Video coverage of a LIFE for MIRES project study trip to Estonia

In September 2019, LIFE for MIRES Czech Republic team visited two affiliated LIFE teams, engaged in mire restoration in Estonia and Latvia. There were lots of topics to be discussed and treated, like mutual presentation of restoration methods applied respectively and effective public communication. (more…)

New article about amphibians’ reproduction sites in protected sites and commercial forests

This summer an article about amphibians’ reproduction sites in protected sites and commercial forests, where the authors also used data from the Estonian Fund for Nature mire restoration project sites was published. The authors of the article “Amphibians in drained forest landscapes: Conservation opportunities for commercial forests and protected sites” are Liina Remm, Maarja Vaikre, Riinu Rannap and Marko Kohv.

(more…)

Nitrogen-rich organic soils under warm well-drained conditions are global nitrous oxide emission hotspots

Nitrous oxide (N2O) is a powerful greenhouse gas and the main driver of stratospheric ozone depletion. Since soils are the largest source of N2O, predicting soil response to changes in climate or land use is central to understanding and managing N2O. Here we find that N2O flux can be predicted by models incorporating soil nitrate concentration (NO3−), water content and temperature using a global field survey of N2O emissions and potential driving factors across a wide range of organic soils. N2O emissions increase with NO3− and follow a bell-shaped distribution with water content. Combining the two functions explains 72% of N2O emission from all organic soils. Above 5 mg NO3−-N kg−1, either draining wet soils or irrigating well-drained soils increases N2O emission by orders of magnitude. As soil temperature together with NO3− explains 69% of N2O emission, tropical wetlands should be a priority for N2O management. Read more from Nature Communications!

One of the co-authors is mire restoration project manager Jüri-Ott Salm.

Teadlased hindavad soode taastamise edukust droonide abil

Eesti teadlased kavatsevad 2020. aastaks taastada ligikaudu 5800 hektarit Eesti soid ning selleks kasutatakse nüüd muuhulgas ka droone. “Aktuaalne kaamera” käis uurimas, milline roll on droonidel juba ligi kaks aastat väldanud soode taastamisel.

Loe edasi ja vaata Aktuaalse Kaamera videolugu ERR portaalist Novaator.

Euroopa Liit on Eesti soode õnnistus ja needus

Euroopa Liidu õigusruum kujundab üha tugevamalt nii põllumajandust kui ka looduskaitset. Soode saatust mõjutavad kõikvõimalikud juhised: Euroopa ühisest põllumajanduspoliitikast kuni Natura 2000 võrgustikuni, jäätme- ja veevaldkonna direktiividest kuni hiljutise kliimamuutuste leppeni. Ent kui neid juhiseid kõrvutada, ilmnevad suured vastuolud.
Loe edasi juunikuu Eesti Loodusest.

Looduskaitsekuu läks rappa

Käesoleval looduskaitsekuul korraldas keskkonnaamet kõikjal Eestis mitmesuguseid põnevaid matku loodusesse. Ka jõgevamaalased said sellest osa, rännates Endla looduskaitsealal rabades ja metsades.

Loe edasi 26. mai Vali Uudistest.

Soomaa: rabasilmad ja suurveed

Laukad paistavad päevavalguses helesinised, aga kunstnik või luuletaja näeb soodes teisigi värve.

“Kas tunned raba silmi rohelisi ja teisi punakaid kui rauamuld?” kirjutab Heiti Talvik. Noore mehena tihti kodulinnast Pärnust Tartusse rännanud luuletajale võis Soomaa kant olla inspireerijaks: “Kauged sood ja harvad pajud, tühjad rannatused, sinna raugevad kõik rajud, kaovad kannatused.”

Loe edasi Maalehest.

Turbasõda Kodasoos

Kodasoo serva külade rahvas tunneb end kaitsetuna tulevase turbakaevanduse vastu, mis võib solkida nende kaevuvee. Kaevanduse keskkonnamõju hindajat nad ei usalda, sest see firma kuulub mehele, kes juhib üksiti turbatootjate lobiorganisatsiooni.

Loe edasi Postimehest.

Laukasoo kuivendamise lugu

17. märtsil kell 16 toimub Palmse mõisa linnaserehe hoones soode taastamise ja kaitse teemaline arutelu. Kohtumisel esitletakse Lahemaa rahvuspargis asuva Laukasoo taastamise kava tööversiooni. Soode taastamisest räägivad Tartu Ülikooli, RMK ja Eestimaa Looduse Fondi eksperdid. Kõik huvilised on oodatud kuulama ning kaasa rääkima!

Loe edasi Bioneerist.

Soouurija lood

“Teadmatus tekitab ükskõiksust. Sellest, millest tead, hoolid rohkem,” usub geograaf PIRET PUNGAS-KOHV (38), kes on südameasjaks võtnud Eesti sood. Õigupoolest nendega seotud pärimuse kogumise, vahendamise ja säilitamise.

Loe edasi märtsikuu Mari ajakirjast.