Fotode suuremalt vaatamiseks klõpsa full screen/täisekraan ikoonil!
Suur tänu kõigile fotode autoritele-saatjatele: Jaanus Paal, Annika Anton, Mati Ilomets, Agu Leivits, Elo Raspel, Herdis Fridolin, Edgar Karofeld, Aili Saluveer, Raimo Pajula jt.
Soohitid kogus kokku ELFi soode ekspert Marko Kohv koostöös mitmete sooteadlaste ja -huviliste abiga. Kõigi toodud väited põhinevad parasjagu ekspertide käsutuses olnud andmetel. Täiendused ja parandused on teretulnud!
Suurimad pildid sootaimedest asuvad Puhjas ning nende teostajateks on Paavo Kuldkepp, Edgar Tedresaar ja Taavi Kask. Ligi 9 meetri kõrgune ja 5,5 meetri laiune pilt on pikalehisest huulheinast (Drosera anglica) ning sellest pisut väiksem lillakast turbasamblast (Sphagnum magellanicum).
Eesti kõrgeim soo on Tagametsa-Kivestsuu, mis on 274,5 meetrit kõrge ning asub Suure Munamäe kõrval.
Eesti suurim raba Kuresoo asub Soomaal ning on umbes 8300 hektari suurune. Sellest pisut väiksem on Nätsi-Võlla Pärnumaal, mille suuruseks on umbes 8000 hektarit.
Eesti suurim siirdesoo on ligi 3800-hektariline Emajõe-Suursoo ning suurim madalsoo on umbes 2600-hektariline Avaste Rapla- ja Läänemaal.
Eesti suurim soostik on Puhatu, mis ulatub 57 000 hektarini. Sellest on säilinud umbes 16 000 hektarit.
Soode metsikust saab mõõta kahel viisil – kaugus teedest ning kaugus kõigist inimtekkelistest objektidest. Teedest 5744 meetri kaugusel asub Emajõe-Suursoo ning „kõigest“ 2908 meetri kaugusel asub Kuresoo.
Eesti sügavaim soo on Lõuna-Eestis asuv Vällamäe soo, mille turba paksus ulatub 17 meetrini.
Eesti vanim soo paikneb Soomaal. Selleks on Valgeraba, mille vanuseks arvatakse 11 500–12 000 aastat. Eesti vanim turvas asub aga Killingi-Nõmme lähedal Karukülas, mille vanuseks hinnatakse 325 000–340 000 aastat.
Eestis on enim uuritud Endla soostikus asuvat Männikjärve sood.
Kultuuriloos kõige tuntum soo on Sirtsi Lääne-Virumaal.
„Majast majasse astub jonn,
küsib, kas lapsed kodus on.
Mis me talle …
…
Sinu joru ei vaja me,
Sirtsu sohu sind ajame.“
„Ah, mine oma jutuga Sirtsu sohu!” soovitas Margit. “Miks Sirtsu sohu?” küsis Annika. “Kust minagi tean. Nii öeldakse, kui keegi rumalusi räägib.„