Milliseid soid taastada? Kes ja kuidas otsustab?

Kas on plaanis kõik rikutud sood taastada?

Paraku ei ole seda võimalik teha, sest osa soodest on rikutud nii jäädavalt või võetud kasutusele teistel eesmärkidel, et taastamistööd ei ole realistlikud. Hetkel on võetud eesmärgiks taastada vaid kaitsealadel olevaid taastumisvõimelisi sooalasid.

Miks taastatakse just neid soid ja miks just praegu?

Taastamisaladena on välja valitud need sood, mis asuvad:

  • Ramsari konventsiooniga kaitstavatel erilise tähtsusega märgaladel;
  • muudel kaitsealadel, kus on võetud eesmärgiks soode säilimine;
  • aladel, mille puhul on väga tõenäoline saavutada võimalikult väikeste taastamiskuludega parim tulemus;
  • aladel, kus lisaks elupaiga taastamisele saavad sellest kasu ohustatud ja/või haruldased liigid;
  • aladel, kus taastamistööde mõju teistele väärtustele (nt piirnevad majandusmetsad, kultuuripärand jms) oleks võimalikult väike.

Sootaastamisalade valikupõhimõtted ning alade nimekiri on kirja pandud „Kaitstavate soode tegevuskavas“. Oma mõju on ka Euroopa Liidu keskkonnapoliitikal ja rahastusvõimalustel, sh LIFE-programmil, mis juhib tähelepanu soode taastamise vajalikkusele ja loob võimalusi taastamistegevuse elluviimiseks. Siinkohal on oluline, et mitmed sooelupaigad on Eesti vastutuskooslusteks ja nende kaitse on rahvusvahelise tähtsusega.

Soode taastamine toimub just praegu, kuna on järjest enam hakatud mõistma soode mitmetasandilist väärtust.

Kes otsustab, milliseid soid taastatakse ja mismoodi?

Taastamisalade valikusse olid ja on kaasatud nii Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet kui ka Riigimetsa Majandamise Keskus. Samuti osalesid taastamisalade valimisel teadlased ja soode-temaatikaga tegelevate asutuste eksperdid (sh ELF). Tööd on täpsemalt kokku lepitud Kaitstavate soode tegevuskavas (2016–2023).