Soode taastamine jätkub kahe projekti raames – uuri lähemalt!

Kuigi aastatel 2015-2021 mitmel pool Eestis väldanud sootaastamistööd LIFE projektis “Soode kaitse ja taastamine” (Life Mires of Estonia) jõudsid võidukalt finišisse, on Eestimaa Looduse Fondil plaanis järgnevatel aastatel ühes partneritega taastada kolme märgala Pärnumaal ning samuti alasid Alam-Pedjas.

Pärnumaal on plaanis taastada kahjustatud sooalasid ja märgi metsi rahvusvahelise projekti WaterLANDS raames uuri lähemalt!
Alam-Pedja tööd toimuvad projekti AdaptEst raamesuuri lähemalt!

Märgalade päeval rõhutatakse nende hoidmise ja taastamise olulisust

Tänast rahvusvahelist märgalade päeva tähistatakse Eestis märgaladele pühendatud konverentsiga, kus tuleb juttu nende väärtusest, kujunemisest, kaitsest, taastamisest ning paljust muust. Konverentsi päevakava ja ülekannet saab vaadata lehel www.elfond.ee/konverents-2022 

Alates 18. sajandist on maailm kaotanud 85% looduslikest märgaladest ja nad on endiselt kadumas kiiremini kui metsad. ÜRO on nimetanud käimasoleva kümnendi ökoloogilise taastamise kümnendiks – kui praegu on märgalade hävimise tempo maailmas suurem kui nende taastumise kiirus, siis 2030. aastaks on siht see ümber pöörata. 

Eestimaa Looduse Fond (ELF) on vedanud viimase seitsme aasta jooksul ligi 7900 hektari märgala taastamist, samuti tegelenud aktiivselt märgalade ja taastamise olulisuse tutvustamisega. ELF jätkab soode tervendamisega ka järgnevatel aastatel. Plaanis on Horizon 2020 programmi toel äratada uuele elule 3500 hektarit kuivendatud alasid ja jääksoid – seda koostöös kohalike kogukondadega.

Eestimaa Looduse Fondi korraldataval konverentsil võtavad sõna maastikuökoloog Ülo Mander, bioloog Rein Kuresoo, loodusturismi ettevõtja Aivar Ruukel, taastamisökoloogia teadur Triin Reitalu, keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna nõunik Laura Remmelgas, ELFi märgalade programmi juht Jüri-Ott Salm, märgalade ekspert Marko Kohv, turbaliidu juht Erki Niitlaan, bioloog Veljo Runnel, keskkonnaaktivistid Sandra Urvak ja Farištamo Eller, keskkonnateadlikkuse ekspert Piret Pungas-Kohv ning ELFi nõukogu liige Jan Kaus. 

 

Märgalade hulka kuuluvad nii sood, rannikud, jõed  järved kui ka nende kaldad.  Märgaladele on  2. veebruaril tavapärasest enam mõeldud juba 1971. aastast, mil Ramsaris, Iraani linnas, allkirjastati märgalade kaitset rõhutav rahvusvaheline kokkulepe – Ramsari konventsioon. Aastal 2022 on märgalade päeva juhtmõtteks “Vajame toimivaid märgalasid!” 

 

Konverents toimub projekti “NaturallyEst” raames, mida toetab Euroopa Liidu LIFE’i programm, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ja projekti partnerid.

 

“Sookoll Kalli, Modris ja kadunud rabapüü” – mis raamat see on ja kus seda jagatakse?!

2021. aasta detsembris lõpeb ELFi juhitud tegulugu ehk projekt “Soode kaitse ja taastamine.” Muinasjuturaamat on 7900 hektari taastuva soo kõrval selle teguloo pisut iseäralik lõpuosa, mille eesmärk on meie soid tuua lähemale eelkõige pisematele eestimaalastele. Olgu see siis justkui sümboolne teatepulk tulevikule 🙂

Eestimaa Looduse Fondi keskkonnateadlikkuse eksperdi ja geograafi Piret Pungas-Kohvi kirjutatud ning kunstnik Triinu Sarve illustratsioonidega raamat “Sookoll Kalli, Modris ja kadunud rabapüü” räägib kahe sookolli, Kalli ja Modrise ning nende sõprade seikluste kaudu Eesti soode käekäigust, põimides lugudesse ka mitmeid pärimuslugusid. Lugu saab alguse raamatukogus, mis on suletud ja Unustus asub raamatutes elavaid tegelasi nahka pistma. Kallile see plaan ei istu ning tal on suur usk sellesse, et rabapüü võiks aidata tal minevikku meelde tuletada, mis omakorda aitab võidelda Unustuse vastu. Kalli otsustab raamatukogust põgeneda sohu, sest seal on suurem võimalus rabapüüd kohata. Kuidas see tal õnnestub ning kellega ta oma reisi jooksul kokku puutub, saab juba raamatust lugeda. 

Raamatu sisukorra ja I peatükiga saab tutvust teha siin!

Selle raamatu näol on tegemist mõneti järjega 2010. aastal ilmunud muinasjuturaamatule “Kalli ja Modrise soorännulood” (kaasautoriteks Indra Čekstere, Kristīne Detkova), kus Eestist ja Lätist pärit sookoll esmakordselt kohtusid ning asusid mööda soid matkama, põimides samuti oma vestlustesse pärimuslugusid. Siiski on täiesti erinevad nii raamatud kui enamik soodest, kus lugejad koos raamatutegelastega satuvad. Raamatul on reisiabina kaasas ka kaart, mis aitab nii väikestel kui suurematel lugejatel kollikestega paremini kaasa reisida.

Muinasjuturaamat “Sookoll Kalli, Modris ja kadunud rabapüü” võiks vast kõige enam tõmmata lasteaia vanemate rühmade ning algklassiõpilaste tähelepanu. Mine tea, ehk reisib nii mõnigi laps unes koos sookollide Kalli ja Modrisega kaasa. Iga peatükk algab paarilauselise trükitähtedes kokkuvõttega, mis võiks aidata edasi neid, kes alles teevad lugemisega tõsisemalt tutvust. Põhiteksti lugemisel saab aidata ehk vanem õde-vend, lapsevanem või õpetaja. Miks mitte põimida ehk loodusõpetuse ja kunstiõpetusetundi, kus lapsed õpetajalt kuuldu põhjal püüavad oma kujutlust mõnest Eesti soost ja Kalli seiklustest paberile joonistada? Pärast on hea võrrelda, kui palju kunstniku Triinu Sarve joonistused tulevaste kunstnike käekirjast ja mõttemaailmast erinevad. 

Kus ja kuidas seda raamatut saab?

Kellele raamat huvi pakub ja ka kingikoti sisuga täitmisega kiire, siis värskelt valminud muinasjuturaamatu leiab juba Tartu Loodusmajast ja Tartu Mänguasjamuuseumist, Endla, Iisaku, Kabli ja Kauksi looduskeskustest. Jaanuarikuu jooksul jõuavad raamatud veel mitmesse Keskkonnaameti looduskeskusesse ja kontoritesse.  Samuti saab raamatut peagi laenutada suurematest raamatukogudest. Täpsem info all! NB! Raamatujahile minnes ei tasu unustada asutuste lahtiolekuaegu ja leppige enne oma tulek/minek kokku.

Kokku on muinasjuturaamatut trükitud esialgu 1000 eksemplari ning neid jagatakse kõigile huvilistele ning soovijatele allkirja vastu tasuta. Küsimuste korral kirjuta elf@elfond.ee!

RAAMATU LEIAB MAAKONNITI JÄRGNEVALT

HARJUMAA 

Eesti loodusmuuseum Tiiu Liimets  Tiiu.Liimets@loodusmuuseum.ee  asukoht Lai 29a, 10133 Tallinn

muuseumi lahtioleku ajad T-P 10.00–17.00.

 

JÕGEVAMAA

Jõgevamaal Elo Raspel, asukoht Endla looduskeskuses Toomal, tel 5341 9205, elo.raspel@keskkonnaamet.ee

 

IDA-VIRUMAA

Ida-Virumaal Anne-Ly Feršel, asukoht Iisaku looduskeskus, Aia tn 10, Iisaku, tel 5332 8287, anne-ly.fersel@keskkonnaamet.ee

Kauksi külastuskeskus (olemas)

 

LÄÄNE-VIRUMAA

Lääne-Virumaal Enri Uusna, asukoht Lahemaa looduskeskus Palmses, tel 5304 7344, enri.uusna@keskkonnaamet.ee 

 

LÄÄNEMAA JA HIIUMAA

Läänemaal ja Hiiumaal Ave Huugen, asukoht Haapsalu kontoris, Lahe 38, tel 5887 1533, ave.huugen@keskkonnaamet.ee 

 

RAPLAMAA JA JÄRVAMAA

Raplamaal ja Järvamaal Maarika Männil, tel 53285846, maarika.mannil@keskkonnaamet.ee 

 

PÕLVAMAA

Põlvamaal Mari Kala, Räpina Keskkonnamaja, Kalevi tn 1A, tel 5304 7565, mari.kala@keskkonnaamet.ee

 

PÄRNUMAA

Pärnu loodusmaja 

Kabli külastuskeskus 

 

TARTUMAA

Tartu loodusmaja  – OTSAS

 

VALGAMAA

Valgamaal Margit Turb, Otepää looduskeskus, Kolga tee 28, tel 518 6747, margit.turb@keskkonnaamet.ee 

 

VILJANDIMAA

Viljandimaal Krista Kingumets, KeA Viljandi kontor, Paala tee 4, tel 5562 4391, krista.kingumets@keskkonnaamet.ee 

 

VÕRUMAA

Võrumaal Helen Kivisild, KeA Võru kontor Karja tn 17A, tel 525 1552, helen.kivisild@keskkonnaamet.ee 

 

SAAREMAA

Saaremaal Mahe Metsalu, asukoht KeA Kuresaare kontor, Tallinna tn 22, tel 5304 7882, mahe.metsalu@keskkonnaamet.ee (alates jaanuari keskpaigast)

 

Küsimuste korral kirjuta elf@elfond.ee!

Täna avalikustati märgalade ja looduskaitse konverentsi päevakava

Tutvustame rõõmuga veebruari alguses toimuva looduskaitse ja märgalade konverentsi päevakava. Olete oodatud!

Päevakava ja registreerumine:

Eestis ja mujal Euroopas tervendatakse ühiselt 10 500 hektarit kahjustatud märgalasid

Detsembris startis Eestis ja 13 teises Euroopa riigis suurejooneline projekt WaterLANDS, mille raames plaanitakse mitmel pool Euroopas taastada kokku 10 500 hektarit kahjustatud märgalasid. Eestis toimuvad tööd 3500 hektaril. Parandada plaanitakse Kikepera kaitseala kuivendatud metsade olukorda ja Kõrsa raba seisundit, samuti puhuda taas elu sisse Lavassaare ammendunud turbaväljakutele.

Euroopa Komisjoni Horizon 2020 Roheleppe programmi poolt rahalise toetuse saanud projekt koondab eri riikide kogemuste põhjal kokku senised parimad praktikad, mida saab ka tulevikus märgalade hüvanguks kasutada. Kaasates juba projekti alguses kohalikke kogukondi ja teisi huvilisi, püütakse kahjustunud märgalade taastamisel leida parim lahendus nii keskkonnale, kohalikule kogukonnale kui ka majandusele. Nõnda laotakse vundament tulevikuks, et säilinud märgalad oleks paremini hoitud ja mõistlikult kasutatud ning kahjustatud alad taastatud.

Droonifoto Lavassaare ammendunud turbaväljakutest, mida WaterLANDS projekti käigus taastama hakatakse.

Viis aastat kestvat projektis WaterLANDS osaleb 32 partnerit 14 Euroopa riigist ning seda juhib Dublini ülikooli kolledž (UCD) Iirimaalt. Eestist lööb kaasa neli partnerit: Tartu Ülikool, Eestimaa Looduse Fond, Riigimetsa Majandamise Keskus ja AS Tootsi Turvas. Projekti kogueelarve on 23 miljonit eurot, millest Eesti partneritele on kokku kasutada antud 5,2 miljonit.

“Waterlands-i projektis püüame tuua märgalade taastamist looduskaitsealade piiridest välja. Selleks tuleb ennekõike leida võimalusi taastamistegevuse põimiseks muude maakasutusviisidega nagu näiteks roheenergeetika või puhkemajandus. Esmakordselt Eestis otsime teadlaste, looduskaitsjate ja turbakaevandajatega koostöös lahendusi järjest laienevate ammendunud turbaväljakute taaselustamiseks. Eestil on kandev roll selles üle-Euroopalises projektis ning loodetavasti saame ise juurde kui ka jagada kogemusi, kuidas märgalasid taastada,” sõnas Tartu Ülikooli poolne projektijuht Marko Kohv.

Maailmas leidub lisaks soodele väga palju erinevaid märgalasid. Soodes, randades, soometsades, deltades, soo- ja lamminiitudel elab 40% maailma liikidest. Lisaks säilitavad ja seovad märgalad hiigelkoguses süsinikku – nad katavad vaid 3% maismaast, kuid hoiavad endas 30% muldadesse talletunud süsinikust. Märgalad reguleerivad läbi maastike kulgevat veevoogu, leevendades nõnda põuda ja üleujutusi ning puhastades vett saaste- ning liigsetest toitainetest. Teisalt on märgalad väga tundlikud kuivendamise suhtes – Lääne-Euroopas on tänaseks kadunud ca 90% märgaladest, mis on omakorda kaasa toonud eutrofeerumise, ekstreemsed põuad ja üleujutused ning maastikupõlengud. Samuti lendub märgalade kuivendamisel lühikese aja jooksul atmosfääri tagasi tuhandete aastate jooksul turbasse seotud süsinik, võimendades nõnda kasvuhooneefekti. Nende probleemide leevendamiseks on vajalik luua kesk- ja ühiskonda ühendav lähenemine, mida soovitaksegi projekti jooksul saavutada.

WATERLANDS-i projekti rahastatakse Euroopa Komisjoni Horizon 2020 Roheleppe programmist. WaterLANDS-i uudisvooga kursis olemiseks jälgi @WaterLANDS_EU .

Rohkem infot:
Marko Kohv
WaterLANDS projekti juht ja märgalade ekspert
Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituut
Tel. 56663752
E-mail: marko.kohv@ut.ee

Sootaastamistööd said punkti Laukasoos Suurlauka väljavoolu paisude laiendamise ja parandamisega

Aastatel 2015-2021 väldanud sootaastamistööd said pühade vahel ühele poole – viimaseks tööks oli Laukasoos Suurlauka väljavoolu paisude laiendamine ja parandamine. Kuna veerežiim oli alal suures osas taastunud, siis oli töid võimalik teostada üksnes ujuvkopaga. Tööde teostus viibis madalate külmakraadide tõttu, kuid õnneks andis talv korraks järele ja masin sai tööalale liikuda. Tööd teostas Terrason OÜ 20.-28.12.2021.
2. veebruari korraldatava märgalade päeva raames tutvustatakse tööde tulemusi ja saadud kogemusi, mis on koondatud käsiraamatusse: “Soode taastamine: senised kogemused teguloo “Soode kaitse ja taastamine” näitel. Sootaastamistööd jätkuvad projektis Waterlands.
Pildi autor: Leevi Krumm

“Soode kaitse ja taastamine“ lõpuseminari ettekanded

8. detsembril toimus projekti “Soode kaitse ja taastamine“ lõppu tähistav seminar. Lõpuseminaril jagasid asjaosalised oma muljeid ja mõtteid soode taastamisest Eestis.

Projekti vedas eest Eestimaa Looduse Fond (ELF) koostöös Tartu Ülikooli, MTÜ Arheovisiooni, RMK, Keskkonnaameti, vabatahtlike ning mitmete teiste partnerite ja sõpradega. Ettekandeid saab vaadata all.

Seminari ettekannetega saab tutvuda siin – klõpsa lingil!

 

 

Eelinfo: 1. ja 2. veebruaril toimub looduskaitse ja märgalade konverents

Kutsume huvilisi päevakajalistel teemadel kaasa mõtlema! Kas Eestis on loodust palju või vähe? Kuhu tüürib Eesti looduskaitse? Millised on head näited tasakaalust majandustegevuse ja loodushoiu vahel? Kuidas saab igaüks olla looduse vardja? Mida kõnelevad meile sood? Kas taastatud sooalad juba lirtsuvad?

 

VIDEO: Lindbergi turbasammal

Tugevast ehitusest hoolimata pole Lindbergi turbasambla elu viimasel ajal kuigi hästi läinud. Sammaldeuurija Kai Vellak räägib Männikjärve rabas, miks on selle liigi arvukus madal ja mis järeldusi inimene sellest teha saab.

Uuri lähemalt siit: https://novaator.err.ee/1608405428/kaduva-maailma-lavel-lindbergi-turbasammal

Ulatuslik soode taastamine võetakse kokku seminari ja muinasjuturaamatuga

Eestimaa Looduse Fondi (ELF) eestvedamisel taastati seitsme aastaga ligi 7900 hektarit kuivendatud soid kuuel Eesti kaitsealal. Kogutud muljed ja kogemused võetakse kokku täna, 8. detsembril Tartus toimuval seminaril. Muuhulgas tutvustab Piret Pungas-Kohv kohapeal oma ahjusooja muinasjuturaamatut “Sookoll Kalli, Modris ja kadunud rabapüü”. Seminari ja raamatututvustust saab jälgida kl 14-17 läbi kaamerasilma lehel soo.elfond.ee/seminar

Soode taastamise eestvedaja Jüri-Ott Salm on tänulik kõikidele projektis kaasa löönud inimestele ja organisatsioonidele, samuti toetajatele. “Oleme saanud koos partneritega selle pika teekonna jooksul mitme väga väärtusliku kogemuse võrra rikkamaks. Minu suur soov on, et edaspidi kohtaks Eestis rohkem soode hoidmist ja taastamist ning üha vähem vastupidist tegevust. Sattusime projekti vältel mitmel puhul paradoksaalsesse olukorda, kus ühel pool kaitseala piiri sulgesime kuivenduskraave, ent teisel pool piiri käis vilgas kuivenduskraavide uuendamine,” rääkis ELFi märgalade programmi juht Jüri-Ott Salm.

Projekti sulni lõpuakordina valminud raamat “Sookoll Kalli, Modris ja kadunud rabapüü” räägib kahe muheda sookolli ja nende sõprade seikluste kaudu Eesti soode käekäigust, põimides lugudesse ka mitmeid pärimuslugusid. Loo keskmes on kadunud rabapüü, keda sookollid otsima asuvad. Piret Pungas-Kohvi teksti võlus südamlike piltide abil elavaks Triinu Sarv. Loo algusega saab tutvust teha siin!

“Muinasjuturaamat on 7900 hektari taastuva soo kõrval selle teguloo üpris iseäralik osa, mille eesmärk on meie soid  kõige pisematele lähemale tuua. Loodan väga, et raamatut uudistatakse lasteaias ja algklassides ning see leiab tee ka laste öökapile. Mine tea, ehk reisib nii mõnigi laps unes koos sookollide Kalli ja Modrisega kaasa,” mõtiskles raamatu autor Piret Pungas-Kohv.

Värskelt valminud muinasjuturaamatu leiab juba täna Tartu Loodusmajast ning mõne aja pärast Pärnu Loodusmajast, Eesti Loodusmuuseumist ning mitmest looduskeskusest üle Eesti. Samuti saab raamatut varsti laenutada suurimatest raamatukogudest. Kokku trükiti esialgu 1000 eksemplari ning neid jagatakse huvilistele tasuta.Täpsem info raamatu levitamise kohta ilmub 14.detsembriks lehele soo.elfond.ee 


Projekti “Soode kaitse ja taastamine” raames taastati soid Alam-Pedja, Ohepalu, Sirtsi ja Tudusoo looduskaitsealadel ning Lahemaa ja Alutaguse rahvusparkides. Samuti tehti loomastiku inventuure ja erinevaid seiretöid. Toimusid kümned õppepäevad, koolitused, talgud, avalikud arutelud, soomatkad ja seminarid. Valmis 9 õppefilmist koosnev “Ah soo!” sari ning mitmeid teisigi õppematerjale. Projekti tutvustava ülevaate leiab SIIT!

Projekti veab eest Eestimaa Looduse Fond (ELF) koostöös Tartu Ülikooli, MTÜ Arheovisiooni, RMK, Keskkonnaameti, vabatahtlike ning mitmete teiste partnerite ja sõpradega. Projekti rahastab Euroopa Liidu LIFE Programm ja Keskkonnainvesteeringute Keskus.