18. oktoobril toimub Tartu Ülikooli zooloogia osakonna seminar, kus Liina Remm peab ettekande ökoloogilise taastamise mõjust elustikule, rõhuasetusega projekti LIFE Mires Estonia tegevustel. Kõik huvilised on oodatud!
Aeg: teisipäeval, 18. oktoobril 2016 kl 16.00
Toimumiskoht: zooloogia auditoorium, Vanemuise 46-301, Tartu
Lisainfo: http://www.zooloogia.ut.ee/et/osakonnast/zooloogia-osakonna-seminarid
Reedel, 30. septembril toimus Põltsamaa vallamajas Soosaare taastamiskava tööversiooni avalikustamise koosolek. Kohalviibinuile tutvustati kuivendusvõrgu sulgemist ning alal kavandatavaid raietöid.
Räägitust ja taastamiskavast andis ülevaate kohalik ajaleht Vali Uudised 5. oktoobril.
Soosaare soo taastamiskavaga saab tutvuda:
https://soo.elfond.ee/wp-content/uploads/2016/10/Soosaare_taastamiskava_taiendatud.04.10.2016.pdf
Piret Pungas-Kohv vahendab põnevamat 5.-9. septembril 2016 Austrias toimunud pärandmaastike konverentsilt.
Alustuseks viktoriiniküsimus – milline on väidetavalt kõige vanem konverentsivõrgustik Euroopas? Õigus – PECSRL. Nimelt 1957. aastal loodi geograafidest, maastikuökoloogidest jpt võrgustik, mis kannab nime Permanent European Conference for the Study of the Rural Landscape (PECSRL). Organisatsiooni toimimist tähistab üle aasta toimuv konverents. Eestis toimus PECSRLi konverents 2002. aastal. Sedakorda olid võõrustajad austerlased. Täpsema teabe organisatsiooni eesmärkidest, tegevusest jms leiab www.pecsrl.org.
Aga mis see maastik on ja mis kasu on maastikupõhisest uurimissuunast? Metafoorina üksjagu ekspluateeritud sõna suudab sõpru ajada vaidlema ning võõraid liita pikkadeks vestlusteks. Igatahes on maastik inimese poolt tunnetatav, mille omadused on Euroopa Maastikukonventsiooni põhjal tekkinud looduslike ja/või inimtegurite tegevuse tulemusena või nende koosmõjus. Taoline holistiline käsitlus viitabki enamale kui maapinna või mõnede selle koostisosade summeerimisele. Terviklik lähenemine ümbrusele silub küll detailseid eripärasid, kuid toob esile üldised trendid inimese ning teda ümbritseva vahelises suhtes.
Nn esiettekannetest pälvis seekordsel konverentsil enam tähelepanu Veronica Della Dora mägede ja kirikute võrdlus ning Daivid C. Harvey, kes kriitiliselt (h)arutas pärandi käsitlusvõimalusi. Paljude ettekandjate mõttearendused kandsid kliimasoojenemise pitserit; kohalike kaasamist ning identiteediloomet vastandina globaliseerumisele. Päevakorral oli energia säästlik kasutamine ja loomulikult ei puudunud käsitlustest mäed ning sellega seonduv. Ettekannetest kumas sageli läbi küsimus, kas ja kuidas pärandit kasutatakse (osaliselt) vahendina ökoloogiliste eesmärkide saavutamiseks.
Ka soo on osa maastikust. Soode ja inimeste koosmõju on Eestis olnud väga pikk ja vastuoluline. Soos olles on esmapilgul raske märgata inimese jälgi peale kraavide ja laudteede. Taolise märkamatuse sisse peitub omakorda see, kuidas soo oma olemasolu või puudumisega meie tegemist ja mõtteid mõjutab. Minu ettekanne rääkiski sellest, kuidas soid on viimase pooleteise sajandi jooksul kujutatud eesti ilukirjanduses, mis näitab kirjutajate kujutlust soodest ning eeldatavat teavet, mida lugejad kaante vahelt leiavad. Küsisin ka kuulajailt viiteid välisautorite soodega seotud teostele. Sain viis viidet, millest kõige vahvam tundub Ian Rotherhami trükis Yorkshire’i märgaladega seonduvast (Yorkshires Forgotten Fenlands).
Julgen öelda, et sood mängivad tänapäevases Eesti identiteediloomes arvestatavat rolli. Kuna sood akumuleerivad muude väärtuste kõrval süsinikku, kannab soodega seotud identiteet osakest maailma identiteedi omast. On, mille nimel tegutseda, et soid hoida ja taastada ning nendega seonduvat käsitleda.
Soomes on soode loodusliku seisundi taastamisega tegeletud süsteemselt juba 1980. aastatest. Sealsete taastamistööde näidete ja tulemustega tutvumiseks käisid ELFi, TÜ, Keskkonnaministeeriumi, Keskkonnaameti ja Maalehe esindajad 12.-16. septembril 2016 õppereisil.
Õppereisi eesmärgiks oli tutvuda peamiselt soode taastamisega Soomes, lisaks külastasime paari aasta eest avatud looduskeskust ja tutvusime turba kaevandamise ja kaevandusjärgse tegevuse korraldamisega. Vastuvõtvaks organisatsiooniks oli Metsähallitus (Soome riigimetsade ja kaitsealade korralduse eest vastutav riiklik asutus), kes on vastutav soode taastamise projektide elluviimise eest Soomes. Kuna Soomes on taastamistegevused alanud juba 1980ndatel, andis see väärtusliku võimaluse hinnata, milliste meetoditega on töid ellu viidud ja millised on taastamistööde tulemused erinevates sootüüpides.
Esmalt külastasime sootaastamisalasid Kauhaneva-Pohjankangase looduskaitsealal. Esimene käik viis alale, kus läbi soomassiivi kulgev kuivenduskraav oli rajatud juba üle-eelmisel sajandil. 1980ndatel oli seda kraavi üritatud sulgeda puidust tammidega, kuid see oli ebaõnnestunud. Eelmisel aastal rajatud 50 turbatammi aga olid vee üles saanud ja ala oli taas soiseks muutunud. Tööd tehti talvel traktoriga ja need võtsid aega 2,5 päeva.
Edasi külastasime 1960ndatel metsastamise eesmärgil kuivendatud siirdesood, kus oli eemaldatud puistu ja enamus ala tammitatud (vaid üks piirikraav, kus esines forelle, oli lahti jäetud). Taimestik oli turbasammaldega ja tarnadega taastumas ning veetase maapinna lähedal – võrdluseks läbisime samaaegselt kuivendatud ja kasvama jäetud metsa – erinevused olid väga suured.
Samuti väisasime kahte metsanduslikul eesmärgil kuivendatud siirdesood, kus taastamistööd ühes metsaraiega olid aset leidnud 5 aastat tagasi. Mitmel alal oli oluline ka veekaitseline aspekt, põhjavee ja allikate kaitse. Taaskord oli aladel läbi viidud raied ja rajatud turbapaisud.
Enamuses kuivendatud aladest olid esmalt kuulunud eraomanikele, kuid riik (Metsähallitus) oli need enne taastamistööde teostamist tagasi ostnud. Üldjuhul viiakse taastamistöid läbi riigi maadel. Siiski on ka võimalus, et eramaaomanik annab loa oma maadel taastamistegevusteks, sel juhul on tal õigus ühekordsele kompensatsioonile. Nagu ka Eestis, napib Soomes maade ostuks ja kompenseerimiseks riiklikke vahendeid.
Iseloomulik Soome taastamisalale oli see, et kuivendatud olid soode äärealadel paiknevad alad, mitte soo tervikuna (nagu Eestis, kus soode ümber on sageli tõmmatud piirikraavid). Samuti olid sood suhteliselt väikesed võrreldes projekti LIFE Mires Estonia raames taastatavate soostikega.
Sootaastamisalasid külastasime ka Seitseminen rahvuspargis Soode kuivendus leidis siin aset 1960. ja 70. aastatel, taastamistegevused on toimunud nendel aladel alates 1987. aastast. See andis võimaluse näha, milline on sookoosluse olukord kümneid aastaid pärast taastamistegevusi. Samuti külastasime põlenguala, kus looduskaitselistel eesmärkidel oli eelmisel aastal põletatud metsa.
Meie võõrustaja oli ühtlasi seotud Euroopa Liidu LIFE programmi rahastatud projektiga Boreal Peatland Life – Restoring the Natura 2000 network of Boreal Peatland Ecosystems “Boreal Peatland Life” LIFE08 NAT/FIN/000596. Selle projekti raames töötati välja ka käsiraamat „Ecological restoration in drained peatlands – best practices from Finland.“ (toimetajad S. Maarit, A. Kaisu, P. Jouni (2014), mida oleme LIFE Mires Estonia projekti tegevuste kavandamisel kasutanud.
Taastamisaladel tutvustati meile LIFE programmist toetatud projekti „LIFEPeatLandUse – Quantification and valuation of ecosystem services to optimize sustainable re-use for low-productive drained peatlands“ (LIFE12 ENV/FI/000150) uurimisalasid, kus mõõdetakse kasvuhoonegaaside bilanssi taastamistööde järgselt. Tulemusi hetkel meile näidata ei olnud, need avaldatakse projekti käigus järgmisel või ülejärgmisel aastal.
Pikem aruanne õppereisi kohta on leitav siin.
Soosaare taastamiskava on peagi valmimas ning selle tööversiooni avalik arutelu toimub 30. septembril, algusega kell 14 Põltsamaa vallavalitsuse hoones (Viljandi mnt 3, Põltsamaa linn). Kõik huvilised on oodatud!
Päevakava
kl 14-16 ülevaade Soosaare taastamiskavas plaanitud tegevustest, arutelu ja vastused küsimustele
kl 16-19 väljasõit taastamisalale (soovijatele)
Vajadusel korraldame transpordi Põltsamaalt taastamisalale või Kolga-Jaanist Põltsamaale ja Soosaare kaudu tagasi. Palume transpordi korraldamiseks kontakteeruda projektijuht Jüri-Ott Salmiga (e-post jott@elfond.ee, tel. 529 5933), kohtade arv transpordiks on piiratud.
Soosaare soo taastamisest
Soosaare soo taastamise eesmärk on ennistada raba kirdenurgas (joonis) kuivenduseelne olukord. Negatiivne mõju Soosaare soole avaldub peamiselt piirdekraavides, endistes turbavõtuaukudes ning mahajäetud freesturbaväljas. Käsitsi on turvast võetud juba 19. sajandil, freesturbaväli rajati 1970. aastatel. Turbaväli jäeti maha ilmselt 1990-ndate alguses. Soosaare taastamistöödega parandatakse järgnevate koosluste seisundit: looduslikus seisundis rabad, siirdesoo- ja rabametsad ning looduslikult huumustoitelised järved ja järvikud.
Peamised taastamistööd on kraavide kinni ajamine ning paisudega sulgemine. Vajadusel eemaldatakse kuivendatud soost ka osa puistust, et vähendada puude kaudu liigvee aurumist. Taastamistööde kavandamise eel on alal tehtud soolinnustiku, metsise, rabakiilide, päevaliblikate, ja rabakonna inventuurid ning hinnatud sookoosluste olukorda ja raiete vajadust. Samuti on läbi viidud hüdroloogiline modelleerimine, et hinnata vee liikumist kuivendatud soos ja taastamisjärgselt. Toimunud on arheoloogilised välitööd, jätkub rahvapärimuse ja teabe kogumine soo kasutuse kohta. Taastamistööde edukuse hindamiseks on kavandatud seire.
Taastamistööd on kavas 150 hektaril aastatel 2016-2020. Taastamisala paikneb riigimaal Alam-Pedja looduskaitseala Soosaare sihtkaitsevööndis. Taastamistegevused lähtuvad Alam-Pedja looduskaitseala kaitse-eeskirjast ja kaitsekorralduskavast. Taastamiskava koostatakse koostöös Riigimetsa Majandamise Keskusega ja Keskkonnaametiga.
20. septembril valminud taastamiskava tööversioon on tutvumiseks SIIN (PDF-fail). RMK looduskaitseosakonna ettepanekutega 04.10.2016 täiendatud versioon asub SIIN (PDF-fail).
Tagasisidet ootame taastamiskavale kuni 20. oktoobrini 2016.
Tegevused toimuvad projekti „Soode kaitse ja taastamine” (Conservation and Restoration of Mire Habitats, LIFE Mires Estonia; projekti nr: LIFE14 NAT/EE/000126) raames, rahastavad Euroopa Liidu LIFE programm ning Keskkonnainvesteeringute Keskus. Projekti eesmärk on ennistada eri kaitsealadel soode kuivenduseelne olukord (Soosaare soo Alam-Pedja lka, Järvesoo ja Luusaare sood Tudusoo lka, Sirtsi lka, Feodorisoo Agusalu lka, Ohepalu soo Ohepalu lka, Laukasoo Lahemaa rahvuspargis).
Loe ka: miks sood on olulised ja palju neid Eestis on?
Ajakirja Eesti Loodus augustikuu number on tervenisti pühendatud soodele. Põnevat lugemist jagub soodes matkamisest ja kasvavatest marjadest kuni soode taastamise ja süsiniku sidumiseni.
Pikem intervjuu kümne tuhande soo maast on ELFi märgalaeksperdi Eerik Leibakuga. Piret Pungas-Kohv teeb ülevaate soode kujundist eesti lastekirjanduses, alustades Kreutzwaldist ja lõpetades Kivirähaga. Seda artiklit saab juba lugeda ka veebis http://www.loodusajakiri.ee/eesti-looduse-augustinumber-millised-on-sood-lasteraamatutes
Erinumbri sisukorraga saab lähemalt tutvuda Eesti Looduse veebilehel http://www.loodusajakiri.ee/tutvustused/EL8_2016.pdf.
Piret Pungas-Kohvi artikkel toetub projekti “Soode kaitse ja taastamine” (Conservation and Restoration of Mire Habitats – LIFE Mires Estonia; projekti nr: LIFE14 NAT/EE/000126) raames tehtud tööle.
Jüri-Ott Salm ja Ain Kull uurivad, kui palju sood süsinikku seovad ning kui palju kasvuhoonegaase lendub õhku soode kuivendamisel. Eesti Loodus, august 2016.
Soodele pühendatud erinumbri sisukorraga saab lähemalt tutvuda Eesti Looduse veebilehel http://www.loodusajakiri.ee/tutvustused/EL8_2016.pdf.
Piret Pungas-Kohv teeb Eesti Looduse soodele pühendatud erinumbris ülevaate soode kujundist eesti lastekirjanduses, alustades Kreutzwaldist ja lõpetades Kivirähaga. Artiklit saab lugeda: http://www.loodusajakiri.ee/eesti-looduse-augustinumber-millised-on-sood-lasteraamatutes
Lahemaal Laukasoos 24. juulil rabapäeval toimunud välikonverentsi kajastus Virumaa Teatajas http://virumaateataja.postimees.ee/3778595/arheoloog-soos-on-ja-taiesti-asja-eest
Eestimaa Looduse Fondi, MTÜ Arheovisioon ning Tartu Ülikooli koostöös korraldatud välikonverentsil „Soo ja arheoloogia“ toimus arheoloogide juhendamisel võimalike leiukohtade otsimine, näidati metallidetektoriga leidude otsimist ning arheoloogiliste prooviaukude tegemist. Samuti räägiti, kuidas arheoloogid soos tegutsevad ja mida teha siis, kui juhusliku matkaja või teadustöötaja silma jääb mõni huvitav leid.
