Eesti lagesoode pindala on ulatusliku kuivendamise tulemusena vähenenud ligi kolm korda. Eestimaa Looduse Fond valis koostöös Tartu Ülikooli looduskaitsebioloogia töörühma, Keskkonnaameti ja RMKga välja kuus kaitsealust sooala (kokku ligikaudu 7000 ha), mille loodusliku seisundi taastumiseks suletakse kraave ning mõnel pool eemaldatakse alale kasvanud puid.
Puid eemaldatakse aladelt, kus kasvab pigem ühevanuseline, ebaloomulikult tihe ja kõrge ning enamasti mändidest või kaskedest koosnev puistu. Siinjuures arvestatakse ka seda, milline oli puistu antud piirkonnas kuivendamise eel, et toetada seeläbi soo loodusliku ilme ning seisundi saavutamist. Soole iseloomulikud vanad, madalad ja jändrikud puud üldjuhul säilitatakse. Samuti säilitatakse nende olemasolul seisvad surnud puud ja tüükad, mis pakuvad elupaiku putukatele, seentele ja samblikele. Raieid viiakse läbi ligikaudu 10% taastatavate alade pindalast (sellest ligi 50% raadamine, 25% trassiraied, 25% harvendusraied).
Kraavide tõttu on paljud endised avatud sooalad metsastunud või on endised hõredad puistud kujunenud ebaloomulikult tihedateks monotoonseteks männikuteks. Selline tihe puistu ei lase valgusel ja sademetel jõuda soo pinnani ning võib toimida iseenesliku sookuivendajana, kuna oma elutegevuseks ammutavad puud juurte kaudu „joogiks“ vett ning vesi aurub võra kaudu atmosfääri.
Lagesoodele iseloomuliku avatuse ja veerežiimi taastumiseks on tarvis taastada lagesoo võimalikult lähedasena sellele, milline see oli enne kuivenduskraavide rajamist. Seetõttu on tarvis teha taastamisaladel paiguti kujundusraieid, et taastada valgusküllane lagesoo kooslus.
Eesti soodes on ohustatud just eelkõige lagedate aladega seotud elustik (nt rabapüü, mitmed kahlajad). Kuivenduse järel vohama hakanud puistuid asustavad aga enamasti tavalised liigid, kellele sobivaid elupaiku leidub Eestis küllaldaselt.
Kujundusraie on raieliik, mille eesmärgiks on koosluste kujundamine vastavalt looduskaitselisele eesmärgile. Kujundusraie ei kuulu majandustegevuste alla, sest selle eesmärk ei ole mitte kunagi majanduslik. Kujundusraie alla kuuluvad mistahes raietööd, mille eesmärgiks on parandada loodusväärtuste seisundit või tagada nende säilimine. Nii võib kujundusraie olla üksikute puude raie või vigastamine, kogu puistu harvendamine või rühmiti raiumine ehk häilude tekitamine, kogu puistu raie ehk lagealade tekitamine.
Raiutud puud jäetakse taastatavatele sooaladele vaid osaliselt – nt siis, kui puid on kasutatud kraavide täiteks, masinate liikumisteede tugevdamiseks või juhtudel, kus puid ei ole võimalik kokku koguda ja ära tuua (alale ligipääs on raskendatud pinnaseolude tõttu). Puidu jätmine soosse ei ole looduse seisukohalt halb, sest surnud puit on elupaigaks paljudele selgrootutele, samblikele ja puuseentele. See soodustab omakorda bioloogilist mitmekesisust. Samuti surevad ka looduslikes soodes puud soo arengu erinevates etappides ja nõnda tekib puuturvas. Üldjuhul tuuakse suurem osa puudest taastatavatelt sooaladelt ikka välja.
Raieid viiakse läbi lindude pesitsusperioodi välisel ajal, üldjuhul augustist märtsini, võttes sealjuures arvesse ilmastikku ning pinnase olukorda. Et talved on üha soojemad, ei ole talvel raiete teostamine enam tihtilugu keskkonnale soodsam kui näiteks suve lõpus ja varasügisel, mil pinnas on saanud terve suve jooksul kuivada ja pinnavee tase on tavapärasest madalamale langenud.
Vaata, kuidas näeb välja Kuresoo taastamisala enne taastamist ja nüüd, 2017. aastal (töid teostati 2010-2013).
Põhjalikumad selgitused leiab iga ala taastamiskavast.
Rohkem infot küsi jott@elfond.ee
©2016-2021 Eestimaa Looduse Fond, projekt “Soode kaitse ja taastamine” (Life Mires of Estonia). Kõik õigused kaitstud. Projekti rahastab Euroopa Liidu LIFE Programm ja Keskkonnainvesteeringute Keskus. See koduleht ei pruugi kajastada Euroopa Komisjoni ametlikke seisukohti.
