Juulis ja augustis said 5 sood 55 uut turbatammi

August on möödunud Eestimaa soodes eriti tegusalt. Teatavasti on soo siiski küllaltki pehme ja vesine maa ning seetõttu ei pääse kõikjale suurte ja raskete masinatega ligi. Seetõttu on teatud paikades parim viis turbapaisude ehitamiseks käsitöö talguliste abiga. Sootalgutel ehitatakse kuivenduskraavidele turbast, heades tingimustes kohapeal lõigatatavatest turbapätsidest käsitsi paisusid. Tegemist on füüsiliselt nõudliku, kuid kambaga koos tehes vahva tööga, kus tuvas või turbapätsid liiguvad inimketti mööda käest kätte ning vahepeal saab paisu otsas tallates seda tihedamaks talluda. Sugugi haruldased pole juhtumid, kus talgugrupid on maha pidanud spontaanseid ja lustakaid mängusõdu üksteist turbamudaga pildudes.

Foto: Kirke Raidmets

Turbapaise rajati Feodorisoos, Laukasoos, Sirtsi soos ja Ohepalu ning Tudu looduskaitsealade soodes. Soodes käisid abis nii talgulised Eestist, pioneeripataljoni ajateenijad, õpilasmalevlased kui ka välisvabatahtlikud Belgiast, Ungarist, Prantsusmaalt, Itaaliast, Jaapanist ning Taiwanist. Välisvabatahtlikud tulid  meie soodele appi läbi EstYes noortevahetuse võrgustiku. Suur hulk Ungari kooliõpilasi jõusid Eesti soodesse aga läbi 2018. a kevadel peetud LIFE’i konverentsi, mida külastas nende õpetaja. Siinne soode taastamine meeldis nii väga, et organiseeris ka enda õpilased Eestisse appi kuivenduskraave sulgema. Tööd jagus kõigile ning üheskoos ehitati valmis 55 uut turbatammi.

ELFi projektijuhi Jüri-Ott Salmi sõnul olid appi tõtanud inimesed töökad ning nende jõupingutustest on soode taastumisele palju abi. “Meil on väga hea meel, et kaitsevägi meie kutsele nii arvuka osavõtuga reageeris. Ohepalu looduskaitsealale jääb osaliselt keskpolügooni ohuala, oli kaitseväelaste appi kutsumine loogiline,” kommenteeris Salm ligi 90 ajateenija kaasamist.

Foto: Marina Loštšina, Kaitseväe peastaabi teavitusosakond. Kaitseväelaste juhendamine Ohepalu lka-l.

Õpilasmaleva sootaastajate meeskonnas oli 10 gümnaasiumiõpilast. ELFi projektijuhi Jüri-Ott Salmi sõnul tegid noored tublisti tööd ja töövõtted muutusid järjest meisterlikumaks. Järgmisel aastal plaanitakse juba koostöö jätkamist.

Noorte enda emotsioonid on üdini positiivsed. Paisude ehitamine oli just selline töö, mis pani neid meeskonnana üheskoos pingutama. Töö oli nende jaoks küll uus, kuid mitmed oleksid nõus veelkord soosse appi minema.

Lisaks turbapaisude ehitamisele aitasid nad ehitada Tudusoo looduskaitsealal Järvesoos õpperada.

Foto: Jüri-Ott Salm. Õpilasmalevlaste rajatud turbapais Tudusoo lka-l Luusaare soos.

Viimase ja kõige suurema talgu töö edenemine, kus osalesid ligi 35 inimest, sh ungari kooliõpilased, oli talgujuhi Triinu sõnul esialgu konarlik. “Mingi aeg sain jälile, mis tempot mõjutab – rahvas ei olnud päris täpselt aru saanud, mis eesmärk meie tööl on ja kas sellel on ka tulemust. Seletasin gruppidele uuesti lihtsalt, konkreetselt töö olemuse üle ja tutvustasin ka rabamaterjali ehk turba ja taimestiku erinevust ja funktsiooni tammide ehitamisel. Lisaks tegi Ungari õpetaja veel eraldi tõlketöö oma õpilastele ja motivatsiooni tõus oli saavutatud,” selgitas olukorda Triin.

Foto: Kirke Raidmets. Ungari talgulised Ohepalu looduskaitsealal.

Soodes käidi aasta kõige magusamal ajal. Talgujuhid Kirke ja Triin nõustusid, et igal sammul võis näha midagi, mida suhu pista või endaga kaasa korjata. Kõik kohad olid täis mustikaid, sinikaid, pohli, kukeseeni ning ka murakajääke. Suvekuud ei tähendanud aga pidevat päikesepaistet ja -soojust. Tublidel abilistel tuli trotsida ka vihma, kuigi suurem sadu andis märku puhkepausist või töö lõpust. Heitlikust ilmast hoolimata pani nii mõnelegi tööpäevale punkti jahutav suplus laukas või lähedalasuvas järves. Laugaste vesi oli pindmistest kihtides küll soe, aga põhjas karastavalt külm. Kindel on see, et omamoodi elamuse osaliseks sai igaüks, kes sel suvel enda jala natuke vesisemale pinnale tõstis.

Miks me vajame soid?

  • sood puhastavad ja talletavad vett
  • inimesele on soo hea marjaala ja eriline puhkekoht
  • sood reguleerivad maastikul veerežiimi ning leevendavad sellega põuda ja üleujutusi
  • turvas seob hästi süsinikku ja pehmendab sellega inimese põhjustatud kliimamuutusi
  • soo on paljudele liikidele ainus elupaik (nt putuktoidulised huulheinad, harilik jõhvikas, rabapüü, turbasamblad jt)
  • soo säilitab põnevaid jälgi inimtegevusest eri esemete, säilmete, sooteede ja lugudena