Kraavide sulgemise ja üleujutusega seotud küsimused

Kas kraavide sulgemisel uputate kogu piirkonna üle?

Ei, kindlasti mitte. Lausaline uputamine ei võimaldaks ju ka sootaimestikul taastuda. Meie projekti jooksul tehtavad taastamistööd soodes toimuvad ainult kaitsealadel. Kaitsealade ääres asuvad piirikraavid jäävad avatuks. Nii ei valgu vesi kaitsealadelt väljas olevatele maadele, sealjuures eramaadele, aga vajadusel ja kokkuleppel maaomanikuga saame seda siiski teha.

Kuidas on eramaad üleujutuste eest kaitstud?

Eramaadel me soode taastamistöid üldjuhul ei tee. Samuti jäävad kaitsealade piirikraavid enamasti avatuks. LIFE Mire Estonia projektis on kuus sooala, mille taastamisega tegeleme. Iga ala kohta on tehtud/tehakse sootaastamiskava, mis valmib koostöös Keskkonnaameti ja RMK-ga. Taastamisaladega piirnevate eramaade omanikega võetakse ka ühendust ning teavitatakse, mis toimub ja milliseid muutusi on tulevikus oodata. Sootaastamiskava valmimise eel toimuvad tutvustusüritused, kuhu on oodatud kõik huvilised, et tekkivad küsimused ja võimalikud murekohad läbi arutada. Osalejate tähelepanekute põhjal saame vajadusel sootaastamiskava täiendada.

Kas kõik kraavid panete kinni?

Ei. Iga kraavi puhul on eraldi läbi kaalutud, kas ja kuidas see sulgeda.

Kuidas te oskate ennustada, milline on pärast veetase?

Arvutis on tehtud hüdroloogilised mudelid (programmis Q-GIS), mille alusel arvutatakse välja vee liikumine taastamistegevuste järgselt. Eesmärk on hoida vett soos suvel võimalikult kaua ja saavutada soole iseloomulik keskmine veetase (st 30 cm maapinnast allpool). Nende arvutuste põhjal langetataksegi otsused, kuidas edasi tegutseda nii, et soode seisund saaks parem, aga inimeste eluolu ei halveneks (nt välistame tulundusmetsade üleujutused).

Kui panna kraavid kinni, kas siis tekib justkui üks suur järv?

Pigem mitte. Taolist “järvetunnet” on eelkõige võimalik tajuda siis, kui taastama hakatakse jääksood (endist turbakaevandusala), mis on kaldus reljeefiga ja kus ühte serva võivad suurematesse lohkudesse hakata sel moel tekkima avaveekogud. Teatud juhtudel ongi märgalade taastamine järvena üheks võimaluseks, eriti kui turvas on ära kaevandatud ja enne sooteket on tegemist olnud järvega. Praegune LIFE Mires Estonia projekt selliseid alasid ei hõlma.

Samuti on võimalus avavett näha kuivenduskraavi paisu taga, mis hakkab tasapisi turbasammaldega kinni kasvama.