Suur tunnustus: „Ah soo!“ õppefilmid said teaduse populariseerimise konkursi ühe peapreemiatest

ELFi õppefilmide seeria “Ah soo!” pälvis Eesti Teadusagentuuri peapreemia teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest audio-visuaalse ja elektroonilise meedia abil. Idee autor ja stsenarist on Piret Pungas-Kohv ning operaator ja režissöör on Indrek Kangro. Suur tänu tunnustuse eest! (veel …)

Kutsume osalema hankes “Laukasoo veerežiimi taastamine”

Otsime tööde teostajat Lahemaa Rahvuspargis Laukasoos sootaastamistööde teostamiseks. Tööde eesmärgiks on luua eeldused Laukasoo kuivenduseelse veerežiimi taastumiseks ja aidata kaasa  soole iseloomuliku taimestiku ning loomastiku liigilise koosseisu ja struktuuri kujunemisele. (veel …)

Toimus rahvusvaheline vabatahtlikkusele pühendatud konverents

19. – 21. septembril toimus kolmepäevane looduskaitse vabatahtlikele pühendatud rahvusvaheline konverents Tartus, kuhu kogunes suur hulk iga päev Euroopa looduse tarvis töötavate vabatahtlikega tegelevate organisatsioonide esindajad ja vabatahtlikud. Konverentsi korraldas Eestimaa Looduse Fond koos NEEMO-ga.

(veel …)

Rabapäeva arheoloogiline uurimisretk

24. juulil tähistasime rabapäeva Lahemaa Rahvuspargis, Laukasoos. 20 osalisega viisime läbi Loobu jõe poolses küljes arheoloogilise uurimisretke ehk leire. Uuriti soo ääres paiknevaid mineraalmaasaari, jõeäärset kõrgendikku ja lammi ning käidi sooteel. Töö toimus vastavalt leireplaanile.

Üle Loobu jõe said rabapäevalised kummipaatidega.

Üle Loobu jõe saime kummipaatidega.

Metoodiliselt tegime šurfe (väikeseid kaeveid, prooviauke) ja kirjeldasime neid, kasutasime metallidetektorit, mullapuuri abil vaatlesime mullaprofiile, uurisime langenud puude juurealuseid ning Loobu jõe ääres asuvaid paljandeid.

Laukasoole lähimad uuritud arheoloogilised muistised asuvad Palmse mõisakompleksi ümbruses ning Laukasoost põhja poole jääval Võhma klindineemikul. Sellel on leitud asustusjälgi alates kiviajast – näiteks Võhma ja Vihasoo. Osa neist asuvad ka Loobu jõe suudmes, mistõttu Loobu jõe Laukasoost mööduva ala ääres asuvad mineraalmaasaared on ka kõrge potentsiaaliga mineviku asustuspildi otsimiseks.

Leiret korraldasid ja arheoloogiast andsid ülevaate Kaarel Sikk Arheovisioonist ja Pikne Kama Tartu Ülikoolist. Marko Kohv ELFist selgitas soo taastamistegevusega seonduvat ja Piret Pungas-Kohv kogus teavet pärimuse ja kultuurilooliste objektide kohta.

Töö metallidetektoriga.

Töö metallidetektoriga.

Mida huvitavat leidsime?

  • 6 vaigukogumistopsi,
  • söekihi mis viitas maastikupõlengule,
  • piirikivi,
  • hulgaliselt loomaluid,
  • mägralinnaku,
  • kuivenduskraavi,
  • hulgaliselt marju ja seeni,

Otseselt arheoloogilisi leide sedakorda leida ei õnnestunud, kuid piirkonnas tööd veel jätkuvad.

Laukasoos rabapäeval 2016.

Rännak rabapäeval 2016.

Täpsem teave: Kaarel Sikk, kaarel@archaeovision.eu.

Kõik fotod tegi Marko Kohv.

Soo, „kleepuv tekst“ ja kultuurilugu

Projekti pehmema poole pealt jätkub laiemale huvigrupile ilukirjanduslikest raamatutest praeguseks leitud soo-info koondamine ning tutvustamine. 1. juunil toimus Tartu Ülikooli loodusmuuseumi korraldatud loodusõhtu, kus uuriti soo tähenduse muutumist Eestis läbi ajaloo; kuidas soid on käsitletud, mida seal tehakse, millistest raamatutest soodest saaks lugeda jmp.

Sooretke esislaidPisut enam kui nädal hiljem, 9.-11. juunil, toimus mitme erineva asutuse ühistööna konverents “Maastikule kleepuv tekst“, kus Piret Pungas-Kohv tegi ettekande “Väike sooretk eesti ilukirjanduses“. Meie poolt esitatav materjal oli siis sellest, kuidas soomaastik on avaldanud tekstile mõju ning mis teksti kaudu leiab “juhuslikult” üles lugejad. Viis, kuidas soid on ilukirjanduslikesse raamatutesse põimitud, võib täiesti arvestatavalt mõjutada hinnangut soode kohta, kui endal on selle märja maaga vahetu kokkupuude väga tagasihoidlik või puutub sootuks. 

Võta osa soode kultuuriloolise pildi koostamisest!

Koondpildi saamiseks jätkame seega raamatute uurimist ning sellest leitu kirjapanekut ka väiksesse andmebaasi.  Sood eesti kultuuriloos” ootab uudistamist! Igasugune täiendus ja tagasiside on teretulnud. Või teistpidi, kui mõne trükise kirjeldus tundub huvitav, on hea oma uudishimule järgi anda ning minna raamatukokku. Seal saab ise lähemalt järele uurida, kuidas kirjanikud on soodest ja Eesti elust-olust koos värvikate tegelastega pajatanud. No ja enne või pärast tasub ise ka sääl soos ära käia.

Tule rabapäevale!

Rahvusvaheline rabapäev Laukasoos Lahemaal, 24. juulil 2016

Eestis on “elusaid” soid alles vähem kui 6% riigi kogupindalast; kõrgsood ehk rabad moodustavad sellest umbes poole. Kui rabadest räägitakse, käsitletakse tavaliselt liigi- või elupaikade kaitset, süsiniku sidumise või soos ringleva vee puhastumisvõimega seotud teemasid. Ökoloogist teavet muudavad värvikamaks erinevad pärimuslood ja pildiseeriaid. Samas on Eestis küllaltki vähetuntud käsitlus rabadest arheoloogide pilgu läbi. Selle tühimiku täitmiseks korraldavad Eestimaa Looduse Fond koos Arheovisiooni ning Tartu Ülikooliga 24. juulil rahvusvahelise rabapäeva tähistamiseks välikonverentsi teemal „Soo ja arheoloogia“.

Päeva jooksul toimub arheoloogide juhendamisel võimalike leiukohtade otsimine, näidatakse metallidetektoriga leidude otsimist ning arheoloogiliste prooviaukude tegemist. Külastatakse Loobu jõest ida poole asuvaid liivaseid soosaari ning vaadatakse üle vana sootee koht. Samuti jagatakse teoreetilist teavet, kuidas arheoloogid üldse soos tegutsevad ja mida teha siis, kui juhusliku matkaja või teadustöötajana mõni arheolooge huvitav leid silma alla satub. Päeva juhivad Kaarel Sikk (MTÜ Arheovisioon) ja Pikne Kama (Tartu Ülikool).

Välikonverentsi päevakava: https://soo.elfond.ee/projektist/sundmused/rabapaev

Vabatahtlikud kõndisid metsise hüvanguks 4500 kilomeetrit

Vabatahtlikud kõndisid metsise hüvanguks 4500 kilomeetrit – Virumaa Teataja

Vabatahtlikud kõndisid metsise jälgi ajades ligi 4500 km – Maaleht

Vabatahtlikud kõndisid metsise hüvanguks 4500 kilomeetrit – Sakala

Vabatahtlikud kõndisid metsise hüvanguks 4500 kilomeetrit – Postimees

200 inimest läbisid metsise tegevusjälgi otsides ligi 4500 kilomeetrit – Pealinn

METSISETALGUD! 200 vabatahtlikku kõndisid metsise hüvanguks 4500 kilomeetrit – Goodnews.ee

 

Vabatahtlikud kõndisid metsise hüvanguks 4500 km

Eestimaa Looduse Fondi (ELF) eestvedamisel toimusid 4.–15. juunil Eesti ajaloo suurimad metsisetalgud Virumaa ja Soomaa rabaserva metsades. Kokku osales 11 talgul 200 vabatahtlikku nii Eestist kui ka Suurbritanniast, Saksamaalt, Lätist ja Valgevenest, kes kõndisid metsiseid ja teisi kanalisi ning nende tegevusjälgi otsides metsades kokku ligi 4500 km.

Looduslik piltmõistatus: leia pildilt metsise tibu! Foto: Kadri Runnel

Looduslik piltmõistatus: leia pildilt metsise tibu! Foto: Kadri Runnel

Metsisetalgutel uuriti läbi märkimisväärne 150 km2 suurune ala, millest 65 km2 oli Soomaal ning 85 km2 Virumaal Ohepalu, Agusalu, Tudusoo ja Sirtsi looduskaitsealadel või nende piirialadel ning Lahemaa rahvuspargis Laukasoos. Talgutöö ise kestis terved pikad päevad – instrueerimine ja kaardimaterjalide jagamine toimus varahommikul, seejärel anti igale talgulisele või talguliste paarile päeval läbiuurimiseks 40–60 ha metsa või soomaad ning õhtul toimus andmete kogumine ja andmeankeetide parandamine. Talgulised käisid uurimisaladel enamasti üksinda ja kaardi järgi ning märkisid GPSi või nutitelefoniga üles kõik metsise ja teiste kanaliste leiukohad. „See oli mul esimene kord mingit linnuliiki metsas taga ajada. Maalapp oli väga suur, mis tuli läbi käia. Mu jalad olid veel kolm päeva pärast talguid mu peale pahased,“ võttis muidu väga positiivse kogemuse kokku vabatahtlik Eero Väin. „Kahjuks ma metsist ei kohanud, kuid see-eest komistasin kährikupere otsa. Looduses ikka juhtub nii, et lähed üht otsima ja leiad midagi hoopis muud,“ lisas ta.

Talgulise teekonna näidis. Foto: Arne Ader

Talgulise teekonna näidis (valge punktiir). Foto: Arne Ader

Metsisetalgute käigus kaardistati ja koguti edasiseks määramiseks ka sulgi, väljaheiteid ja muud infot, mille abil teadlased saavad metsise ja teiste kanaliste olukorda nüüd täpsemalt analüüsida. Lindude ja nende tegevusjälgede leidmisel juhendasid vabatahtlikke Tartu Ülikooli teadlased, kes õpetasid metsas vajalikke asju märkama ja võimalikult vähe sealseid asukaid häirima.

Talgulistele õpetussõnade jagamine. Foto: Arne Ader

Talgulistele õpetussõnade jagamine. Foto: Arne Ader

Talguleid. Foto: Kristiina Kübarsepp

Talguleid. Foto: Kristiina Kübarsepp

Vabatahtlikud nägid vahetult 300 kanaliste isendit ja ligi 50 pesakonda, kellest 12 oli metsise, 30 laanepüü ja 4 tedre oma. Lindude tegevusjälgi leiti aga tuhandeid. Kõige enam leiti jälgi kanalistest Tudusoo ümbrusest ja Kikepera loendusalalt. „Praegu käib teadlastel läbiuuritud alade ja leidude analüüs. Hetkel võib aga öelda, et ega metsise eluolu ikka kiita pole – märgati 33 ilma tibudeta metsisekana, mis näitab, et suurem osa metsistest on paraku järglasteta,“ kommenteeris metsisetalgute esialgseid tulemusi ornitoloog Urmas Sellis. „Täpseid põhjusi on veel vara öelda. Oma osa on kisklusel ja maastikul, millel metsised pesitsevad ja elavad. Seda talgute tulemuste põhjal nüüd edasi uurimegi. Näiteks leidsid vabatahtlikud ka 40 murtud kanalist ja rüüstatud pesakohta, mis annab meile väga olulist infot piirkonna kiskluse kohta,“ lisas ta.

Vabatahtlikud talgulised tegid 12 päeva jooksul ära uskumatu hulga tööd ning käisid läbi väga suure ala. Tööpäevad kestsid varavalgest hilisõhtuni ning osa usinaid talgulisi lõi kaasa terve nädala. Teiste hulgas osales talgutel organisatsiooni EUcan egiidi all 15 vabatahtlikku Suurbritanniast, kes ühtekokku viibisid piirkonnas 11 päeva, nendest suurema osa metsise jälgi ajades. Korraldajad kiidavad ja tänavad südamest kõiki vabatahtlikke, kes pühendasid enda aega ja oskusi uhkete lindude käekäigu parandamisele.

Foto: Marko Kohv

Foto: Marko Kohv

Metsis on oma silmatorkava käitumise, erilise toiduvaliku ja koguka keha tõttu ökosüsteemis habras lüli. Tema kadumine osadelt põlistelt asualadelt ja arvukuse märgatav langus on väga murettekitav. Alles jäänud metsised asustavad meie mail tihti rabaservade vanu männikuid, kus on piisavalt neile sobivaid toidutaimi, rasket lindu kandvaid okslikke männipuid ja varjumispaiku kiskjate eest. Linnu täpne elupaigakasutus ja sündivust-suremust mõjutavad tegurid vajavad veel täpsemat uurimist ning selleks oligi vaja ka talguliste abi. Talgutel kogutud teadmiste abiga saab selle uhke linnu kaitset ja tema eluolu mõjutavaid tegevusi, sh soode taastamist paremini planeerida. Metsis kuulub Eesti kaitstavate liikide II kaitsekategooriasse ja on määratud Euroopa Nõukogu linnudirektiivi I lisa liikide hulka. Metsise kaitse Eestis toimub metsise (Tetrao urogallus) kaitse tegevuskava (kinnitatud 2015. a) alusel.

Metsise-välitööd, kokkuvõtete tegemine Matsul Sahargu külas

Metsise-välitööde kokkuvõtete tegemine Matsul Sahargu külas. Foto: Lauri Lutsar

Õhtune metsiste välitööde kokkuvõtete tegemine Matsul Sahargu külas. Foto: Lauri Lutsar

Õhtune metsiste välitööde kokkuvõtete tegemine Matsul Sahargu külas. Foto: Lauri Lutsar

Metsise-välitööd, kokkuvõtete tegemine Matsul Sahargu külas

Metsise-välitööd, kokkuvõtete tegemine Matsul Sahargu külas

Ulatuslikud metsisetalgud toimusid ELFi, Tartu Ülikooli, RMK, Eesti Ornitoloogiaühingu ja Keskkonnaameti koostöös. Talgud Virumaal toimusid projekti „Soode kaitse ja taastamine“ (Conservation and Restoration of Mire Habitats, LIFE Mires Estonia; projekti nr: LIFE14 NAT/EE/000126) raames, mida rahastavad Euroopa Liidu programm LIFE ning Keskkonnainvesteeringute Keskus

Suvel uuritakse Virumaal talgute korras metsiste käitumist

Suvel uuritakse Virumaal talgute korras metsiste käitumist

Virumaa Teataja

Fotolugu linnustiku ülevaate tegemisest

Teadlased ja loodusetundjad teevad ulatuslikke soode taastamise eelseid linnustiku uuringuid. Siin on Arne Aderi fotod, millest saab aimu, kuidas selline töö käib.

Soode taastamise käigus pööratakse rõhku ka seal elavatele liikidele, keda soode taastamine mõjutada võib. Liikide kaitse on juba iseenesest oluline – enamik uuritavaid liike on Euroopas ohustatud – kuid selles projektis on uuringud vajalikud ka taastamise edukuse hindamiseks. Täpsemalt loe liikide uuringutest SIIT. 

Rohkem pilte on galeriis