Novaator: TÜ teadlaste uuring: soodest immitseb naerugaasi

Tartu Ülikooli geograafide juhitud ülemaailmne uuring näitas, et kuivendatud lämmastikurikkad soomullad toodavad osoonikihti lagundavat ja kliimat soojendavat naerugaasi. Selle vältimiseks tuleb soid kaitsta.

(more…)

National Geographic: Tiny Country Cuts Carbon Emissions by Planting Bogs

What looks like a typical Northern European forest of scrubby Scotch pine, blueberry bushes, and ferns, about 15 miles inland from the Baltic Sea, turns out on closer inspection to be a peat bog—one that’s been drained and mined. A 10-foot-deep drainage ditch, now covered in foliage, still fills every time it rains. Furrows reveal where heavy equipment cut the peat into rectangular blocks, about the size of toaster ovens, which were dried and later burned in homes throughout the former Soviet Union.

Loe edasi!

Teadlased hindavad soode taastamise edukust droonide abil

Eesti teadlased kavatsevad 2020. aastaks taastada ligikaudu 5800 hektarit Eesti soid ning selleks kasutatakse nüüd muuhulgas ka droone. “Aktuaalne kaamera” käis uurimas, milline roll on droonidel juba ligi kaks aastat väldanud soode taastamisel.

Loe edasi ja vaata Aktuaalse Kaamera videolugu ERR portaalist Novaator.

Euroopa Liit on Eesti soode õnnistus ja needus

Euroopa Liidu õigusruum kujundab üha tugevamalt nii põllumajandust kui ka looduskaitset. Soode saatust mõjutavad kõikvõimalikud juhised: Euroopa ühisest põllumajanduspoliitikast kuni Natura 2000 võrgustikuni, jäätme- ja veevaldkonna direktiividest kuni hiljutise kliimamuutuste leppeni. Ent kui neid juhiseid kõrvutada, ilmnevad suured vastuolud.
Loe edasi juunikuu Eesti Loodusest.

Looduskaitsekuu läks rappa

Käesoleval looduskaitsekuul korraldas keskkonnaamet kõikjal Eestis mitmesuguseid põnevaid matku loodusesse. Ka jõgevamaalased said sellest osa, rännates Endla looduskaitsealal rabades ja metsades.

Loe edasi 26. mai Vali Uudistest.

Soomaa: rabasilmad ja suurveed

Laukad paistavad päevavalguses helesinised, aga kunstnik või luuletaja näeb soodes teisigi värve.

“Kas tunned raba silmi rohelisi ja teisi punakaid kui rauamuld?” kirjutab Heiti Talvik. Noore mehena tihti kodulinnast Pärnust Tartusse rännanud luuletajale võis Soomaa kant olla inspireerijaks: “Kauged sood ja harvad pajud, tühjad rannatused, sinna raugevad kõik rajud, kaovad kannatused.”

Loe edasi Maalehest.

Turbasõda Kodasoos

Kodasoo serva külade rahvas tunneb end kaitsetuna tulevase turbakaevanduse vastu, mis võib solkida nende kaevuvee. Kaevanduse keskkonnamõju hindajat nad ei usalda, sest see firma kuulub mehele, kes juhib üksiti turbatootjate lobiorganisatsiooni.

Loe edasi Postimehest.

Laukasoo kuivendamise lugu

17. märtsil kell 16 toimub Palmse mõisa linnaserehe hoones soode taastamise ja kaitse teemaline arutelu. Kohtumisel esitletakse Lahemaa rahvuspargis asuva Laukasoo taastamise kava tööversiooni. Soode taastamisest räägivad Tartu Ülikooli, RMK ja Eestimaa Looduse Fondi eksperdid. Kõik huvilised on oodatud kuulama ning kaasa rääkima!

Loe edasi Bioneerist.

Soouurija lood

“Teadmatus tekitab ükskõiksust. Sellest, millest tead, hoolid rohkem,” usub geograaf PIRET PUNGAS-KOHV (38), kes on südameasjaks võtnud Eesti sood. Õigupoolest nendega seotud pärimuse kogumise, vahendamise ja säilitamise.

Loe edasi märtsikuu Mari ajakirjast.

Märgalapäeval astuti sohu

Rahvusvahelist märgalade päeva tähistatakse igal aastal 2. veebruaril. Eestimaa looduse fond (ELF) on sel puhul avaldanud viis õppefilmi soodest ja kutsunud kõiki osalema aktsioonis „Astu sohu!”.

Loe edasi märtsikuu Eesti Loodusest.