VIDEO: Lindbergi turbasammal

Tugevast ehitusest hoolimata pole Lindbergi turbasambla elu viimasel ajal kuigi hästi läinud. Sammaldeuurija Kai Vellak räägib Männikjärve rabas, miks on selle liigi arvukus madal ja mis järeldusi inimene sellest teha saab.

Uuri lähemalt siit: https://novaator.err.ee/1608405428/kaduva-maailma-lavel-lindbergi-turbasammal

National Geographic: “Muutuvad mustrid Eesti soodes”

Võib arvata, et Covid-19-viiruse kõrval jääb 2021. aasta suvi inimeste mälusoppi ka kuumalaine tõttu. Sellist teadet raadiost,et aias ei tohi joogiveega taimi kasta, kuuleb Eestis väga harva. Põuaga oli põhjavee tase paljudes kohtades üle Eesti langenud väga madalale. Ühtäkki omandas lause: „Sood aitavad leevendada põuda“ mõneski jutuajamises päriselt tähenduse.

Loe artiklit “Muutuvad mustrid Eesti soodes” !

Õpetaja Leht: Kuidas saada Eesti loodusega lähedaseks märgalade kaudu

Märgaladel on suur roll süsiniku sidumise, hapniku tootmise ja kliimamuutuste tasandamisel ning magevee puhastamisel ja varu hoidmisel. Enamik inimkonnale eluliselt tähtsast mageveevarust on hoiul märgalades ning miljardite inimeste joogivesi ja toit sõltub märgalade olemasolust. Samas on viimase paarisaja aasta jooksul 90% maailma märgalade seisund oluliselt halvenenud ning veerandit märgaladega seotud liike ähvardab väljasuremine.
2. veebruaril möödus 50 aastat Ramsari konventsiooni sõlmimisest. Selle ühe vanima looduskaitse kokkuleppe eesmärk on tagada märgalade säästlik kasutamine ja kaitse. Praeguseks on konventsiooniga liitunud 171 riiki 2414 alaga. Eesti märgaladest on sinna arvestatud 17 kaitseala 304 471 hektariga. Märgalad on mitte ainult meie, vaid globaalne väärtus.

Loe lähemalt 5. veebruari Õpetajate Lehest!

Hommik Anuga koos Kohvide ja soodega

Inimgeograaf Piret Pungas-Kohv ja rakendusgeoloog Marko Kohv kohtusid 13 aastat tagasi soos ning on sellest kümme aastat olnud abielus. Koos on soodes käidud ja neid uuritud palju ning ühapäeval rääkisid nad saates “Hommik Anuga”, miks just seda tüüpi loodusalad neile niivõrd palju korda lähevad.

Vaata saadet SIIT!

LIFE Rohegeeniuses: Kuidas päästab soode taastamine maailma?

Eesti loodust kirjeldades armastatakse uhkustada meie metsarikkuse, aga ka rabade ja soodega. Kui veel 100 aastat tagasi katsid soostunud alad Eestimaa pinnast umbes 22% ehk veidi rohkem kui viiendiku, võib paljudele üllatuseks tulla, et tänaseks on sellest järel vaid üks neljandik – sood leidub Eesti pindalal vaid haruldase 6% jagu.

Loe lähemalt ROHEGEENIUSEST!

Osoon: Märgalade päev

Vaata märgalade päeva saadet Osoonis!

Märgalad on üliolulised puhta vee reservuaarid ja süsiniku sidujad, samas pakuvad ka imelisi looduselamusi. Märgalade kaitseks sõlmiti 50 aastat tagasi siiani vanim toimiv rahvusvaheline looduskaitsekokkulepe – Ramsari konventsioon. Eestis on 2/3 kunagistest soodest ja soometsadest kuivendusest mõjutatud, mida püütakse looduslikku seisundisse tagasi viia. Vimasel aastakümnel on taastatud üle 12 000 hektari soid. Sel aastal 2. veebr, rahvusvahelisel märgalade päeval korraldati rabamatku, et juhtida tähelepanu rabade tähtsusele. Kuidas metsloomad toimetavad talvises looduses? Kes tunneb lumest rõõmu, kes mitte? Looduse- ja jahimees Vahur Sepp tutvustab metsloomade kombeid ja õpetab, kuidas lugeda nende tegevusjälgi. Autorid Kristo Elias ja Sander Loite. Režissöör Keiti Väliste, operaator Madis Reimund, helirežissöör Taisto Uuslail, toimetaja-produtsent Õie Arusoo.

Kuidas läks märgalade päeva tähistamine üle Eesti?!

Suur aitäh kõigile, kes rahvusvahelise märgalade päeva matkadel osalesid või lihtsalt märgalade heale käekäigule kaasa elavad!

Võib väita, et nii suure tähelepanu osaliseks ei olegi varasemalt rahvusvaheline märgalade päev ja meie märgalad korraga saanud. Suur rõõm on, et märgalasid märgatakse! 🙂

Silvia Lotman tegi kokkuvõtte, kus ja kui palju inimesi Eesti erinevatele märgaladele jõudis ning kes-kus-kuidas märgaladest kõneles:

Kokku toimus 70 loodusmatka, kus osales üle 700 eestimaalase! Vahvate matkakorraldajate eestvedamisel külastati rahvusvahelise tähtsusega Ramsari alasid, Natura 2000 üle-euroopalise tähtsusega kaitsealasid ja riikliku tähtsusega kaitsealasid, sealhulgas käidi vähemalt 7 korral Soomaal, 6 korral Emajõe-Suursoos, 4 korral Lahemaal, 4 korral Alutagusel, 3 korral Endlas, 2 korral Luitemaal ja 2 kohas Matsalus. 29 korda matkati räätsadel (sh Preeriakoja matkal meisterdati räätsad ise), 26 korral matkati jalgsi, 7 korral tõukekelguga (sh üks öine pealampidega matk Öördi rabasse ja korduvad Matsalu lahe jääl seiklemised), 4 korral seigeldi koerarakendiga Emajõe-Suursoos, 3 korral matkati suuskadel (sh Tartu üliõpilaste looduskaitsering sõitis suuskadel nelja päevaga Kauksist Toilasse) ja 1 korral fatbike´idega Matsalu rahvuspargis. Mitmetel matkadel lõi kaasa ka meedia.

Teleajakirjanikest käisid matkamas nii TV3 Priit Adleriga kui Kanal2 Reporter Alutaguse matkaklubiga. Samuti jõudis sohu telesaate Osoon võttegrupp. Käisin soodes matkamisest rääkimas Terevisoonis. Keskkonnaamet viis rabamätta lausa Ringvaate saatesse kohale. Marko Kohv ja Piret Pungas-Kohv kõnelesid saates Hommik Anuga.

Raadioajakirjanikest oli kõige põhjalikum Kuku Reisirada autor Thea Karin, kes külastas nii Haeska Tuulingu talu, Häädemeeste rannamatka kui Soomaal Öördi raba taastamisala. Lisaks Kuku-raadio intervjuud Äratajas ja Ilmaparandajas, Vikerraadio Uudised ja Ökoskoop ning Anu Kaare ja Marko Aleksejevi vapper loodusmatkade tutvustamine Rapla Tre Raadios.

Ajalehtedest said märgalad põhjalikumalt fookusesse Postimehes, aga eriti tänuväärne on Keskkonnaameti inimeste artiklite sari: Elo Raspel koos Piret Pungas-Kohviga Õpetajate lehes, Agu Leivits Sakalas, Andres Miller ja Tairi Teppo Hiiu Lehes ja veel artikleid, mida veel veebist ei leia. Matkajuhtidest õnnestus ajakirjanikke kaasa rabada peale Aivar Ruukeli veel näiteks ka Liina Steinbergil Virumaa Teataja ja Anu Kaarel Raplamaa sõnumid.

Venekeelseid matku kajastasid näiteks ETV+, Raadio 4 ja Novaja Gazeta.

#WorldWetlandsDay #Inseparable #märgaladepäev #astusohu #märgatudmärgalal

Jüri-Ott Salm Sakalas: kuidas läheb sooderikka Eesti soodega?

EELMISEL NÄDALAL said Eesti märgalad, peaasjalikult sood, erandlikult palju positiivset tähelepanu. Ja sedapuhku mitte marjasaagi tõttu, vaid sellepärast, et paljudes soodes korraldati matku, mis pakkusid osalejatele elamusi. Enamik nendest matkadest viis kaitsealadele, kus suurem osa veel säilinud soodest asub.

Viimati mainitu on oluline tõdemus ja annab justkui kinnituse, et soode säilimine on tagatud. Kuid kui minna ajas sadakond aastat tagasi ja võrrelda soode praegust seisundit toonasega, siis näeme, et soode pindala on vähenenud ligi kaks ja pool korda. Kui sageli väidetakse eri teabeallikates soode all olevat 22 protsenti Eesti maismaast, siis korrektne on ligikaudu üheksa protsenti. Soode pindala vähenemise põhjuseks on eelkõige nende kuivendamine metsa- ja põllumaadeks ning kaevanduste ja taristu arendamine. Ligikaudne on üheksa protsenti seetõttu, et täielik ülevaade säilinud soode kohta puudub.

Loe lähemalt SAKALAST!

ERR: Järvesoo õpperajal saab jälgida soode taastamist

Vaata lähemalt ERRist!