“Sookoll Kalli, Modris ja kadunud rabapüü” – mis raamat see on ja kus seda jagatakse?!

2021. aasta detsembris lõpeb ELFi juhitud tegulugu ehk projekt “Soode kaitse ja taastamine.” Muinasjuturaamat on 7900 hektari taastuva soo kõrval selle teguloo pisut iseäralik lõpuosa, mille eesmärk on meie soid tuua lähemale eelkõige pisematele eestimaalastele. Olgu see siis justkui sümboolne teatepulk tulevikule 🙂

Eestimaa Looduse Fondi keskkonnateadlikkuse eksperdi ja geograafi Piret Pungas-Kohvi kirjutatud ning kunstnik Triinu Sarve illustratsioonidega raamat “Sookoll Kalli, Modris ja kadunud rabapüü” räägib kahe sookolli, Kalli ja Modrise ning nende sõprade seikluste kaudu Eesti soode käekäigust, põimides lugudesse ka mitmeid pärimuslugusid. Lugu saab alguse raamatukogus, mis on suletud ja Unustus asub raamatutes elavaid tegelasi nahka pistma. Kallile see plaan ei istu ning tal on suur usk sellesse, et rabapüü võiks aidata tal minevikku meelde tuletada, mis omakorda aitab võidelda Unustuse vastu. Kalli otsustab raamatukogust põgeneda sohu, sest seal on suurem võimalus rabapüüd kohata. Kuidas see tal õnnestub ning kellega ta oma reisi jooksul kokku puutub, saab juba raamatust lugeda. 

Raamatu sisukorra ja I peatükiga saab tutvust teha siin!

Selle raamatu näol on tegemist mõneti järjega 2010. aastal ilmunud muinasjuturaamatule “Kalli ja Modrise soorännulood” (kaasautoriteks Indra Čekstere, Kristīne Detkova), kus Eestist ja Lätist pärit sookoll esmakordselt kohtusid ning asusid mööda soid matkama, põimides samuti oma vestlustesse pärimuslugusid. Siiski on täiesti erinevad nii raamatud kui enamik soodest, kus lugejad koos raamatutegelastega satuvad. Raamatul on reisiabina kaasas ka kaart, mis aitab nii väikestel kui suurematel lugejatel kollikestega paremini kaasa reisida.

Muinasjuturaamat “Sookoll Kalli, Modris ja kadunud rabapüü” võiks vast kõige enam tõmmata lasteaia vanemate rühmade ning algklassiõpilaste tähelepanu. Mine tea, ehk reisib nii mõnigi laps unes koos sookollide Kalli ja Modrisega kaasa. Iga peatükk algab paarilauselise trükitähtedes kokkuvõttega, mis võiks aidata edasi neid, kes alles teevad lugemisega tõsisemalt tutvust. Põhiteksti lugemisel saab aidata ehk vanem õde-vend, lapsevanem või õpetaja. Miks mitte põimida ehk loodusõpetuse ja kunstiõpetusetundi, kus lapsed õpetajalt kuuldu põhjal püüavad oma kujutlust mõnest Eesti soost ja Kalli seiklustest paberile joonistada? Pärast on hea võrrelda, kui palju kunstniku Triinu Sarve joonistused tulevaste kunstnike käekirjast ja mõttemaailmast erinevad. 

Kus ja kuidas seda raamatut saab?

Kellele raamat huvi pakub ja ka kingikoti sisuga täitmisega kiire, siis värskelt valminud muinasjuturaamatu leiab juba Tartu Loodusmajast ja Tartu Mänguasjamuuseumist, Endla, Iisaku, Kabli ja Kauksi looduskeskustest. Jaanuarikuu jooksul jõuavad raamatud veel mitmesse Keskkonnaameti looduskeskusesse ja kontoritesse.  Samuti saab raamatut peagi laenutada suurematest raamatukogudest. Täpsem info all! NB! Raamatujahile minnes ei tasu unustada asutuste lahtiolekuaegu ja leppige enne oma tulek/minek kokku.

Kokku on muinasjuturaamatut trükitud esialgu 1000 eksemplari ning neid jagatakse kõigile huvilistele ning soovijatele allkirja vastu tasuta. Küsimuste korral kirjuta elf@elfond.ee!

RAAMATU LEIAB MAAKONNITI JÄRGNEVALT

HARJUMAA 

Eesti loodusmuuseum Tiiu Liimets  Tiiu.Liimets@loodusmuuseum.ee  asukoht Lai 29a, 10133 Tallinn

muuseumi lahtioleku ajad T-P 10.00–17.00.

 

JÕGEVAMAA

Jõgevamaal Elo Raspel, asukoht Endla looduskeskuses Toomal, tel 5341 9205, elo.raspel@keskkonnaamet.ee

 

IDA-VIRUMAA

Ida-Virumaal Anne-Ly Feršel, asukoht Iisaku looduskeskus, Aia tn 10, Iisaku, tel 5332 8287, anne-ly.fersel@keskkonnaamet.ee

Kauksi külastuskeskus (olemas)

 

LÄÄNE-VIRUMAA

Lääne-Virumaal Enri Uusna, asukoht Lahemaa looduskeskus Palmses, tel 5304 7344, enri.uusna@keskkonnaamet.ee 

 

LÄÄNEMAA JA HIIUMAA

Läänemaal ja Hiiumaal Ave Huugen, asukoht Haapsalu kontoris, Lahe 38, tel 5887 1533, ave.huugen@keskkonnaamet.ee 

 

RAPLAMAA JA JÄRVAMAA

Raplamaal ja Järvamaal Maarika Männil, tel 53285846, maarika.mannil@keskkonnaamet.ee 

 

PÕLVAMAA

Põlvamaal Mari Kala, Räpina Keskkonnamaja, Kalevi tn 1A, tel 5304 7565, mari.kala@keskkonnaamet.ee

 

PÄRNUMAA

Pärnu loodusmaja 

Kabli külastuskeskus 

 

TARTUMAA

Tartu loodusmaja  – OTSAS

 

VALGAMAA

Valgamaal Margit Turb, Otepää looduskeskus, Kolga tee 28, tel 518 6747, margit.turb@keskkonnaamet.ee 

 

VILJANDIMAA

Viljandimaal Krista Kingumets, KeA Viljandi kontor, Paala tee 4, tel 5562 4391, krista.kingumets@keskkonnaamet.ee 

 

VÕRUMAA

Võrumaal Helen Kivisild, KeA Võru kontor Karja tn 17A, tel 525 1552, helen.kivisild@keskkonnaamet.ee 

 

SAAREMAA

Saaremaal Mahe Metsalu, asukoht KeA Kuresaare kontor, Tallinna tn 22, tel 5304 7882, mahe.metsalu@keskkonnaamet.ee (alates jaanuari keskpaigast)

 

Küsimuste korral kirjuta elf@elfond.ee!

Sootaastamistööd said punkti Laukasoos Suurlauka väljavoolu paisude laiendamise ja parandamisega

Aastatel 2015-2021 väldanud sootaastamistööd said pühade vahel ühele poole – viimaseks tööks oli Laukasoos Suurlauka väljavoolu paisude laiendamine ja parandamine. Kuna veerežiim oli alal suures osas taastunud, siis oli töid võimalik teostada üksnes ujuvkopaga. Tööde teostus viibis madalate külmakraadide tõttu, kuid õnneks andis talv korraks järele ja masin sai tööalale liikuda. Tööd teostas Terrason OÜ 20.-28.12.2021.
2. veebruari korraldatava märgalade päeva raames tutvustatakse tööde tulemusi ja saadud kogemusi, mis on koondatud käsiraamatusse: “Soode taastamine: senised kogemused teguloo “Soode kaitse ja taastamine” näitel. Sootaastamistööd jätkuvad projektis Waterlands.
Pildi autor: Leevi Krumm

“Soode kaitse ja taastamine“ lõpuseminari ettekanded

8. detsembril toimus projekti “Soode kaitse ja taastamine“ lõppu tähistav seminar. Lõpuseminaril jagasid asjaosalised oma muljeid ja mõtteid soode taastamisest Eestis.

Projekti vedas eest Eestimaa Looduse Fond (ELF) koostöös Tartu Ülikooli, MTÜ Arheovisiooni, RMK, Keskkonnaameti, vabatahtlike ning mitmete teiste partnerite ja sõpradega. Ettekandeid saab vaadata all.

Seminari ettekannetega saab tutvuda siin – klõpsa lingil!

 

 

Eelinfo: 1. ja 2. veebruaril toimub looduskaitse ja märgalade konverents

Kutsume huvilisi päevakajalistel teemadel kaasa mõtlema! Kas Eestis on loodust palju või vähe? Kuhu tüürib Eesti looduskaitse? Millised on head näited tasakaalust majandustegevuse ja loodushoiu vahel? Kuidas saab igaüks olla looduse vardja? Mida kõnelevad meile sood? Kas taastatud sooalad juba lirtsuvad?

 

Ulatuslik soode taastamine võetakse kokku seminari ja muinasjuturaamatuga

Eestimaa Looduse Fondi (ELF) eestvedamisel taastati seitsme aastaga ligi 7900 hektarit kuivendatud soid kuuel Eesti kaitsealal. Kogutud muljed ja kogemused võetakse kokku täna, 8. detsembril Tartus toimuval seminaril. Muuhulgas tutvustab Piret Pungas-Kohv kohapeal oma ahjusooja muinasjuturaamatut “Sookoll Kalli, Modris ja kadunud rabapüü”. Seminari ja raamatututvustust saab jälgida kl 14-17 läbi kaamerasilma lehel soo.elfond.ee/seminar

Soode taastamise eestvedaja Jüri-Ott Salm on tänulik kõikidele projektis kaasa löönud inimestele ja organisatsioonidele, samuti toetajatele. “Oleme saanud koos partneritega selle pika teekonna jooksul mitme väga väärtusliku kogemuse võrra rikkamaks. Minu suur soov on, et edaspidi kohtaks Eestis rohkem soode hoidmist ja taastamist ning üha vähem vastupidist tegevust. Sattusime projekti vältel mitmel puhul paradoksaalsesse olukorda, kus ühel pool kaitseala piiri sulgesime kuivenduskraave, ent teisel pool piiri käis vilgas kuivenduskraavide uuendamine,” rääkis ELFi märgalade programmi juht Jüri-Ott Salm.

Projekti sulni lõpuakordina valminud raamat “Sookoll Kalli, Modris ja kadunud rabapüü” räägib kahe muheda sookolli ja nende sõprade seikluste kaudu Eesti soode käekäigust, põimides lugudesse ka mitmeid pärimuslugusid. Loo keskmes on kadunud rabapüü, keda sookollid otsima asuvad. Piret Pungas-Kohvi teksti võlus südamlike piltide abil elavaks Triinu Sarv. Loo algusega saab tutvust teha siin!

“Muinasjuturaamat on 7900 hektari taastuva soo kõrval selle teguloo üpris iseäralik osa, mille eesmärk on meie soid  kõige pisematele lähemale tuua. Loodan väga, et raamatut uudistatakse lasteaias ja algklassides ning see leiab tee ka laste öökapile. Mine tea, ehk reisib nii mõnigi laps unes koos sookollide Kalli ja Modrisega kaasa,” mõtiskles raamatu autor Piret Pungas-Kohv.

Värskelt valminud muinasjuturaamatu leiab juba täna Tartu Loodusmajast ning mõne aja pärast Pärnu Loodusmajast, Eesti Loodusmuuseumist ning mitmest looduskeskusest üle Eesti. Samuti saab raamatut varsti laenutada suurimatest raamatukogudest. Kokku trükiti esialgu 1000 eksemplari ning neid jagatakse huvilistele tasuta.Täpsem info raamatu levitamise kohta ilmub 14.detsembriks lehele soo.elfond.ee 


Projekti “Soode kaitse ja taastamine” raames taastati soid Alam-Pedja, Ohepalu, Sirtsi ja Tudusoo looduskaitsealadel ning Lahemaa ja Alutaguse rahvusparkides. Samuti tehti loomastiku inventuure ja erinevaid seiretöid. Toimusid kümned õppepäevad, koolitused, talgud, avalikud arutelud, soomatkad ja seminarid. Valmis 9 õppefilmist koosnev “Ah soo!” sari ning mitmeid teisigi õppematerjale. Projekti tutvustava ülevaate leiab SIIT!

Projekti veab eest Eestimaa Looduse Fond (ELF) koostöös Tartu Ülikooli, MTÜ Arheovisiooni, RMK, Keskkonnaameti, vabatahtlike ning mitmete teiste partnerite ja sõpradega. Projekti rahastab Euroopa Liidu LIFE Programm ja Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Kutse projekti “Soode kaitse ja taastamine” lõpuseminarile 8.12

Olete oodatud projekti „Soode kaitse ja taastamine“ lõppu tähistavale seminarile 8. detsembril kell 14–17!

Projekti veab eest Eestimaa Looduse Fond (ELF) koostöös Tartu Ülikooli, MTÜ Arheovisiooni, RMK, Keskkonnaameti, vabatahtlike ning mitmete teiste partnerite ja sõpradega. Lõpuseminaril jagavad asjaosalised oma muljeid ja mõtteid soode taastamisest Eestis.

Sündmus toimub paralleelselt nii Tartu Elektriteatris (Jakobi tn 1) kui ka Zoomis. Kohapeal saab osaleda kuni 50 inimest, kel taskus Covid-19 pass. Elektriteatris osalemiseks registreerumine on lõppenud.

Seminari kantakse otse üle (täpsem info tuleb siia ja soo.elfond.ee lehele) ning see on järelvaadatav ELFi YouTube’ist ja soo.elfond.ee lehelt.

Seminari programm

Seminari järel pakume suupisteid


Projektist

Projekti “Soode kaitse ja taastamine” käigus loodi tingimused soodele omase veerežiimi taastumiseks ligikaudu 7900 ha-l. Soid taastati Alam-Pedja, Ohepalu, Sirtsi ja Tudusoo looduskaitsealadel ning Lahemaa ja Alutaguse rahvusparkides. Samuti tehti loomastiku inventuure ja erinevaid seiretöid. Ühtlasi korraldati 135 hariduslikku ning kaasamisega seotud üritust, kus osales kokku enam kui 5500 inimest. Muuhulgas toimusid kümned õppepäevad, koolitused, talgud, avalikud arutelud, soomatkad ja seminarid. Valmis 9 õppefilmist koosnev “Ah soo!” sari, mida nüüdseks laialdaselt ka koolides kasutatakse. Samuti on soode taastamisest jooksvalt räägitud nii meedia kui ka erinevate õppematerjalide vahendusel. Projekti tutvustava ülevaate leiab SIIT

Projekti ning lõpuseminari rahastab Euroopa Liidu LIFE Programm ja Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Tule tutvumispäevale vaatama, kuidas taastuvad Laukasoo ja Ohepalu soostik

Kutsume kõiki huvilisi 29. oktoobril kl 15 Lahemaa rahvusparki Laukasoosse  ning 30. oktoobril kl 11 Ohepalu rappa, et vaadata ühiselt üle tehtud töid ja esimesi sootaastamistööde järgseid muutusi. Paari kilomeetri pikkusel soisel jalutuskäigul Laukasoos ja 3 ning 6 kilomeetri pikkustel matkadel Ohepalu rabas antakse ülevaade tehtud taastamistöödest ja nende senisest mõjust, sooaladest, elustikust kui ka sellest, mis saab märgaladest edasi. Tegevusi tutvustavad ELFi märgalade programmi koordinaator Jüri-Ott Salm ning taastamistööde ekspert Marko Kohv, elustiku muutustest räägib Tartu Ülikoolist Voldemar Rannap ning RMK töökorraldusest Leevi Krumm. Matkalistele katame kosutuseks ka piknikulaua.

Kogunemiskoht:

  • 29. okt kl 15 Lahemaa rahvuspargis Laukasoo loodeotsas kunagise turbakaevanduse tee lõpus  – vaata alguspunkti lingil!
  • 30. okt kl 11 Ohepalu looduskaitsealal Linnumäe loodustalu juures – vaata alguspunkti lingil!

NB! Osalemise eelduseks on COVID vaktsineerimise või läbipõdemise tõendi esitamine. 

Palume sündmustele eelnevalt registreeruda hiljemalt 27.  oktoobril SIIN: https://forms.gle/aCHwEgtvs1gBmYvq7

 

Taustaks Laukasoo taastamistöödest

Laukasoo taastamist asusime üheskoos teadlaste ja teiste partneritega planeerima 2015. aastal, taastamistöödega alustati 2018. a oktoobris. Töödega jõuti suures osas lõpule 2020. a sügiseks, 2021. a jätkatakse mõnede parandustega. Laukasoo taastamistööde tulemusel peaks aastate jooksul paranema sealse raba (697 ha), laugaste (13 ha), rabametsa (72 ha), siirde- ja õõtsiksoode (19 ha), soostuvate ja soolehtmetsade (38 ha) ja vanade loodusmetsade (110 ha) seisund. Seejuures loodi ka tingimused selleks, et taastuks lagesoo endisel turbakaevandusalal ja märgaladele omane veerežiim 200 ha-l teistel kuivendusest mõjutatud aladel, mida Natura 2000 andmebaasis veel arvele pole võetud. Kuivenduse mõjude leevendamisel paranevad tingimused mitmetele soodele omastele liikidele. 

Soode taastumine nõuab lisaks ajale ka mitmesuguseid  põhjalikke töid ja palju erinevaid abikäsi. Teostusprojekti koostas AS Kobras. Üks suuremaid töid oli kuivenduskraavide sulgemine 43 km ulatuses. Selleks rajas Metropol Group OÜ ekskavaatoritega 445 pinnaspaisu, lisaks tegid 55 paisu käsitööna Tallinna Õpilasmaleva liikmed, töömehed ja talgulised. Soo taastamiseks vajalikke kujundusraieid tegi OÜ Ökopesa kokku 71 ha-l, sh 54 ha-l puistu eemaldamine lagesookoosluse taastamiseks endisel kaevandusalal ja selle lähiümbruses ning 17 ha trassiraieid koppade liikumisteede rajamiseks. Raiete läbiviimise korraldas RMK, kopatööd ELF.

Paisu ehitus Laukasoo põhjaküljel. Foto: J.-O. Salm

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Taustaks Ohepalu soostiku taastamistöödest

Ohepalu lka soode taastamise kavandamisele asusime üheskoos teadlaste ja teiste partneritega 2015. aastal. Teostusprojekti koostas OÜ Consultare 2018. a ja  taastamistöödega alustati 2019. a augustis. Töödega jõuti suures osas lõpule 2019. a detsembris, 2020. ja 2021. a jätkati mõnede parandustega. Ohepalu taastamistööde tulemusel peaks aastate jooksul paranema sealse raba (330 ha), järvede ja laugaste (120 ha, sh Ohepalu, Udriku ja Mäda järved), rabametsa (220 ha), soostuvate ja soolehtmetsade (120 ha),  rohunditerikaste kuusikute (15 ha) ja vanade loodusmetsade (15 ha) seisund. Seejuures loodi ka tingimused selleks, et 300 ha-l taastuks märgaladele iseloomulik veerežiim teistel kuivendusest mõjutatud aladel, mida Natura 2000 andmebaasis veel arvele pole võetud. Kuivenduse mõjude leevendamisel paranevad tingimused mitmetele soodele omastele liikidele. 

Tehtud taastamistööd hõmlasid kuivenduskraavide sulgemist 28 km ulatuses. Selleks rajas Valmap Grupp ekskavaatoriga 166 pinnaspaisu, lisaks tegid 34 paisu käsitööna palgatud töömehed, 1. jalaväebrigaadi kaitseväelased ja talgulised. Soo taastamiseks vajalikke kujundusraieid tegi OÜ Finkre kokku 57 ha-l, sh 40 ha-l puistu eemaldamine lagesookoosluse taastamiseks Mädajärve lähistel, harvendusraie 3 ha-l ning 12 ha-l trassiraieid kopa liikumisteede rajamiseks. Raiete läbiviimise korraldas RMK, kopatööd ELF.

Täpsemat infot Laukasoo ja Ohepalu looduskaitsealade sootaastamistööde kohta leiab soode lehelt:

https://soo.elfond.ee/taastamisalad/laukasoo/ 

https://soo.elfond.ee/taastamisalad/ohepalu/

Tegevused toimuvad projekti “Soode kaitse ja taastamine” (Life Mires of Estonia) raames, mida rahastab Euroopa Liidu LIFE Programm ja Keskkonnainvesteeringute Keskus. Projekti viiakse läbi ELFi koordineerimisel koostöös Tartu Ülikooli, MTÜ Arheovisiooni, RMK ja keskkonnaametiga. 

Ajateenijad Ohepalus paise ehitamas, Foto: Marina Loštšina, Kaitseväe peastaabi teavitusosakond

 

 

 

 

 

 

Tule tutvumispäevale vaatama, kuidas taastuvad Sirtsi ja Tudu sood!

Kutsume kõiki huvilisi 8. oktoobril kl 15 Tudusse ning 9. oktoobril kl 11 Sirtsi, et uurida ühiselt esimesi sootaastamistööde järgseid muutusi. 3–4 km pikkustel soistel jalutuskäikudel antakse ülevaade tehtud taastamistöödest ja nende senisest mõjust, sooaladest, elustikust kui ka sellest, mis saab märgaladest edasi. Tegevusi tutvustavad ELFi märgalade programmi koordinaator Jüri-Ott Salm ning taastamistööde ekspert Marko Kohv, elustiku muutustest räägib Tartu Ülikoolist Voldemar Rannap ning RMK töökorraldusest Leevi Krumm. Matkalistele katame kosutuseks ka piknikulaua.

Kogunemiskoht:

  1. okt kl 15 Tudusoolooduskaitsealal Seljamäe matkaraja alguses Seljamäe lõkkekohas – vaata alguspunkti lingil!
  2. okt kl 11 Sirtsi looduskaitsealal Ruunakünkal – vaata alguspunkti lingil!

Osalemise eelduseks on vaktsineerimise või läbipõdemise tõendi või koroonatesti tulemuse esitamine. 

Palume sündmustele eelnevalt registreeruda hiljemalt 6. oktoobril SIIN: https://forms.gle/UiNxBkBJJX2t4YTg9

 

 

Taustaks Sirtsi looduskaitseala taastamistöödest

Sirtsi soode taastamist asusime üheskoos teadlaste ja teiste partneritega planeerima 2015. aastal, töödega alustati 2019. aastal. Sirtsi looduskaitseala soode taastamistööde tulemusel peaks aastate jooksul paranema sealse raba (1072 ha), laugaste (8 ha), rabametsa (330 ha), siirde- ja õõtsiksoode (10 ha), soostuvate ja soolehtmetsade (132 ha) ja vanade loodusmetsade (164 ha) seisund. Täiendavalt loodi ka tingimused selleks, et taastuks 32 ha märgala endisel Palasi turbakaevandusalal ja 1029 ha-l teistel kuivendusest mõjutatud aladel, mida Natura 2000 andmebaasis veel arvele pole võetud. Kuivenduse mõjude leevendamisel paranevad tingimused mitmetele soodele omastele liikidele. 

Soode taastumine nõuab lisaks ajale ka mitmesuguseid  põhjalikke töid ja palju erinevaid abikäsi. Üks suuremaid töid oli kuivenduskraavide sulgemine 112 km ulatuses. Selleks rajas Metropol Group ekskavaatoritega 694 pinnaspaisu, lisaks tegid 6 paisu käsitööna töömehed ja talgulised. Soo taastamiseks vajalikke kujundusraieid tegi OÜ RT Plaan kokku 245 ha-l.

 

Taustaks Tudusoo looduskaitseala taastamistöödest

Tudusoo soode taastamist hakkasime planeerima sarnaselt Sirtsi soodele 2015. aastal, raietöödega alustati 2019. a märtsis (linnurahu perioodil aprill kuni juuli tööd seisid) ja pinnasetöödega sama aasta aasta septembris. Sirtsi looduskaitseala soode taastamistööde tulemusel peaks aastate jooksul paranema sealse raba (902 ha), laugaste (26 ha), rabametsa (33 ha), siirde- ja õõtsiksoode (4 ha), soostuvate ja soolehtmetsade (6 ha) ja vanade loodusmetsade (80 ha) seisund. Täiendavalt loodi ka tingimused selleks, et taastuksid märgalad 1038 ha-l teistel kuivendusest mõjutatud aladel, mida Natura 2000 andmebaasis veel arvele pole võetud. 

Soode taastumine nõuab lisaks ajale ka mitmesuguseid põhjalikke töid ja palju erinevaid abikäsi. Üks suuremaid töid oli kuivenduskraavide sulgemine 70 km ulatuses. Selleks rajas Hanso MK ekskavaatoritega 460 pinnaspaisu, lisaks tegid talgulised 8 paisu käsitööna. Lagesoole omase koosluste taastamiseks  tehti raieid 83 ha-l, samuti tehti harvendusraieid puissoode ja soometsade taastamiseks ning eemaldati puid paise rajavate koppade liikumiseks.

Lisaks taastamistöödele rekonstrueeriti Tudu Järvesoo õpperada ja metsaonn – tööd viis ellu Kivikuvand OÜ. Samuti loodi Järvesoo ja Seljamäe õpperadadele infotahvlid. Õpperadadel korraldatakse erineva vanuseastme õpilastele ja teistele huvilistele 64 õppepäeva.

Rõõmustamiseks on juba praegu põhjust! Teadlaste ja ekspertide seired näitavad, et Sirtsi ja Tudusoo soode veerežiim on hakanud taastuma, mis loob soodsamad tingimused ka nende asukatele.

Soode taastamist veab eest Eestimaa Looduse Fond koostöös Tartu Ülikooli, MTÜ Arheovisiooni, Keskkonnaameti ja RMK-ga. Pinnase- ja raietööd tegid Sirtsi lka-l Metropol Group OÜ ja OÜ RT Plaan, Tudusoos OÜ Hanso MK, paise aitasid rajada ka vabatahtlikud. Tehnilised projektid koostas taastamistööde tegemiseks Kobras AS, Tudusoo Järvesoo õpperaja kohta IB Urmas Nugin OÜ. Projekti rahastab “Soode kaitse ja taastamine” (Life Mires of Estonia) Euroopa Liidu LIFE Programm ja Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Täpsemat infot Sirtsi ja Tudusoo looduskaitsealade sootaastamistööde kohta leiab soode lehelt:

https://soo.elfond.ee/taastamisalad/sirtsi/

https://soo.elfond.ee/taastamisalad/tudusoo/

Õnnitleme Rein Maranit ja soovitame vaadata tema rabafilmi!

ELFi soomeeskond tervitab Rein Maranit 90. sünnipäeva puhul ning soovib kõigil vaadata sel puhul tema filmi “Rabade vaikuses”! Filmi näeb ERRist!

KUTSE tutvumispäevale: kuidas taastud, Feodorisoo?

Kutsume kõiki huvilisi 10. septembril kl 1619 Alutaguse Rahvusparki Feodorisoosse, et ühiselt uurida esimesi sootaastamistööde järgseid muutusi. 34 km pikkusel soisel jalutuskäigul tuleb juttu nii tehtud taastamistöödest ja nende senisest mõjust, sooalast, elustikust kui ka sellest, mis saab märgalast edasi. Tegevusi tutvustavad ELFi märgalade programmi koordinaator Jüri-Ott Salm ning taastamistööde ekspert Marko Kohv, elustiku muutustest räägib Tartu Ülikooli ornitoloog Urmas Sellis. Matkalistele katame kosutuseks ka piknikulaua.

Kohtume Feodorisoo kirdeserval Jõhvi-Vasknarva maanteel  – vaata alguspunkti kaardil!

 Osalemise eelduseks on vaktsineerimise või läbipõdemise tõendi või koroonatesti tulemuse esitamine. 

Palume sündmusele eelnevalt registreeruda hiljemalt 8. septembril SIIN: https://forms.gle/FQJrqA9BTERRXDUm8

 

 Taustaks Feodorisoost ja taastamistöödest

Feodorisoo taastamist asusime üheskoos teadlaste ja teiste partneritega planeerima 2015. aastal, pinnasetöödega alustasime 2018. aasta sügisel. Feodorisoo taastamistööde tulemusel peaks aastate jooksul paranema sealse raba (530 ha), rabametsa (21 ha) ja vanade loodusmetsade (29 ha) seisund. Täiendavalt lõime ka tingimused selleks, et taastuks 17 ha märgalasid, mida Natura 2000 andmebaasis veel arvele pole võetud. Kuivenduse mõjude leevendamisel paranevad tingimused mitmetele soodele omastele liikidele. 

Soode taastumine nõuab lisaks ajale ka mitmesuguseid  põhjalikke töid ja palju erinevaid abikäsi. Üks suuremaid töid oli kuivenduskraavide sulgemine 12 km ulatuses. Selleks rajasime nii talguliste kui ka koppade abil ligi 100 paisu.

Rõõmustamiseks on juba praegu põhjust! Teadlaste ja ekspertide seired näitavad, et Feodorisoo veerežiim on hakanud taastuma, mis loob soodsamad tingimused ka Feodorisoo asukatele.

Soode taastamist Feodorisoos veab eest Eestimaa Looduse Fond koostöös Tartu Ülikooli, MTÜ Arheovisiooni, Keskkonnaameti ja RMKga. Pinnase- ja raietööd teostas Praktov OÜ, paise aitasid rajada vabatahtlikud. Projekti rahastab “Soode kaitse ja taastamine” (Life Mires of Estonia) Euroopa Liidu LIFE Programm ja Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Täpsemat infot Feodorisoo sootaastamistööde kohta leiab soode lehelt:

https://soo.elfond.ee/taastamisalad/feodorisoo/