Kalkulatsioone on erinevaid. Levinud arvestus on, et 1 ha soo taastamine maksab 1000 eurot. LIFE Mires Estonia projekti elluviimisel üritame saavutada sellest poole väiksema kulu, kuid eks iga taastamisala on erinev (kraavivõrgu tihedus, kraavide laius, sootaimestiku olemasolu, puistu iseloom, kaugus teedest), mis tingib ka lõpliku maksumuse. Samuti mõjutavad töökulusid vajalike dokumentide koostamise maht (varasemalt vajati kõigi taastamistööde puhul detailset ehitusprojekti), kogemustega töö teostajate olemasolu ja konkurentsi olemasolu, sh kopatööde hinnad jms.
Kui soode kuivendamist ja kuivenduskraavide rajamist ei toetataks, oleks tasakaalu saavutamine inimtegevuse ja teiste looduslike protsesside vahel lihtsam ning odavam. Soode taastamine on ühekordne tegevus – eduka taastamistegevuse järgselt ei vajata enam raha.
Teisalt pole me nii rikkad, et lubada endale liiga odavaid asju. Kui näiteks kraavid suletakse ebakvaliteetselt või vale meetodiga (nt ehitatakse liiga väike pinnaspais, mis ei suuda vett kraavisängist looduslikule alale juhtida või uhub kevadine suurvesi pinnaspaisu allavoolu), siis tuleb ehitustöödega uuesti nullist alata – ja juba täiendava raha eest. Ka Eestis seni taastatud soodest on selliseid negatiivseid kogemusi olemas.
Nagu suure kortermajagi puhul on ühe jaoks oluline katus ja teise jaoks kelder; esteedi jaoks lillepeenrad ning autoomaniku jaoks parkimisplats. Kokkuvõttes on kõik need vajadused olulised.
Soode taastamise eesmärk on saavutada tasakaal keskkonnakaitse ja inimtegevuse vahel märgaladel. Samas, ega keegi ei keela võtmast initsiatiivi näiteks metsade elurikkuse taastamisel (Soomes tehakse Euroopa Liidu rahastuse toel kontrollitud põlenguid metsaelurikkuse suurendamiseks, surnud puidu kogust on tõstetud lõhkeainete abil jne.).
Seda osa rahast, mida kasutatakse soode taastamisel, ei saagi kasutada mujal kui looduskaitselisteks töödeks.