõned ohustatud ja kaitsealused liigid (nt metsis, roomav öövilge, kummeli-võtmehein, väike-kärbsenäpp). Kui kujunenud olukord peaks selliste liikide jaoks olema jätkusuutlik, tuleb nendega arvestada ning mõnes laigus sootaastamisest loobuda või võtteid kohandada. Sageli võidavad aga ka kraavitatud metsa pakku läinud liigid soomassiivi taastamisest, kuigi neile sobiv elupaik nihkub.
Vastuse leiab siit: http://www.bioneer.ee/eluviis/loodus/aid-496/Bioloogilise-mitmekesisuse-konventsioon
Ehkki looduslikus seisus soo puhastab vett, siis nii kuivendus- kui taastamistöödel tekivad soovette osaliselt lagunenud taimejäänused (nn turbasodi). Kui väljavoolukraavide ja -ojade kaudu jõuab turbasodi jõgedesse, võib see vee turbulentse liikumise korral ummistada kalade koelmualasid.
Kui soode taastamise projekti eesmärk on liikide olukorra parandamine ja kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamine, samuti inimesele meeldiva keskkonna loomine, siis võiks küsida ka, mis on taastamistegevuste läbiviimise süsinikubilanss (õppereisid, kopatööd jm tegevused)?
Taastamistegevuste kohta viiakse läbi elutsükli analüüs, kus arvestatakse projekti käigus kasutatud ressursside ja sellest tingitud ökoloogilise jalajäljega. Analüüs avaldatakse LIFE Mires Estonia projekti kodulehel, eeldatav valmimisaeg on 2019. või 2020. aasta, kui on olemas teave kulunud ressursside kohta.
©2016-2021 Eestimaa Looduse Fond, projekt “Soode kaitse ja taastamine” (Life Mires of Estonia). Kõik õigused kaitstud. Projekti rahastab Euroopa Liidu LIFE Programm ja Keskkonnainvesteeringute Keskus. See koduleht ei pruugi kajastada Euroopa Komisjoni ametlikke seisukohti.
