Tudu õpperaja tutvustus ja õueraamatud

Tudu õpperada on valmis. Kohe täiesti.

Rada on muudetud õpperajaks, mida rõhutavad infotahvlid. Need ei ole tavapärased plakatid, vaid 6-nurksed rullikud, mille on suisa kaks korrust. Ülemisel korrusel saab uudistada linde, loomi; ajada näpuga järge joonistel. Kõrgemalt leiab ka lühikokkuvõtted inglise ja vene keeles.
AGA see ei ole veel kõik. Alumise “korrusega” tutvumiseks on vaja võtta täitsa aega, sest on avatud harukordne võimalus lugeda ÕUERAAMATUT. Et lugeda oleks mugav, on peaaegu kõigi infopostide juures ka istepingid.
Õpperada on loodud mõeldes teiste seas ka ratastooli ja lapsevankriga liikuvatele inimestele ning on varustatud käsipuuga – sestap sobib see liikumiseks ka vaegnägijatele. Rajal liikujaid saadavad dialoogi vormis rohkete piltidega õueraamatud, mis räägivad nii Tudu ajaloost, soost, liikidest kui taastamistöödest. Täiskasvanutele juhatavad raamatus teed Mihkel ja tema naine Mann ning Mihkli isa vana sõber Leet. Lapsi saadavad matkarajal oma vestlusega sookollikesed Modris ja Kalli. Samuti on rajal olemas inglis- ja venekeelsed saatetekstid. Infotahvlite juures on peaaegu kõigis kohtades pingid – nii on mõnus istuda ja lugeda.

Raja lõpus avaneb vaade Tudu järvele ja lõkkease pakub võimalust süüa valmistada. Vihma või une korral annab varju kaminaga matkaonn. Rajal liikudes palume hoida loodust kui ka iseend ja jälgida riiklikke liikumispiiranguid ja soovitusi.

Õueraamatud ja muud raja infomaterjalid:

Raja tekstid ja kontseptsioon: Piret Pungas-Kohv
Peamine abimees jooniste koostamisel ja tekstide täiendamisel on Marko Kohv.
Suur abi on tulnud kogu sootaastamise meeskonnalt, mitmete fotograafide ja teadlaste toimetus- ja täiendustööst. Abiliste täpsema loetelu ja kasutatud materjalid leiab kasutatud kirjanduse hulgast.

Eriliseks võluriks tahvlite valmimisel on Triinu Sarv, kes kõik mõtted ja võtted on paigutanud nii, et kohe tahaks vaadata ja lugeda. Emakeelset lihvi andsid Kristen Suokass ja Liina Soots. Inglise keeles muutus tekst loetavaks Tõnu Sootsi ja vene keeles Julia Kropatševa abil. Tahvlid trükkis MPrint.

Tudusoo on üks kuuest kaitsealusest sooalast (kokku 7600 ha), mida ELFi juhtimisel taastatakse. Peamised taastamistööd on kraavide kinni ajamine ning paisudega sulgemine. Värske õpperada valmis Eestimaa Looduse Fondi, Tartu Ülikooli, MTÜ Arheovisiooni, RMK ja Keskkonnaameti koostöös. Raja valmimist toetas Euroopa Liidu LIFE Programm ja Keskkonnainvesteeringute keskus projekti  “Soode kaitse ja taastamine” (Life Mires of Estonia) raames.

Loe ka lugu sellest, kuidas president Tudu õpperajal käis!

Tänavune ELFi talgusuvi on soohõnguline

Tänavuse Eestimaa Looduse Fondi (ELF) talguaasta teemaks on sood. Sel puhul on kõik huvilised oodatud kaasa lööma sootaastamise talgutel ning sooretkedel.

Soode taastamiseks vajalikke paise saab sel aastal oma kätega rajada Ohepalus ja Laukasoos. Lisaks talgutele toimuvad sooretked, millede teemad varieeruvad sooputukatest soode pärandkultuurini. Muuhulgas on plaanis korraldada ka väike sookontsert. Lisaks toimub üle Eesti palju teisigi traditsioonilisi looduskaitselisi talguid erinevate koosluste ja liikide abistamiseks ning niitmistreeningud ja niitmisvõistlus. Eelseisvate talgute ja teiste sündmuste kohta jagab ELF jooksvalt infot kodulehel www.talgud.ee

Suurem osa sootalgute paiku asub kaugel teedest, pakkudes võimalust matkata mätlikul ja vetruval maastikul. “Soode talguaasta pakub võimalust minna omadega sohu – sügavale loodusesse, kuhu muidu sageli ei satu. Veel enam – igaüks saab anda oma väärtusliku panuse eriliste koosluste taastamisse. Kuivenduskraavidele turbapaisude ehitamine on füüsiliselt nõudlik, kuid kambaga koos tehes vahva töö, kus turbapätsid liiguvad inimketti mööda käest kätte,” ütles ELFi talgukorraldaja Kadri Aller.

Eestis rajatakse soode taastamisel kuivenduskraavidele turbast paisusid. Kui varem viisid kraavid soodest vett ära, siis kraavi tõkestamisel paisuga hakkab vesi ümbritsevasse kuivendatud pinnasesse laiali valguma ning soo veerežiim saab taastuda. Suurem osa tööst tehakse ära küll koppade abiga, kuid pehme pinnase tõttu ei pääse kõikjale nendega ligi.

“Sood seovad ja talletavad süsinikku ning aitavad leevendada inimtekkelist kliimamuutust. Nende kuivendamine võib selle protsessi tagasi pöörata ja sood lakkavad toimimast süsiniku siduja ja ladustajana – tagajärjeks on hoopis täiendav süsiniku heite allikas. Sestap on oluline hoida soode veerežiimi soodsana. Ent sellest ei ole ka vähem oluline tollele ökosüsteemile omaste liikide elupaiga hoidmine või taastamine, põudadest tingitud veepuuduse leevendamine või suurtest sajuhoogudest põhjustatud üleujutuste ennetamine,” rääkis ELFi märgalade programmi juht Jüri-Ott Salm. Ühtlasi saab nimetada terve rea ökosüsteemiteenuseid, mis soode säilimisel inimese toimetamistele kaasa aitavad. Soode taastamise kohta saab lähemalt teada sooklipist: https://www.youtube.com/watch?v=GSM3pl-4BZM&t=2s


Talgutöid tehakse vabas õhus, lähtudes riiklikult kehtestatud liikumispiirangutest ja soovitustest.

Soode teema-aasta tegevusi rahastab Keskkonnainvesteeringute Keskus. Sootalguid rahastab Euroopa Liidu LIFE programmi projekt „Soode kaitse ja taastamine”.

 

Rohkem infot: http://talgud.ee/teema/sood

 

Vabariigi President uudistas Lääne-Virumaal sootaastamisalasid ja värsket õpperada

President Kersti Kaljulaid käis täna Lääne-Virumaal tutvumas Eestimaa Looduse Fondi (ELF) eestvedamisel taastatavate sooalade ning värskelt valminud Tudu õpperajaga.

Möödunud sajandi keskpaigast alates on soid (sh Tudusood) intensiivselt kraavitatud. Nõnda on vähenenud Eestis soode pindala ligi kolm korda. Sood on aga koduks mitmetele harva esinevatele liikidele ning näiteks Euroopas on soo muutunud haruldaseks koosluseks. Samuti mängivad need olulist rolli veetaseme ühtlustamisel ja aitavad pikemas perspektiivis kaasa kliimamuutuste pidurdamisele. Sestap on soode taastamistööd vajalikud mitmes mõttes.

President Kersti Kaljulaid tõdes, et kasutusest välja jäänud freesturbaväljad ehk jääksood tuleks kindlasti taastada, sest praegusel kujul on need vaid süsiniku emiteerijad ning elupaigana sobimatud. President Kaljulaid külastas küll kaitsealal asuvaid sootaastamisalasid, ent nentis, et peame pöörama aina enam tähelepanu ka sellele, kuidas toimetame väljaspool kaitsealasid. “Ka täna nägin, kuidas ühel pool teed taastati Euroopa Liidu rahade abil soid ja teisel pool kasutati Euroopa raha, et sooala põllumajanduse tarvis kuivendada. Looduses ei saa tõmmata teravaid piire ja osi tervikust eraldada – mõtlematu tegevus väljaspool kaitseala võib kahjustada kaitsealal hoitavat. Maastike fragmenteeritus ei toeta elurikkust ega meie ökosüsteemide terviklikkust.”

Lääne-Virumaal Tudusoo kaitsealal asuv ligi kilomeetri pikkune ja edasi-tagasi läbitav Tudu ehk Järvesoo õpperada pakub Eestis ainulaadset võimalust vaadata lähemalt, kuidas varasemast kuivendusest mõjutatud soo saab taas järk-järgult märgalale omase ilme ja liigikoosluse. “Hoiame pöialt, et vahetu taastamistöö kogemine kannustab külalisi leidma endas uudishimu, et tulla vähemalt korra aastas vaatama, kuidas Tudusoo taastumine edeneb. Kas pole põnev võimalus jälgida ühe maailmas nii haruldase koosluse – soo – taassündi?” rääkis ELFi keskkonnateadlikkuse ekspert ning Tudu raja üks loojatest Piret Pungas-Kohv

Õpperada on loodud mõeldes teiste seas ka ratastooli ja lapsevankriga liikuvatele inimestele ning on varustatud käsipuuga – sestap sobib see liikumiseks ka vaegnägijatele. Rajal liikujaid saadavad dialoogi vormis rohkete piltidega õueraamatud, mis räägivad nii Tudu ajaloost, soost, liikidest kui taastamistöödest. Täiskasvanutele juhatavad raamatus teed Mihkel ja tema naine Mann ning Mihkli isa vana sõber Leet. Lapsi saadavad matkarajal oma vestlusega sookollikesed Modris ja Kalli. Samuti on rajal olemas inglis- ja venekeelsed saatetekstid. Raja lõpus avaneb vaade Tudu järvele ja lõkkease pakub võimalust süüa valmistada. Vihma või une korral annab varju kaminaga matkaonn. Rajal liikudes palume hoida loodust kui ka iseend ja jälgida riiklikke liikumispiiranguid ja soovitusi.

Tudusoo on üks kuuest kaitsealusest sooalast (kokku 7600 ha), mida ELFi juhtimisel taastatakse. Peamised taastamistööd on kraavide kinni ajamine ning paisudega sulgemine. Värske õpperada valmis Eestimaa Looduse Fondi, Tartu Ülikooli, MTÜ Arheovisiooni, RMK ja Keskkonnaameti koostöös. Raja valmimist toetas Euroopa Liidu LIFE Programm ja Keskkonnainvesteeringute keskus projekti  “Soode kaitse ja taastamine” (Life Mires of Estonia) raames.

Muuhulgas tähistati täna, 21. mail raja avamisega LIFE programmi ja Natura 2000 päeva!

Vaata ka GALERIID!

 

Rohkem infot:

Soo.elfond.ee
Soode taastamist käsitlev videoklipp: https://youtu.be/GSM3pl-4BZM

Piret Pungas-Kohv
Eestimaa Looduse Fondi märgalade keskkonnateadlikkuse ekspert
piretpk@elfond.ee
Tel. 53 440 791

Jüri-Ott Salm
Eestimaa Looduse Fondi märgalade programmi juht
jott@elfond.ee
Tel. 52 959 33

Mariliis Haljasorg
Kommunikatsiooniekspert
SA Eestimaa Looduse Fond
mariliis@elfond.ee

Tel: 56231633
Skype: mariliis.haljasorg

Kutsume osalema hankes Ohepalu looduskaitseala soode ja Laukasoo veerežiimi taastamiseks

Töö eesmärk on luua eeldused Ohepalu looduskaitsealal ja Lahemaa rahvuspargis Laukasoos kuivenduseelse veerežiimi taastumiseks ja aidata  kaasa  soole  iseloomuliku  taimestiku ja loomastiku liigilise  koosseisu  ja  struktuuri kujunemisele. Selleks on käesoleva hanke raames planeeritud rajada Ohepalu looduskaitsealale 9 paisu ja parandada 19 paisu, Laukasoosse on kavandatud rajada 30 paisu, sealjuures on suletavate kraavide kogulaiusena arvestatud 100 m, mille alusel toimub ka tasu arvestus. Kõik kavandatud tööd on planeeritud käsitööna.

Tööde teostamise periood 1. august kuni 30. november 2020.a.

Pakkumus tuleb esitada elektrooniliselt aadressile jott@elfond.ee  hiljemalt 29. mail 2020 kl 15 (esialgset tähtaega 20. mai on pikendatud). Pakkumus peab olema digiallkirjastatud.

Hanke dokumendid ja pakkumuse vorm leitav lingil:

https://d.soo.elfond.ee/index.php/s/W3Zrj3rvMps1z5L

 

Täiendavad küsimused: Jüri-Ott Salm, jott@elfond.ee

Sootaastamistööde seis aprill 2020 ja tegevused linnurahu perioodil

Laukasoo, Lahemaa rahvuspark

Laukasoos on Suurlaugas lõpuks “täis” saanud ning vesi on hakanud lausaliselt üle soo laiali valguma vastavalt hüdroloogilise modelleerimise käigus koostatud kõrgusmudelite kohaselt – näiteks suurest paisust kirde poolt. Ka Kraaviotsa laugas on tõusnud niivõrd kõrgele, et vesi voolab üle soo Loobu jõe poole. Kaevandusaladel on samuti vesi kõrgel ja paisud peavad. Tuleva suvel on kavandatud teostada käsitsi paisude rajamine Laukasoo Palmse poolses küljes – ELFi talgute ja Õpilasmaleva planeerimine on alanud.

Droonifoto Suurlaukale kagust. M. Kohv

Pildil on vaade väljaveotee kohalt otse Uusküla poole üle kaevandusala. M. Kohv

Sirtsi looduskaitseala

Sirtsis jõuti kopatöödega teostada ligi 40% kraavide sulgemise mahtudest ja töödega jätkatakse peale linnurahu lõppu – augustis.  Samuti teostati nn leevendusmeetmete rajamine, mis seisnes mõnede kraavide uuendamises eesmärgiga tagada säiliva kuivendusvõrgu toimimine ja teede läbitavus. Hetkel on tehtu kooskõlastamisel Põllumajandusametis. Pinnasetöid teostab Metropol Group OÜ.

Kaardil eristatud punasega alad, kus töödega jätkatakse augustis. Teised joonisel kujutatud kraavid on suletud.

Tudusoo looduskaitseala

Tudusoos jõuti kopatöödega teostada ligi 60% kraavide sulgemise mahtudest ja töödega jätkatakse peale linnurahu lõppu – augustis. Käsil on veel Kruusoja ümbersuunamisega seotud tegevused.  Samuti on lõpetatud Tudu Järvesoo õpperaja rekonstrueerimine ja metsaonn on külastajatele taas avatud. Mais on kavandatud seada õpperajale üles infotahvlid. Nii kopa- kui ka raietöödega tegeleb Tudusoos Hanso MK OÜ.

Kaardil eristatud punasega alad, kus töödega jätkatakse augustis. Teised joonisel kujutatud kraavid on suletud.

Ohepalu looduskaitseala

Mätrsis teostati tööde ülevaatus Järvesoos ja vaatluste põhjal võib öelda, et tööd on õnnestunud. Veetase Ohepalu ja allalastud Kaasikjärves on tõusnud prognoositud tasemele.

Fotol Kaasikjärve veetaseme ennistamiseks rajatud 109 m pikkune pais. J.-O Salm

Feodorisoo Alutaguse rahvuspargis

Märtsis tehtud vaatluse käigus leiti, et paisud on töökorras. Ainult ühe paisu on „sabotöör“ kobras lammutanud puitmaterjali veoks mööda veeteed. Samas on ta maastikukujunduse käigus tõstnud vee lõhutud paisust pisut allvoolu kenasti kõrgeks. Las elab ja toimetab.

Pildil on üks Feodorisoo edelaosa suletud kraavidest. M. Kohv.

Kõigil aladel on kavandatud perioodil aprill kuni juuli erinevad seiretööd: taimestiku muutuste seire droonide abil, sihtliikide seire: linnustik, kahepaiksed, liblikad, kiilid. Kõigil aladel on käimas

hüdroloogiline seire, milleks on rajatud automaatsete veetaseme mõõtjate võrgustik.

ELFi virtuaalne aruteluõhtu “Soode kuvand Eesti kirjanduses” 5. mail

Eestimaa Looduse Fondi (ELF) looduskaitsetalgutel on tänavu soode teema-aasta. Selle raames korraldame videoõhtu, kus kirjanikud Juhani Püttsepp ja Vahur Afanasjev arutlevad omavahel teemal “Soode kuvand Eesti kirjanduses”. Arutelu juhatab sisse ja modereerib ELFi töötaja ja soode pärandkultuuri uurija Piret Pungas-Kohv. Videoõhtul arutletakse kirjanduslike näidete varal, kuidas ja millise varjundiga on soid kujutatud; milline on olnud suhtumine soodesse. Juhani Püttsepp on oma teostes käsitlenud Alam-Pedja piirkonda, Vahur Afanasjev Emajõe-Suursood.
Aruteluõhtu toimub järgmise nädala teisipäeval ehk 5. mail kell 18:00-19:30. Platvormina kasutame Zoom’i. Osalemishuvilistel palume ennast kirja panna siin:
https://forms.gle/XTPkC2P7XFS8dS4J7
Registreerunutele saadame e-maili teel lingi, mille kaudu aruteluõhtule siseneda. Plaanime aruteluõhtu salvestada ning hiljem ELFi talgute kodulehel (www.talgud.ee) järelkuulatavaks teha. Live’is osalejate eelis on see, et nad saavad arutelu käigus jooksvalt kirjanikele küsimusi esitada.

Kiika metsist läbi kaamerasilma!

Metsisekaamera on koos Eesti Ornitoloogiaühinguga paigaldatud Lääne-Virumaale Tudusoo linnuala metsisemängu, kus seire käigus loendati 2019. aastal kuni üheksa mängivat kukke. Loodetavasti saame kaamera abil seda numbrit täpsustada. Võrreldes varasema metsisekaamera asukohaga Võrumaal on tänavu jälgitav mängukoht märksa tihedama puistu ning puhmastuga, mis pikemas perspektiivis võib mängukoha metsisele sobimatuks muuta.

Sooelupaikade taastamiseks toimuvad Tudusoos Eestimaa Looduse Fondi soode veetaseme taastamise tööd, mis eeldatavalt pidurdavad ka selle mängukoha taimestiku liiga tihedaks kujunemist. Kaamera asub metsisemängu keskmes, kuid tuleb arvestada, et kuked liiguvad mängu ajal ringi ning neid kõiki ei pruugi kaamerast näha. Ka ei ole kaamerast võimalik tuvastada häälte suunda, mis teeb kukkede leidmise keeruliseks. Seetõttu ei asenda metsisekaamera traditsioonilist seiret, aga on seirele täienduseks ning täpsustuseks.

Metsised ei tegutse kaamera ees ööpäevaringselt, vaid saabuvad mänguplatsile õhtul päikeseloojangu ajal. Sellest annab tunnistust suure robinana kostuv sisselend mängupaika. Hommikul algab metsisemäng juba pimedas, 2-3 tundi enne päikesetõusu ning kestab keskhommikuni, mil kuked mängupaigast eemale puhkama ja toituma suunduvad.

Igal metsisekukel on mängus oma territoorium, aga kõik tahavad paremat endale. Kanade mängu saabumisel territooriumi piiridest enam ei hoolita ja siis võib kukkede vahel ka kakluseks minna. Nii mõnelgi metsisekukel võib näha kaklustes saadud arme näos või kaelal. Tavaliselt piirduvad duellid siiski vaid poosetamisega. 

Kaamerasüsteem paigaldati märtsi keskel. Tegemist on kaugjuhitava AXIS P5635-E Mk II PTZ kaameraga, mida operaator saab liigutada, kallutada ja zoomida. Mikrofon on kaamerast pisut eemal, et      mitte oluliselt kuulda kaamera liigutamise surinat. 

Kui vajalik, siis öösel lülituvad kõik voolutarbijad välja ning hommikul jälle sisse. See võimaldab varakevadel energiatarvet oluliselt vähendada ja pole vaja akusid vahetada. 

Kaamerasüsteemi keskus asub kaugemal, päikesepaneelide läheduses, seda paigaldavad Andres Kalamees, Omar Neiland ja Elina Mélet-Garel 

Päikesepaneelid toimivad hästi, kui neil lund peal pole ja päike paistab. Pikema päeva puhul saame ülekannet edastada ööpäevaringselt. Seda saab reguleerida distantsilt, ilma kohal käimata.

Need päikesepaneelid tuleb efektiivsuse tõstmiseks viia päikesele lähemale Elina ja Urmas arutavad, kuidas seda teha võiks.

Loosi tahtel pidi seekord Andres alt lükkama ja Urmas ülalt tõmbama.

Andmeside toimub 4G mobiilse võrgu kaudu, mistõttu võib kaamera juhtimine võrgu ülekoormuse korral olla raskendatud. 

4G antenni paigaldamine

Õnneks on inimeste ja metsiste aktiivseim tegutsemisaeg erinev. Kaamera signaali striimimiseks ettevalmistamine ja salvestamine pole veel koduserverit leidnud, sellega tegeleb ajutiselt Beta Grupp OÜ. Vaatajatele striimimine toimub läbi YouTube kanali.

Kaablid tuleb kinnitada võimalikult kõrgele ja otstarbekas on selle juures kasutada iseliikuvat redelit (Elina, Urmas ja Omar)

Metsisemängu striimi kasutamine mujal pole keelatud, aga palume võimalusel sellest meile teada anda (saatke sõnum urmas(ät)kotkas.ee). Vaderid on iga kaamera juurde oodatud, sest igal aastal tuleb mõned komponendid välja vahetada. Selleks meil mingit projektituge pole. Keskkonnainvesteeringute Keskus toetab kaamerate ülespanekut, mahavõtmist ja hooldamist.

Tekst: Triin Leetmaa, Urmas Sellis, Andres Kalamees

Fotod: Fleur, Elina Mélet-Garel, Andres Kalamees, Urmas Sellis


Metsisekaamera meeskond ja toetajad:

Kotkaklubi – kaamera paigaldus

Beta-Grupp – kaamera testimine ja häälestamine, mikrofoni ehitamine, tehniline tugi

Looduskalender – kaamera kodu ja foorum veebis

Eesti Ornitoloogiaühing – kaamera ja liiginfo

AkuKeskus Tartus – akuabi

Keskkonnainvesteeringute Keskus – finantstugi

Mitmed eraannetajad –  ootamatute ja oodatud riistvara kulude katmine

Tuhanded vaatlejad – kes on kõige tähtsamad, sest muidu poleks kaameral nii suurt mõtet!

Oandu põlevkivikaevanduse kavandamine Sirtsi lka kõrvale

VKG Kaevandused OÜ kaevandamisloa taotluse alusel algatas keskkonnaamet Oandu kaevanduse keskkonnamõju hindamise (KMH). Eesti Keskkonnaühenduste Koda, mille liige on ka Eestimaa Looduse Fond, esitas seisukohad ja ettepanekud KMH programmile. Kuna tööd võivad mõjutada ka sootaastamistööde tulemuslikkust Sirtsi looduskaitsealal, aitasime omalt poolt kaasa ettepanekute koostamisel. Taotletav kaevandusala asukoht on esitatud alloleval joonisel (pärineb KMH dokumentidest).

Eesti Keskkonnaühenduste Koda on seisukohal, et arvestades põlevkivi kaevandamise ja kasutamisega kaasnevat panust kliimasoojenemisse ning rahvusvahelisi ja Eesti riiklikke kliimaeesmärke, ei ole uute kaevanduste avamine otstarbekas. Kahetsusväärselt on Oandu kaevandamisloa menetlus siiski algatatud.

image.png

Muuhulgas pandi ette järgnevat:

– KMH käigus tuleb hinnata, kuidas mõjutab kaevandamine Sirtsi looduskaitseala märgalasid ja nendega seotud looduskaitselisi väärtusi, sh sootaastamisalasid.

– Kirjutada KMH programmis täpsemalt lahti hüdrogeoloogilise modelleerimise osa: mis tüüpi mudeldamist kasutatakse, kui suurt ala ja veekihte käsitletakse, millised on mudeli rajatingimused ja kust need andmed saadakse, millised andmepunktid on üldse sellel alal olemas mudeli kalibreerimiseks ja valideerimiseks. Meie andmetel on selles piirkonnas vaatlusvõrk puudulik ning tuleb kõigepealt luua. Vaatlusvõrk peab kindlasti võimaldama hinnata ka mõju Tudu asulale ja selle veevarustusele. Selleks, et hüdrogeoloogilist mudelit saaks millegagi võrrelda, tuleb esmalt teha pidevseiret minimaalselt kahe aasta jooksul.

– Hinnata ühendatud mudeli abil maastiku kuivenemist ja sellest tulenevat võimalikku elustiku muutust ka kaevandusalast kaugemates piirkondades – Selisoo näitel saab väita, et sellise kuivenduse mõju veetasemele jõuab ka kilomeetreid eemal olevate rabade keskosades soopinnani läbi meetrite paksuse turbakihi. Maastiku kuivenemine toob kaasa kalade ja konnade arvukuse kahanemise ning seeläbi ka kaitsealuse must-toonekure toidubaasi kahanemise. Olulise mõjuna hinnata siinkohal ka veerežiimi võimaliku muutmise mõju kalade ja kahepaiksete paljunemisvõimaluste vähenemisele – võivad kaduda ajutised lombid ja üleujutused, milles vee-elustik on kohanenud paljunema (rabakonn, vesilik, mõned kalad, putukad). Samuti muutub puistu metsise elupaikades kuivenduse mõjul liiga tihedaks (n siirdesood ja soomännikud) ning suur lind ei saa seal enam lennata, mängida ja ka poegi üles kasvatada. Aga mujale pole neil ka minna, sest sobivat loodusmaastikku pole mujal kui kaitsealadel. Sirtsi soostik on üks esinduslikum metsise eluaala Eestis üldse. Siin on metsise arvukus viimasel ajal isegi tõusnud, kui fragmenteerunud maastikus see endiselt langeb. Kuivenduse korral vähenevad Sirtsi põlise asuka, kaljukotka saagialad. Seda tuleb vältida.

– Palume ka täpsustada, kuidas hüdrogeoloogilise mudeli tulemused kantakse üle taimestikule – milliseid põhjaveetaseme muutusi hinnatakse oluliseks mingit tüüpi Natura 2000 elupaiga puhul. Tuua KMHs välja vastavad kriteeriumid ning arutluskäik, kuidas on nendeni jõutud.

– Lisaks taimestikule on oluline tuua välja hüdroloogiliste muutuste mõju linnustikule (Natura linnualad), arvestades lisaks ka müra ja vibratsiooni ning ajalist mõõdet. Tuua KMHs välja arutluskäik, kuidas on jõutud vastavate kriteeriumideni, mille alusel hüdrogeoloogilise mudeli tulemused üle kantakse ning koondmõju teiste teguritega arvestatakse.

Seiskohad ja ettepanekud leitavad lingil:

Seisukohad VKG Kaevandused OÜ Oandu kaevanduse kaevandamisloa taotluse KMH programmile, 15.03.2020

 

Videokokkuvõte LIFE for MIRES projekti liikmete õppereisist Eestisse

2019. aasta septembris külastas Tšehhi projekti LIFE for MIRES meeskond kahte teist LIFE projekti Eestis ja Lätis. Üheskoos arutati mitmete teemade üle, näiteks taastamismeetodide esitlemine ja tõhus avalik kommunikatsioon. (veel …)

Galerii: märgalade päeva konverents 2020

3. veebruaril toimus rahvusvahelise märgalade päeva puhul konverents “Kuidas sood toetavad meid ja meie soid?”. Konverentsi ettekanded käsitlesid 2020. aasta rahusvahelise märgalade päeva fookusteemast – elurikkusest märgaladel, ent ka soodega seotud ökosüsteemiteenustest ja eri liikumisvõimalustest soodes. Konverentsi fotosid saab vaadata allpool asuvast galeriist. Rohkem infot konverentsi kohta leiad siit!