ETV Terevisioonis metsisetalgutest

Terevisioonis metsisetalgutest

Metsis vajab suuremaid katsealasid

Metsis vajab suuremaid katsealasid

Äripäeva lisa

Doktorant uurib vahamunade abil metsise vaenlasi

Doktorant uurib vahamunade abil metsise vaenlasi

ERR Novaator

Inglismaa sootaastajad käisid Eestis kogemusi vahetamas

10.-11. mai viibisid Eestis Inglismaal, Cumbria krahvkonnas tegevad sootaastajad organisatsioonist Natural England. Nende vedada on projekt Cumbria Bogs LIFE, mis keskendub peaasjalikult kunagiste kaevandusalade taas-soostamisele. Vaatasime üle mahajäetud kaevandusalade olukorra ja saime inglaste kogemuse põhjal näpunäiteid taastamistegevuste läbiviimiseks. Taastamispotentsiaali hinnati kõrgeks. Rikutud aladelt põikasime ka looduslikuna toimivasse soosse. Inglismaal on soodest hävitatud 95% ja Eestis säilinust said inglased kustumatu elamuse. 

Fotod: Jüri-Ott Salm

Eriskummaline Feodorisoo

Kevad on soode taastamise meeskonnale väga kiire välitööde tegemise aeg. Käivad ulatuslikud inventuurid taastamisaladel.

Üks eriskummalisemaid sooalasid, kus meie meeskonnaliikmed käisid, on Feodorisoo, mis asub Ida-Viru maakonnas, Alajõe ja Illuka vallas. Feodorisoo on suurim viimastel aastatel põlenud rabamassiiv Eestis. 2006. aasta juulis puhkenud rabapõleng kattis 1235 ha suuruse sooala, millest omakorda ca 800 hektarit moodustas rabapõleng. Tulekahju tõttu hävis suur osa kuivenduse mõjul kasvama hakanud puistust.

Feodorisoo põleng 2006. aastal.

Feodorisoo põleng 2006. aastal. Foto: Ida päästekeskus.

Kuivendus ja põleng on jätnud sooalale oma jälje. Milline näeb Feodorisoo praegu välja, tasub vaadata välitööde PILDIGALERIIST.

Kutsume osalema metsise loendamise talgutel

Metsis on sedasorti uhke lind, kelle nägemine jääb kauaks meelde. Eesti metsades ei liigu just palju selliseid koguka kere ja kauni sulestikuga hiiglasi, kes äkilise rabistava lendutõusuga võivad lapse nutma ehmatada või metsateel vastu jalutades unustamatu mälupildi joonistavad.

Oma silmatorkava käitumise, erilise toiduvaliku ja koguka keha tõttu on metsis aga ökosüsteemis habras lüli. Tema kadumine osadelt põlistel asualadelt (näiteks Lääne-Eesti saartelt) ning arvukuse märgatav langus üleüldiselt on pannud paljud looduskaitsjad muretsema.

Metsise kukk ja kana. Arne Aderi foto.

Metsise kukk ja kana. Arne Aderi foto.

Alles jäänud metsised asustavad meie mail tihti rabaservade vanu männikuid, kus on piisavalt neile sobivaid toidutaimi, rasket lindu kandvaid okslikke männipuid ja varjumispaiku kiskjate eest. Linnu täpne elupaiga kasutus ja sündivust-suremust mõjutavad tegurid vajavad veel täpsemat uurimist ning selleks on vaja ka talguliste abi.

Metsise eluringist ja muredest saab rohkem teada RMK vidoest:

Talgutööst

Talguliste töö on jõukohase suurusega aladeks jaotatud piirkondades lausaliselt läbi käia metsi, kus võib metsist esineda ning kaardistada kõigi metsisega (ja teiste kanalistega) seotud elumärgid. Ülestähendamist vajavad kohtumised metsise endaga (kuked, kanad, noored, vanad) ja kaasakorjamist suled, väljaheited ja muud leiud. Kaardistamist tehakse GPSi  ja kaardi abil üksi või paarikaupa.

Talguliste instrueerimine, kanaliste ja nende tegevusjälgede määramise täpsem õpetamine ja alade jaotamine toimub õhtuti Tartu Ülikooli ökoloogide juhendamisel. Koos saab siis vahetada ka muljeid ja õppida ka teiste leidudelt. Talgud on planeeritud ajale, kui metsisekanad peaksid ringi liikuma tibudega. Kui kanal tibusid ei ole, siis see tähendab, et tema pesa rüüstati kiskjate poolt, mis ongi metsise arvukuse vähenemise üks peamine põhjus.

Selline hulgakesi lühikese aja jooksul müttamine võimaldab vähendada riski, et üht ja sama isendit või pesakonda loendatakse mitu korda ning peaks andma väärtusliku infot metsise elupaigakasutuse kohta tema jaoks kriitilisel eluetapil. Loendust tehakse vaid kuiva ilmaga, et vältida õrnas eas tibude häirimist ohtlikes ilmaoludes (vihmaga liikvele aetud tibud võivad külmetuda ja hukkuda).

Talgupäevad saavad olema pikad ja kõndimist palju. Seetõttu sobivad need talgud inimestele, kellel on varasem metsas müttamise ja kaardi lugemise kogemus ning mõningane vilumus lindude määramisel ning nende tegevusjälgede leidmisel.

Loendus hõlmab kokku paarikümmet uurimisala Kirde-Eestis, mida kaetakse ühe- kuni neljapäevaste talgutega.

Elukorraldus

Kirde-Eesti talgulised ööbivad, saunatavad ja söövad Matsu talus Tudulinna lähedal. Kohapealne transport on osaliselt korraldatud, kuid oma autoga liitujad on väga oodatud.

Registreerumine ja infovahetus

Kui oled huvitatud metsiseloendamise talgute kaasa löömast, siis siit leiad ankeedi, mille täitmisel haagid end ettevõtmise infovälja. Seejärel hakkad saama täpsemat metsisetalgute infot oma e-mailile.

Kui esindad gruppi inimesi, kellele metsiseloendamine mõnel kindlal alal võiks huvitav ja jõukohane olla, siis anna sellest palun teada, kirjutades aadressil siim@elfond.ee.

Talgud korraldatakse Tartu Ülikooli, RMK, Eesti Ornitoloogiaühingu, Keskkonnaameti ja ELFi koostöös. 

LINNUPUHKUS SUVEL! Suvised metsise talgud aitavad linde kaardistada

LINNUPUHKUS SUVEL! Suvised metsise talgud aitavad linde kaardistada

Goodnews.ee

Lugemissoovitus

Kiire ja hea ülevaate soode seisust ja taastamisest kuuel rikutud alal saab siit artiklist:

Soodsam elu Eesti soodele

 

Materjal ilmus ELFi ja National Geographic Eesti koostööprojekti raames ajakirja 2016. a veebruarinumbris.

 

Soode taastamisest saates „Ilmaparandaja“

Soode taastamisest saates „Ilmaparandaja“

Raadio Kuku

Rikutud sood vajavad taastamist

Rikutud sood vajavad taastamist

Lääne Elu