Tule vaatama, kuidas taastub Laukasoo!
Kutsume kõiki huvilisi 19. oktoobril kl 10 Lahemaa rahvusparki Laukasoosse retkele. Paari kilomeetri pikkusel soisel jalutuskäigul antakse ülevaade tehtud taastamistöödest ja nende senisest mõjust, sooaladest, elustikust kui ka sellest, mis saab märgaladest edasi.
Seejärel räägitakse taastamistöödest põhjalikumalt Palmse mõisa õppeklassis. Taastamistöid tutvustavad Eestimaa Looduse Fondi (ELFi) märgalade programmi koordinaator Jüri-Ott Salm, ELFi keskkonnateadlikkuse ekspert Piret Pungas-Kohv ning Tartu Ülikooli taastamistööde ekspert ja geohüdroloog Marko Kohv. Lindudest räägib Urmas Sellis, kahepaiksetest ja kiilidest Tartu Ülikooli teadur Liina Remm, ning soode Lahemaa rahvuspargi teistest kaitsekorralduslikest töödest Keskkonnaameti vanemspetsialist Katrin Jürgens. Natura 2000 üleeuroopalisest kaitsealade võrgustikust räägib Euroopa Komisjoni esindaja Ute Goerres.
Osalistele katame kosutuseks Palmse õppeklassis ka suupistelaua.
Kogunemisaeg ja -koht: 19. oktoober kl 10-13 Laukasoo (vaata alguspunkti siit!) ja kl 14-16 Palmse mõisas paiknevas Keskkonnaameti õppeklassis.
Palume sündmustele eelnevalt registreeruda hiljemalt 16. oktoobril SIIN!
Taustaks Laukasoo taastamistöödest
Kunagine kuivendamine ja selleks vajalike kraavide rajamine kahjustas oluliselt soid – need alad muutusid aja jooksul märkimisväärselt kuivemaks, vähenes kiiresti loodusliku soo osakaalning seal ei leidunud enam paljusid soole omaseid (haruldasi) liike ja vähenesid hüved, mida soo pakub inimesele. Kuivendatud alal hakkas turvas hoogsalt lagunema ja tekitas kasvuhoonegaase.
Laukasood taastati, et kuivenduse mõju leevendada – muuta alad taas soos elavatele kaitsealustele liikidele sobivaks ning kaitsta hapras seisus soo- ja metsaökosüsteeme. Kui sooala on püsivalt märg, saab seal hakata taas kasvama turbasammal ning ladestuma turbakiht. Samuti aitab soode taasmärjutamine leevendada tuleohtu ning talletada eluks vajalikku magevett.
Laukasoo soode taastamisplaani asuti looma koostöös ekspertide ja teadlastega 2015. aastal ning kohapeal tehti taastamistöid aastatel 2018-2020. Soo taastamiseks suleti kuivenduskraavid turbast paisudega – nõnda jääb vesi alale pidama. Kuna Laukasoos olid kunagi looduslikult lagesood ja soometsad, tehti nende taastamiseks mõnel pool ka raieid. Taastamistööde mõjuala ulatub Laukasoos 1149 hektarini ning hõlmab mitmesuguseid elupaiku: rabasid, rabametsi, siirde- ja õõtsikusoid, soolehtmetsi jm. Taastamistööde käigus suleti 43 km ulatuses kuivenduskraave ja rajati 500 paisu. Viimaseid aitasid rajada nii vabatahtlikud talgulised käsitsi kui ka Metropol Group OÜ ekskavaatoritega. Taastumiseks vajalikke kujundusraieid ja trassiraieid Laukasoos tegi OÜ Ökopesa ja raieid korraldas RMK.
Täpsemat infot Laukasoos tehtud sootaastamistööde kohta leiab SIIT.
Soode taastamist vedas eest Eestimaa Looduse Fond koostöös Tartu Ülikooli, MTÜ Arheovisiooni, Keskkonnaameti ja RMKga. Projekti “Soode kaitse ja taastamine” (Life Mires of Estonia) rahastas Euroopa Liidu LIFE Programm ja Keskkonnainvesteeringute Keskus. Taastamisjärgseid järeltegevusi, sh käesolevat üritust korraldatakse Euroopa Komisjoni toel.
Lahemaa rahvuspark kuulub Natura 2000 üleeuroopalise kaitsealade võrgustikku. Projekt “Soode kaitse ja taastamine” võitis 2024. a Euroopa Komisjoni Euroopa Natura 2000 auhinna.
Kutsume kõiki huvilisi 18. oktoobril kl 15 Tudusoosse, et ühiselt uurida sootaastamistööde järgseid muutusi.
Ligi 2 km pikkusel soisel jalutuskäigul antakse ülevaade 5 aastat tagasi tehtud taastamistöödest, selle senisest mõjust soole ja sealsele elustikule ning märgala arenguloost tulevikus. Samuti on võimalik tutvuda Tudusoo looduskaitseala Järvesoo matkaraja ja loodushariduslike tegevustega.
Retke järel antakse soodes tehtud taastamistöödest ning seirest ülevaade Tudu koolimajas. Projektiga seotud tegevusi tutvustavad Eestimaa Looduse Fondi (ELFi) märgalade programmi koordinaator Jüri-Ott Salm, ELFi keskkonnateadlikkuse ekspert Piret Pungas-Kohv ning Tartu Ülikooli taastamistööde ekspert ja geohüdroloog Marko Kohv. Lindudest räägib Urmas Sellis, kahepaiksetest ja kiilidest Tartu Ülikooli teadur Liina Remm, ning soode kaitsest Keskkonnaameti vanemspetsialist Triin Amos.
Osalejatele katame koolimajas kosutuseks suupistelaua.
Toimumisaeg ja -koht: 18. okt kl 15-17 Tudu Järvesoo loodusrada (vt punkti kaardil!) ja kl 18-20 Tudu koolimaja (võib osaleda nii mõlemal kui ka ühel üritusel).
Palume sündmusele eelnevalt registreeruda hiljemalt 16. oktoobril SIIN!
Taustaks Sirtsi looduskaitseala soode taastamistöödest
Kunagine kuivendamine ja selleks vajalike kraavide rajamine kahjustas oluliselt soid – need alad muutusid aja jooksul märkimisväärselt kuivemaks, vähenes kiiresti looduslike soode osakaal ning seal ei leidunud enam paljusid soole omaseid (haruldasi) liike ja vähenesid hüved, mida soo pakub inimesele. Kuivendatud alal hakkas turvas hoogsalt lagunema ja tekitas kasvuhoonegaase.
Sirtsi soo taastati, et kuivenduse mõju leevendada – muuta alad taas soos elavatele (kaitsealustele) liikidele sobivaks ning kaitsta hapras seisus soo- ja metsaökosüsteeme. Kui sooala on märg, saab seal hakata taas kasvama turbasammal ning ladestuma turbakiht. Samuti aitab soode taasmärjutamine leevendada tuleohtu ning talletada eluks vajalikku magevett.
Sirtsi soo taastamisplaani asuti looma koostöös ekspertide ja teadlastega 2015. aastal. Kohapealseid taastamistöid tehti aastatel 2019-2020, milleks suleti kuivenduskraavid turbast paisudega – nõnda jääb vesi alale. Kuna Sirtsis oli kunagi looduslikult lagesood ja soometsa ning sooviti lagesoo taastumist kiirendada, tehti osade sooalade taastamiseks mõnel pool ka raieid. Kokku on taastamistööde mõjuala Sirtsi soos 2779 ha, mis hõlmab mitmesuguseid elupaiku rabasid,, rabametsi, siirde- ja õõtsikusoid jm. Taastamistööde jooksul suleti 112 km ulatuses kuivenduskraave ja rajati 694 paisu. Viimaseid aitasid rajada nii vabatahtlikud talgulised käsitsi kui ka Metropol Group ekskavaatoritega. Taastumiseks vajalikke kujundusraieid tegi Sirtsi soos OÜ RT Plaan.
Täpsemat infot Sirtsi looduskaitsealade sootaastamistööde kohta leiab SIIT!
Taustaks Tudusoo looduskaitseala soode taastamistöödest
Kunagine kuivendamine ja selleks vajalike kraavide rajamine kahjustas oluliselt soid – need alad muutusid aja jooksul märkimisväärselt kuivemaks, vähenes kiiresti looduslike soode osakaal, ning seal ei leidunud enam paljusid soole omaseid (haruldasi) liike ning vähenesid hüved, mida soo pakub inimesele.. Kuivendatud alal hakkas turvas hoogsalt lagunema ja tekitas kasvuhoonegaase.
Tudusoo soid taastati, et kuivenduse mõju leevendada – muuta alad taas soos elavatele kaitsealustele liikidele sobivaks ning kaitsta hapras seisus soo- ja metsaökosüsteeme. Kui sooala on märg, saab seal hakata taas kasvama turbasammal ning ladestuma turbakiht. Samuti aitab soode taasmärjutamine leevendada tuleohtu ning talletada eluks vajalikku magevett.
Ka Tudusoo soode taastamisplaani asuti looma koostöös ekspertide ja teadlastega 2015. aastal, kus kohapealseid taastamistöid tehti samuti aastatel 2019-2020. Soo taastamiseks suleti kuivenduskraavid turbast paisudega, sest nõnda jääb vesi alale pidama. Kuna Tudusoos olid kunagi looduslikult lagesood ja soometsad ning sooviti lagesoo taastumist kiirendada, tehti osade sooalade nende taastamiseks mõnel pool ka raieid. Kokku on taastamistööde mõjuala Tudusoos 2089 ha, mis hõlmab mitmesuguseid elupaiku: rabasid, rabametsi, siirde- ja õõtsikusood, soolehtmetsi. Taastamistööde käigus suleti 70 km ulatuses kuivenduskraave ja rajati 460 paisu. Viimaseid aitasid rajada nii vabatahtlikud talgulised käsitsi kui ka Hanso MK ekskavaatoritega. Taastumiseks vajalikke kujudusraieid tegi Tudusoos Hanso MK.
Lisaks taastamistöödele rekonstrueeriti Kivikuvand OÜ abil Tudu Järvesoo õpperada ja metsaonn. Samuti koostati ja paigaldati Järvesoo ja Seljamäe õpperadadele infotahvlid ning korraldati õpilastele õppepäevi ja õppeprogrammid, mida saavad kõik vabalt kasutada.
Täpsemat infot Tudusoo looduskaitsealade sootaastamistööde kohta leiab SIIT!
Rõõmustamiseks on juba praegu põhjust! Teadlaste ja ekspertide seired näitavad, et Sirtsi ja Tudusoo soode veerežiim on hakanud taastuma, mis loob soodsamad tingimused ka nende asukatele.
Soode taastamist vedas eest Eestimaa Looduse Fond koostöös Tartu Ülikooli, MTÜ Arheovisiooni, Keskkonnaameti ja RMKga. Pinnase- ja raietööd teostasid Sirtsi lka-l Metropol Group OÜ ja OÜ RT Plaan, Tudusoos OÜ Hanso MK, paise aitasid rajada ka vabatahtlikud. Tehnilised projektid koostas sootaastamistööde teostamiseks Kobras AS, Tudusoo Järvesoo õpperaja kohta IB Urmas Nugin OÜ. Projekti “Soode kaitse ja taastamine” (Life Mires of Estonia) rahastasid Euroopa Liidu LIFE Programm ja Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Taastamisjärgseid tegevusi viiakse ellu projekti WaterLANDS toel, mida veavad Eestis eest Tartu Ülikool, Eestimaa Looduse Fond, RMK ja Tootsi Turvas. Projekti WaterLANDS (nr 101036484) rahastab Euroopa Liidu Horizon 2020 uuringute ja innovatsiooni programm.
Tudusoo ja Sirtsi looduskaitsealad kuuluvad Natura 2000 üleeuroopalise kaitsealade võrgustikku. Projekt “Soode kaitse ja taastamine” võitis 2024. a Euroopa Komisjoni Euroopa Natura 2000 auhinna ja 18. oktoobri üritust rahastab Euroopa Komisjon.
Eestimaa Looduse Fondi, Tartu Ülikooli ja Arheovisiooni ühine kaitsealuste soode taastamise projekt võitis eile, 29. mai õhtul Euroopa Natura 2000 auhinna. Kuivendatud sooalade taastamine aitab parandada paljude liikide ja nende elupaikade olukorda, vähendab süsinikuheidet ning toob kaasa mitmeid teisi olulisi hüvesid.
Auhinda annab välja Euroopa Komisjon, kes toob esile algatusi, mis paistavad silma suurepärase Natura 2000 alade hoidmisega, panustades nõnda nende alade elurikkuse hoidmisesse. Konkursil osales 96 projekti ning võitjad valiti kuues kategoorias. Eesti algatus pälvis tunnustuse maismaa looduskaitseliste tegevuste kategoorias.
“Üha rohkem mõistetakse, et lisaks looduse paremale hoidmisele on oluline ka juba tehtud kahju heastada. Meie kuivendatud, turbast tühjaks kaevandatud ja kahjustatud kaitsealuste soodele taas elu sisse puhumine on üks võimalus, kuidas panustada looduse taastamisse ja hoida elurikkust. Rahvusvaheline tunnustus kinnitab, et oleme Eestis õigel teel,” rääkis Eestimaa Looduse Fondi märgalade programmi juht Jüri-Ott Salm. “Aitäh kümnetele ekspertidele, teadlastele, looduskaitse vabatahtlikele, toetajatele ja kõigile teistele, kes soode taastamisse panustasid,” lisas Salm.
2015.-2021. aastat väldanud projekti “Soode kaitse ja taastamine” käigus taastati ligi 8000 hektarit soid kuues Eestimaa paigas. Selleks rajati ligi 2500 turbapaisu, neist paljud Eestimaa Looduse Fondi vabatahtlike abiga. Paisud aitavad tõsta veetaseme taas maapinna lähedale ehk nõnda nagu see algselt looduslikult oli. Sookoosluste taastumine võib võtta peale taastamistöid aega aastakümneid – mõnel pool vähem, mõnel pool rohkem. Taasmärjutatud alad asuvad Soosaare soos, Sirtsi soos, Laukasoos, Ohepalu soos, Feodorisoos ja Tudusoos ning kuuluvad Natura 2000 kaitsealade võrgustikku. Need piirkonnad on olulised elupaigad mitmetele haruldastele ja ohustatud liikidele.
Samuti anti projekti käigus välja koolides menukas “Ah soo!” õppefilmide sari, loodi Tudu õpperada, korraldati hulgaliselt loodustalguid, õppeprogramme, kirjutati muinasjuturaamat ning palju muud. Projekti tulemustega saab lähemalt tutvuda SIIN.
Erinevaid töid viisid ellu Eestimaa Looduse Fond, Tartu Ülikool ja MTÜ Arheovisioon koostöös RMK, Keskkonnaameti, Keskkonnaministeeriumiga. Projekti “Soode kaitse ja taastamine” (Life Mires of Estonia) rahastas Euroopa Liidu LIFE programm ja Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Natura 2000 on üleeuroopaline kaitsealade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade säilimine pikas perspektiivis.
Tutvu projekti “Soode kaitse ja taastamine” ülevaatliku aruandega SIIN!
Kuigi aastatel 2015-2021 mitmel pool Eestis väldanud sootaastamistööd LIFE projektis “Soode kaitse ja taastamine” (Life Mires of Estonia) jõudsid võidukalt finišisse, on Eestimaa Looduse Fondil plaanis järgnevatel aastatel ühes partneritega taastada kolme märgala Pärnumaal ning samuti alasid Alam-Pedjas.
Pärnumaal on plaanis taastada kahjustatud sooalasid ja märgi metsi rahvusvahelise projekti WaterLANDS raames – uuri lähemalt!
Alam-Pedja tööd toimuvad projekti AdaptEst raames – uuri lähemalt!
Tänast rahvusvahelist märgalade päeva tähistatakse Eestis märgaladele pühendatud konverentsiga, kus tuleb juttu nende väärtusest, kujunemisest, kaitsest, taastamisest ning paljust muust. Konverentsi päevakava ja ülekannet saab vaadata lehel www.elfond.ee/konverents-2022
Alates 18. sajandist on maailm kaotanud 85% looduslikest märgaladest ja nad on endiselt kadumas kiiremini kui metsad. ÜRO on nimetanud käimasoleva kümnendi ökoloogilise taastamise kümnendiks – kui praegu on märgalade hävimise tempo maailmas suurem kui nende taastumise kiirus, siis 2030. aastaks on siht see ümber pöörata.
Eestimaa Looduse Fond (ELF) on vedanud viimase seitsme aasta jooksul ligi 7900 hektari märgala taastamist, samuti tegelenud aktiivselt märgalade ja taastamise olulisuse tutvustamisega. ELF jätkab soode tervendamisega ka järgnevatel aastatel. Plaanis on Horizon 2020 programmi toel äratada uuele elule 3500 hektarit kuivendatud alasid ja jääksoid – seda koostöös kohalike kogukondadega.
Eestimaa Looduse Fondi korraldataval konverentsil võtavad sõna maastikuökoloog Ülo Mander, bioloog Rein Kuresoo, loodusturismi ettevõtja Aivar Ruukel, taastamisökoloogia teadur Triin Reitalu, keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna nõunik Laura Remmelgas, ELFi märgalade programmi juht Jüri-Ott Salm, märgalade ekspert Marko Kohv, turbaliidu juht Erki Niitlaan, bioloog Veljo Runnel, keskkonnaaktivistid Sandra Urvak ja Farištamo Eller, keskkonnateadlikkuse ekspert Piret Pungas-Kohv ning ELFi nõukogu liige Jan Kaus.
Märgalade hulka kuuluvad nii sood, rannikud, jõed järved kui ka nende kaldad. Märgaladele on 2. veebruaril tavapärasest enam mõeldud juba 1971. aastast, mil Ramsaris, Iraani linnas, allkirjastati märgalade kaitset rõhutav rahvusvaheline kokkulepe – Ramsari konventsioon. Aastal 2022 on märgalade päeva juhtmõtteks “Vajame toimivaid märgalasid!”
Konverents toimub projekti “NaturallyEst” raames, mida toetab Euroopa Liidu LIFE’i programm, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ja projekti partnerid.
2021. aasta detsembris lõpeb ELFi juhitud tegulugu ehk projekt “Soode kaitse ja taastamine.” Muinasjuturaamat on 7900 hektari taastuva soo kõrval selle teguloo pisut iseäralik lõpuosa, mille eesmärk on meie soid tuua lähemale eelkõige pisematele eestimaalastele. Olgu see siis justkui sümboolne teatepulk tulevikule 🙂
Eestimaa Looduse Fondi keskkonnateadlikkuse eksperdi ja geograafi Piret Pungas-Kohvi kirjutatud ning kunstnik Triinu Sarve illustratsioonidega raamat “Sookoll Kalli, Modris ja kadunud rabapüü” räägib kahe sookolli, Kalli ja Modrise ning nende sõprade seikluste kaudu Eesti soode käekäigust, põimides lugudesse ka mitmeid pärimuslugusid. Lugu saab alguse raamatukogus, mis on suletud ja Unustus asub raamatutes elavaid tegelasi nahka pistma. Kallile see plaan ei istu ning tal on suur usk sellesse, et rabapüü võiks aidata tal minevikku meelde tuletada, mis omakorda aitab võidelda Unustuse vastu. Kalli otsustab raamatukogust põgeneda sohu, sest seal on suurem võimalus rabapüüd kohata. Kuidas see tal õnnestub ning kellega ta oma reisi jooksul kokku puutub, saab juba raamatust lugeda.
Raamatu sisukorra ja I peatükiga saab tutvust teha siin!
Selle raamatu näol on tegemist mõneti järjega 2010. aastal ilmunud muinasjuturaamatule “Kalli ja Modrise soorännulood” (kaasautoriteks Indra Čekstere, Kristīne Detkova), kus Eestist ja Lätist pärit sookoll esmakordselt kohtusid ning asusid mööda soid matkama, põimides samuti oma vestlustesse pärimuslugusid. Siiski on täiesti erinevad nii raamatud kui enamik soodest, kus lugejad koos raamatutegelastega satuvad. Raamatul on reisiabina kaasas ka kaart, mis aitab nii väikestel kui suurematel lugejatel kollikestega paremini kaasa reisida.
Muinasjuturaamat “Sookoll Kalli, Modris ja kadunud rabapüü” võiks vast kõige enam tõmmata lasteaia vanemate rühmade ning algklassiõpilaste tähelepanu. Mine tea, ehk reisib nii mõnigi laps unes koos sookollide Kalli ja Modrisega kaasa. Iga peatükk algab paarilauselise trükitähtedes kokkuvõttega, mis võiks aidata edasi neid, kes alles teevad lugemisega tõsisemalt tutvust. Põhiteksti lugemisel saab aidata ehk vanem õde-vend, lapsevanem või õpetaja. Miks mitte põimida ehk loodusõpetuse ja kunstiõpetusetundi, kus lapsed õpetajalt kuuldu põhjal püüavad oma kujutlust mõnest Eesti soost ja Kalli seiklustest paberile joonistada? Pärast on hea võrrelda, kui palju kunstniku Triinu Sarve joonistused tulevaste kunstnike käekirjast ja mõttemaailmast erinevad.
Kus ja kuidas seda raamatut saab?
Kellele raamat huvi pakub ja ka kingikoti sisuga täitmisega kiire, siis värskelt valminud muinasjuturaamatu leiab juba Tartu Loodusmajast ja Tartu Mänguasjamuuseumist, Endla, Iisaku, Kabli ja Kauksi looduskeskustest. Jaanuarikuu jooksul jõuavad raamatud veel mitmesse Keskkonnaameti looduskeskusesse ja kontoritesse. Samuti saab raamatut peagi laenutada suurematest raamatukogudest. Täpsem info all! NB! Raamatujahile minnes ei tasu unustada asutuste lahtiolekuaegu ja leppige enne oma tulek/minek kokku.
Kokku on muinasjuturaamatut trükitud esialgu 1000 eksemplari ning neid jagatakse kõigile huvilistele ning soovijatele allkirja vastu tasuta. Küsimuste korral kirjuta elf@elfond.ee!
HARJUMAA
Eesti loodusmuuseum Tiiu Liimets Tiiu.Liimets@loodusmuuseum.ee asukoht Lai 29a, 10133 Tallinn
muuseumi lahtioleku ajad T-P 10.00–17.00.
JÕGEVAMAA
Jõgevamaal Elo Raspel, asukoht Endla looduskeskuses Toomal, tel 5341 9205, elo.raspel@keskkonnaamet.ee
IDA-VIRUMAA
Ida-Virumaal Anne-Ly Feršel, asukoht Iisaku looduskeskus, Aia tn 10, Iisaku, tel 5332 8287, anne-ly.fersel@keskkonnaamet.ee
Kauksi külastuskeskus (olemas)
LÄÄNE-VIRUMAA
Lääne-Virumaal Enri Uusna, asukoht Lahemaa looduskeskus Palmses, tel 5304 7344, enri.uusna@keskkonnaamet.ee
LÄÄNEMAA JA HIIUMAA
Läänemaal ja Hiiumaal Ave Huugen, asukoht Haapsalu kontoris, Lahe 38, tel 5887 1533, ave.huugen@keskkonnaamet.ee
RAPLAMAA JA JÄRVAMAA
Raplamaal ja Järvamaal Maarika Männil, tel 53285846, maarika.mannil@keskkonnaamet.ee
PÕLVAMAA
Põlvamaal Mari Kala, Räpina Keskkonnamaja, Kalevi tn 1A, tel 5304 7565, mari.kala@keskkonnaamet.ee
PÄRNUMAA
Pärnu loodusmaja
Kabli külastuskeskus
TARTUMAA
Tartu loodusmaja – OTSAS
VALGAMAA
Valgamaal Margit Turb, Otepää looduskeskus, Kolga tee 28, tel 518 6747, margit.turb@keskkonnaamet.ee
VILJANDIMAA
Viljandimaal Krista Kingumets, KeA Viljandi kontor, Paala tee 4, tel 5562 4391, krista.kingumets@keskkonnaamet.ee
VÕRUMAA
Võrumaal Helen Kivisild, KeA Võru kontor Karja tn 17A, tel 525 1552, helen.kivisild@keskkonnaamet.ee
SAAREMAA
Saaremaal Mahe Metsalu, asukoht KeA Kuresaare kontor, Tallinna tn 22, tel 5304 7882, mahe.metsalu@keskkonnaamet.ee (alates jaanuari keskpaigast)
Küsimuste korral kirjuta elf@elfond.ee!
Päevakava ja registreerumine:
Detsembris startis Eestis ja 13 teises Euroopa riigis suurejooneline projekt WaterLANDS, mille raames plaanitakse mitmel pool Euroopas taastada kokku 10 500 hektarit kahjustatud märgalasid. Eestis toimuvad tööd 3500 hektaril. Parandada plaanitakse Kikepera kaitseala kuivendatud metsade olukorda ja Kõrsa raba seisundit, samuti puhuda taas elu sisse Lavassaare ammendunud turbaväljakutele.
Euroopa Komisjoni Horizon 2020 Roheleppe programmi poolt rahalise toetuse saanud projekt koondab eri riikide kogemuste põhjal kokku senised parimad praktikad, mida saab ka tulevikus märgalade hüvanguks kasutada. Kaasates juba projekti alguses kohalikke kogukondi ja teisi huvilisi, püütakse kahjustunud märgalade taastamisel leida parim lahendus nii keskkonnale, kohalikule kogukonnale kui ka majandusele. Nõnda laotakse vundament tulevikuks, et säilinud märgalad oleks paremini hoitud ja mõistlikult kasutatud ning kahjustatud alad taastatud.
Droonifoto Lavassaare ammendunud turbaväljakutest, mida WaterLANDS projekti käigus taastama hakatakse.
Viis aastat kestvat projektis WaterLANDS osaleb 32 partnerit 14 Euroopa riigist ning seda juhib Dublini ülikooli kolledž (UCD) Iirimaalt. Eestist lööb kaasa neli partnerit: Tartu Ülikool, Eestimaa Looduse Fond, Riigimetsa Majandamise Keskus ja AS Tootsi Turvas. Projekti kogueelarve on 23 miljonit eurot, millest Eesti partneritele on kokku kasutada antud 5,2 miljonit.
“Waterlands-i projektis püüame tuua märgalade taastamist looduskaitsealade piiridest välja. Selleks tuleb ennekõike leida võimalusi taastamistegevuse põimiseks muude maakasutusviisidega nagu näiteks roheenergeetika või puhkemajandus. Esmakordselt Eestis otsime teadlaste, looduskaitsjate ja turbakaevandajatega koostöös lahendusi järjest laienevate ammendunud turbaväljakute taaselustamiseks. Eestil on kandev roll selles üle-Euroopalises projektis ning loodetavasti saame ise juurde kui ka jagada kogemusi, kuidas märgalasid taastada,” sõnas Tartu Ülikooli poolne projektijuht Marko Kohv.
Maailmas leidub lisaks soodele väga palju erinevaid märgalasid. Soodes, randades, soometsades, deltades, soo- ja lamminiitudel elab 40% maailma liikidest. Lisaks säilitavad ja seovad märgalad hiigelkoguses süsinikku – nad katavad vaid 3% maismaast, kuid hoiavad endas 30% muldadesse talletunud süsinikust. Märgalad reguleerivad läbi maastike kulgevat veevoogu, leevendades nõnda põuda ja üleujutusi ning puhastades vett saaste- ning liigsetest toitainetest. Teisalt on märgalad väga tundlikud kuivendamise suhtes – Lääne-Euroopas on tänaseks kadunud ca 90% märgaladest, mis on omakorda kaasa toonud eutrofeerumise, ekstreemsed põuad ja üleujutused ning maastikupõlengud. Samuti lendub märgalade kuivendamisel lühikese aja jooksul atmosfääri tagasi tuhandete aastate jooksul turbasse seotud süsinik, võimendades nõnda kasvuhooneefekti. Nende probleemide leevendamiseks on vajalik luua kesk- ja ühiskonda ühendav lähenemine, mida soovitaksegi projekti jooksul saavutada.
WATERLANDS-i projekti rahastatakse Euroopa Komisjoni Horizon 2020 Roheleppe programmist. WaterLANDS-i uudisvooga kursis olemiseks jälgi @WaterLANDS_EU .
Rohkem infot:
Marko Kohv
WaterLANDS projekti juht ja märgalade ekspert
Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituut
Tel. 56663752
E-mail: marko.kohv@ut.ee
©2016-2021 Eestimaa Looduse Fond, projekt “Soode kaitse ja taastamine” (Life Mires of Estonia). Kõik õigused kaitstud. Projekti rahastab Euroopa Liidu LIFE Programm ja Keskkonnainvesteeringute Keskus. See koduleht ei pruugi kajastada Euroopa Komisjoni ametlikke seisukohti.
