Puude raiumisega seotud küsimused

Miks on vaja lisaks kraavide kinni ajamisele maha raiuda puid?

Paljud puud on kasvanud sohu inimtegevuse (st kuivenduse) mõjul ja nõnda on kadunud ka lagesoodele iseloomulik kooslus. Ühtlasi on puistu mitmeaastase kasvu järel juba arvestatav iseeneslik sookuivendaja, sest puud tarbivad „joogiks“ vett ning ühtlasi aurub vett võra kaudu atmosfääri.

Miks raiutud puud sohu jäetakse?

Maharaiutud puud jäetakse taastatavatele sooaladele vaid osaliselt – nt siis, kui puid on kasutatud kraavide täiteks, masinate liikumisteede tugevdamiseks või juhtudel, kus puid ei ole võimalik kokku koguda ja ära tuua, kuna soo on veega küllastunud ning masinatega liikumiseks liiga pehme. Puidu jätmine soosse ei ole looduse seisukohalt halb, sest surnud puit on elupaigaks paljudele selgrootutele, samblikele ja puuseentele. See soodustab omakorda bioloogilist mitmekesisust. Samuti surevad ka looduslikes soodes puud soo arengu erinevates etappides ja nõnda tekib puuturvas. Üldjuhul tuuakse suurem osa puudest taastatavatelt sooaladelt ikka välja.

Milline mets maha võetakse? Kas kogu mets?

Metsa-mõiste on pisut ekslik selles mõttes, et puistu eemaldatakse enamasti aladelt, kus kasvab pigem ühevanuseline ja ebaloomulikult tihe puistu, mida kutsutakse rahvapärasemalt männi-rupikuks ja kase-võpsikuks. Samuti arvestatakse siinjuures kuivenduseelse puistu olemasolu ja iseloomu, et toetada soo loodusliku ilme ning seisundi saavutamist. Puude raiumisel soole iseloomulikud vanad ja jändrikud puud üldjuhul säilitatakse.