Kutse Laukasoo veerežiimi taastamisprojekti avalikule arutelule

Olete oodatud  Laukasoo veerežiimi taastamisprojekti avalikule arutelule, mis toimub 13. aprillil kl 18 Palmse külas Keskkonnaameti õppeklassis.

Sündmusel tutvustavad Eestimaa Looduse Fondi (ELF) märgalade ekspert Marko Kohv ja projekteerija Kobras AS esindaja Laukasoo taastamise tehnilisi aspekte: Kuidas on soo taastamine tehniliselt lahendatud? Millised on rajatavad paisud? Millise tehnikaga töid teostatakse? Kuidas pääsevad masinad aladele ligi?

Samuti vastatakse huviliste temaatilistele küsimustele. Kohal on ka teised soode taastamisega tegelevad eksperdid Tartu Ülikoolist, Keskkonnaameti ja RMK esindajad.

Sündmus on järg Laukasoo taastamiskava avalikele aruteludele, mis toimusid 2017. a.

REGISTREERU SÜNDMUSELE SIIN!

Taastamisprojekti dokumendid  leiab SIIN.

Teostusprojekt põhineb Laukasoo taastamiskaval.

Ettepanekute ja kommentaaride esitamise tähtaeg taastamisprojektile 30. aprill 2018, palume need saata projekti kooordinaatorile Jüri-Ott Salmile aadressil jott@elfond.ee või kirja teel Lai tn 29, Tartu 51014.

Kutsume osalema hankes “Soosaare soo veerežiimi taastamine”

Otsime tööde teostajat Alam-Pedja looduskaitsealal Soosaare soos sootaastamistööde teostamiseks. Tööde eesmärgiks on luua eeldused Soosaare soos kuivenduseelse veerežiimi taastumiseks ja aidata kaasa  soole iseloomuliku taimestiku ning loomastiku liigilise koosseisu ja struktuuri kujunemisele. Veerežiimi taastamiseks  ja soole iseloomuliku taimestiku ning loomastiku taastumise kujunemiseks tuleb likvideerida kuivenduskraavide kraavivallid, rajada veevoolu ja pinnase erosiooni takistamiseks paisud ja osaliselt ajada kinni kraavid. Tööde teostamise tähtaeg on 30. märts 2019.

Tööde teostamise aluseks on Kobras AS poolt Kobras AS poolt koostatud „Soosaare veerežiimi taastamise projekt“, allalaetav lingilt: https://d.soo.elfond.ee/index.php/s/C0f1oGi1fJdAZdn
ja „Soosaare veerežiimi taastamise projekti muudatus 1“, allalaetav lingilt: https://d.soo.elfond.ee/index.php/s/pfSFahFaPVuhPNa

ning teised käesoleva hanke dokumendid koos lisadega.

Pakkumuse tähtaega on 3. aprill 2018 kell 15:00 ja see tuleb esitada elektrooniliselt aadressile jott@elfond.ee.

Pakkuja on kohustatud enne pakkumuse esitamist objektiga eelnevalt kohapeal tutvuma koos hankija esindajaga 23. märtsil kl 10-13. Tutvumiseks tuleb registreeruda 21. märtsiks: Jüri-Ott Salm, telefon 5295933, e-post jott@elfond.ee. Kogunemiskoht teatatakse etteregistreerumisel.
Hanke dokumentatsioon on leitav lingil: https://d.soo.elfond.ee/index.php/s/pVaFq4KF3jjCyKA

Kutsume osalema hankes “Feodorisoo veerežiimi taastamine”

Otsime tööde teostajat Agusalu looduskaitsealal Feodorisoos sootaastamistööde teostamiseks. Tööde eesmärgiks on luua eeldused Agusalu looduskaitsealal Feodorisoos kuivenduseelse veerežiimi taastumiseks ja aidata kaasa  soole iseloomuliku taimestiku ning loomastiku liigilise koosseisu ja struktuuri kujunemisele. Veerežiimi taastamiseks  ja soole iseloomuliku taimestiku ning loomastiku taastumise kujunemiseks tuleb likvideerida kuivenduskraavide kraavivallid, rajada veevoolu ja pinnase erosiooni takistamiseks paisud ja osaliselt ajada kinni kraavid. Ligipääsuks ja paisude ehituseks tuleb teostada trassiraied. Tööde teostamise tähtaeg on 30. märts 2019.

Tööde teostamise aluseks on Kobras AS poolt koostatud „Feodorisoo veerežiimi taastamine projekt“ ja teised käesoleva hanke dokumendid koos lisadega.

Pakkumuse tähtaega on 28. märts 2018 kell 15:00 ja see tuleb esitada elektrooniliselt aadressile jott@elfond.ee. Pakkuja on kohustatud enne pakkumuse esitamist objektiga eelnevalt koos hankija esindajaga 20. märtsil kell 11-14 kohapeal tutvuma. Tutvumiseks tuleb registreeruda: Jüri-Ott Salm, telefon 5295933, e-post jott@elfond.ee. Kogunemiskoht teatatakse etteregistreerumisel.

Tutvu hanke dokumentatsiooniga siin.

Laukasoo taastamiskava lõppversioon

Taastamiskava lõplik versioon, millele ootame täiendusi kuni 22. oktoobrini, on leitav lingil:
Laukasoo taastamiskava lõppvers 9.10.2017
Peale 22. septembril toimunud arutelu on taastamiskava täiendatud järgnevas:
I seiresüsteem taastamisalast väljapool eesmärgiga hinnata taastamistegevuste mõju sood ümbritsevatele aladele (esitatud taastamiskava lisas 6);
II seirekaardi täiendamine linnuloendusaladega (joonis 18);
III kultuuripärandi peatüki täiendamine vahepeal leitud materjalide abil.
IV tekstilised korrektuurid.
Oktoobri lõpul vaatame üle laekunud ettepanekud, vajadusel täiendame taastamiskava ja seejärel edastame taastamiskava Keskkonnaametile kooskõlastamiseks.
Ettepanekud edastada Jüri-Ott Salmile, e-mail: jott@elfond.ee.

Laukasoo taastamiskava tööversiooni avaliku arutelu (22.09) kokkuvõte

Päevakava:

  • Keskkonnaameti ja Eestimaa Looduse Fondi avasõnad;
  • Soode taastamise põhimõtted ja Laukasoo taastamiskava uuendatud versiooni tutvustus, Marko Kohv, ELF;
  • Taastamiskavas kavandavate tegevuste mõju Laukasood ümbritsevate maade veerežiimile, Urmas Uri, Erki Kõnd, Kobras AS;
  • Riigimetsa Majandamise Keskuse roll projektis, raiete kavandamine, RMK, Leevi Krumm
    Kuivendatud soode taastamine loomastiku vaatenurgast, sh Laukasoos tegevuste läbiviimine, Tartu Ülikool, Urmas Sellis, Voldemar Rannap.
  • Laukasoo kultuuripärand, Piret Pungas-Kohv, Eestimaa Looduse Fond (ettekanne lükati hilise ajaga seonduvalt järgnevale päevale)
  • Kokkuvõte ja arutelu

Peamine arutelu teema oli seotud mõjude hindamisega taastamisala ümbritsevatele eramaadele. Vastavat hinnangut tutvustas AS Kobras esindaja Urmas Uri ja kohapeal tõstatatud küsimustele vastas ka ELFi ekspert Marko Kohv. Oluline on see, et taastamisala ümbruses lahti jäävate kraavide ja ojade (sh Palmse ja Muike) valgalad praeguse olukorraga võrreldes ei muutu. See tähendab, et nendesse ei suubu taastamistegevuste järel rohkem vett. Samas aitab soos paiknevate kraavide sulgemine ühtlustada vee väljavoolu, näiteks kevadistel lumesulavee perioodidel. Taastamistööde kavandamise puhul on põhimõtteks tulundusmaid (sh eramaid) ja nende veerežiimi mitte mõjutada, sestap on jäetud ka mitmed kraavid lahti. Kobras AS koostatud hinnang kinnitas, et taastamiskava on koostatud eelnimetatud põhimõtetest lähtuvalt.

Koosoleku käigus toimunud arutelu tulemusel jäi Illi Platsi seisukohale, et tehtud tööd ei veena teda. Teisi vastulauseid ei esitatud. Samuti tegi Illi Plats ettepaneku eramaadel paiknevate kraavide korrastamiseks ja Palmse oja süvendamiseks eesmärgiga tagada vee kiirem äravool eramaadelt. Koosolekul osalenud eksperdid selgitasid, et olemas on riiklikud ja Euroopa Liidu toetused kraavide korrastamiseks ja Palmse oja süvendamiseks, kuid kuna see toimuks rahvuspargi territooriumil, on see vaja kooskõlastada keskkonnaameti ja põllumajandusametiga. Samuti on eelduseks koostöö maaomanike vahel ja maaparandusühistu asutamine. Taastamiskava koostajad on lähtunud parimast teadmisest selle kohta, et tulundusmaid sootaastamistööd ei mõjutataks ja eramaadele ei juhita rohkem vett. Samuti näidati valmisolekut seiresüsteemi rajamiseks, et hinnata taastamistegevuse järgselt veerežiimi muutusi projektialal ja selle lähiümbruses.

Koosoleku protokoll: 22.9.17 Laukasoo koosoleku protokoll

Ettekannete slaidid koos 22.09.17 Palmses toimunud sündmuse helisalvestusega leiab siit: https://www.youtube.com/playlist?list=PLwWz4ccpnJhpGupVPZfbt19g9MunWj6Eh 23. septembriks edasi lükatud Laukasoo kultuuripärandi loengu slaidid leitavad siin: Piret_PungasKohv_Laukasoo 22.9.2017

Avalikustamisel tutvustatud taastamiskava tööversioon on leitav siit: Laukasoo taastamiskava taiendatud 20.9.2017

Taastamiskava veel kinnitatud ei ole. Koosolekujärgselt koondab ELF ettepanekud taastamisala-välise seiresüsteemi kohta ja seejärel edastatakse taastamiskava keskkonnaametile kooskõlastamiseks. Taastamiskava kohta on võimalik esitada ettepanekuid praegu ja ka peale lõppversiooni avaldamist kodulehel. Järgmine koosolek leiab aset eeldatavasti talvel, kui tutvustame taastamistööde teostusprojekti, mida koostab Kobras AS.

Arutelul osalesid 21 inimest, sh 6 inimest projektimeeskonnast (Jüri-Ott Salm, Leevi Krumm, Marko Kohv, Piret Pungas-Kohv, Urmas Sellis, Voldemar Rannap, Liina Remm), samuti keskkonnaameti ja Kobras AS esindajad. Arutelu algas kl 18.10 ja kestis kuni 21.30.

Järgmisel päeval toimunud matkal taastamisalale osales kokku 9 inimest.

Lakasoo arutelu Laukasoo matk

Kutse Laukasoo taastamiskava arutelule ja taastamisalaga tutvuma

22. sept kl 18 (PS! aeg on muudetud algselt kl 17 tunni võrra hilisemaks) toimub Palmse külas Keskkonnaameti õppeklassis Laukasoo taastamiskava arutelu. 23. sept kl 10-13 korraldatakse soovijatele matk taastamisalale (etteregistreerimisega) Laukasoo põhjaosas. Arutelul tutvustatakse täiendatud taastamiskava, milles on 2017. a märtsis avalikustatud tööversiooniga võrreldes vähenenud kavandatud kujundusraiete pindala seonduvalt tööde suure maksumuse ja keerukusega ning lisatud on mõned suletavad kraavid. Samuti on uuendatud versiooniga paralleelselt koostatud hinnang taastamistegevuse mõjudest sood ümbritsevatele maadele, mille on koostanud Kobras AS.

Link uuendatud taastamiskavale: Laukasoo taastamiskava taiendatud 20.9.2017

Link hinnangule:  Laukasoo taastamise hüdrogeoloogiline hinnang

22. septembri arutelu päevakava:

18:00 Keskkonnaameti ja Eestimaa Looduse Fondi avasõnad

18:10 Soode taastamise põhimõtted ja Laukasoo taastamiskava uuendatud versiooni tutvustus, Marko Kohv, ELF

18:45 Taastamiskavas kavandavate tegevuste mõju Laukasood ümbritsevate maade veerežiimile, Urmas Uri, Erki Kõnd, Kobras AS

19:15 Riigimetsa Majandamise Keskuse roll projektis, raiete kavandamine, RMK, Leevi Krumm

19:30 Kuivendatud soode taastamine loomastiku vaatenurgast, sh Laukasoos tegevuste läbiviimine, Tartu Ülikool (ettekandja täpsustamisel).

19:45 Laukasoo kultuuripärand, Piret Pungas-Kohv, Eestimaa Looduse Fond.

20:00 Kokkuvõte ja arutelu

Osalemiseks koosolekul ja matkal Laukasoo taastamisalale palun registreerida aadressil jott@elfond.ee või tel 5295933 hiljemalt 22. sept. Täpsem info matka kohtumise koha jmt osas saadetakse otse e-kirjaga.

Varasemate koosolekute materjalid on leitavad linkidelt:

https://soo.elfond.ee/laukasoo-taastamiskava-tooversiooni-kordusarutelu/

https://soo.elfond.ee/laukasoo-taastamiskava-arutelu-kokkuvote-ja-ettekanded/

Ohepalu soode taastamiskava tööversiooni arutelu ülevaade

9. aug 2017 Ohepalu küla toimunud Ohepalu looduskaitseala soode taastamiskava tööversiooni tutvustusel osalesid 26 inimest.

Peamiselt tunti huvi Järvesoos teostatavate taastamistööde mõjust looduskaitsealaga piirnevatele kinnistutele ja vahetati teavet kultuurilooga seonduvalt. Üldjuhul aitab Ohepalu soodes veerežiimi taastamine kaasa vee viibeaja pikenemisele, üksikutel juhtudel aga on ette näha sooga piirnevatel kinnistutel veerežiimi niiskemaks muutmine (vastavad kohad välja toodud Ohepalu looduskaitseala soode taastamiskava tööversioonis (link: Ohepalu taastamiskava tööversioon 24.7.2017) – vastavate plaanide osas on võetud maaomanikega ühendust ja tegevused viiakse läbi üksnes maaomaniku nõusolekul. Koosolekul osales ka üks maaomanik, kelle maid taastamistegevused mõjutaksid, ja andis oma eitava seisukoha. Seeläbi jäävad ära Järvesoo lõunaosas planeeritud kraavi kinnijäämine ja kujundusraie – vastavalt täiendatakse taastamiskava lõppversiooni.

Koosoleku protokoll leitav: Avalik arutelu 9aug2017

Päevakava ja lingid ettekannetele:

16:00 Keskkonnaameti ja Eestimaa Looduse Fondi poolt avasõnad
16:15 Soode taastamise põhimõtted ja taastamiskava tööversiooni tutvustus, Marko Kohv, ELF, ettekanne: MKohv Ohepalu
17:00 Riigimetsa Majandamise Keskuse roll projektis, raiete kavandamine, RMK, Leevi Krumm, ettekanne: LKrumm Ohepalu
17:30 Ohepalu elustik, Urmas Sellis, Tartu Ülikool, ettekanne: U.Sellis Ohepalu
17:50 Kultuuripärand ja avalikkuse teavitus. Piret Pungas-Kohv, ELF, ettekanne: PPungasKohv Ohepalu
18:10 Kokkuvõte, projektijuht Jüri-Ott Salm, ELF

Ohepalu looduskaitseala sootaastamiskava tööversiooni avalik arutelu

9. augustil kell 16-19 toimub Ohepalu külas Õnnela külalistemajas Ohepalu looduskaitseala sootaastamiskava tööversiooni avalik tutvustus. Soode taastamisest räägivad Tartu Ülikooli, RMK ja Eestimaa Looduse Fondi eksperdid.

Taastamiskava tööversioon on leitav, klikkides järgneval lingil: Ohepalu taastamiskava tööversioon 24.7.2017.

Kõik huvilised on oodatud kuulama ning kaasa rääkima! Kirjalik tagasiside taastamiskava tööversioonile oodatud hiljemalt 24. augustiks 2017.

Laukasoo taastamiskava tööversiooni kordusarutelu

5. juunil 2017 toimus taastamiskava kordusarutelu, millele olid otsekutsed saadetud ka Laukasoo ümbruse maaomanikele, kelle maid pidi kavandatakse taastamisaladele ligipääsu. See aitas suuresti kaasa tegevuste teavitamisele, kuna märtsikuisele koosolekule tulid vaid kaks kohapealset inimest, seevastu juunis on huvilisi paarkümmend. Projektimeeskonna poolt osalesid arutelul Jüri-Ott Salm ja Leevi Krumm.

Kordusarutelu käigus tõstatati mitmeid küsimusi ja tehti ettepanekuid, mistõttu võtab taastamiskava lõppversiooni valmimine  ka plaanitust enim aega. Eelkõige ettepanek hinnata veerežiimi muutmise mõju ümbritsevatele metsa, põllu- ja elumaadele, sh peeti oluliseks mõju hindamist Uueküla maadele, kus on esinenud ajutisi üleujutusi. Vastava uuringu ja hinnangu läbiviimine on liidetud ELFi poolt korraldatava projekteerimistööde hankega, mille raames tehtavad tööd valmivad eeldatavasti 2017. a sügisel. Seejärel korraldatakse kordusarutelu taastamiskava lõppversioonile.

Ettekanne projekti raames kavandatud tegevustest ja ajakava, Jüri-Ott Salm (ettekanne leitav lingil)

Koosoleku protokoll leitav siit /5.06.17 Laukasoo protokoll/

Sirtsi ja Tudusoo looduskaitsealade soode taastamiskavade tööversioonide arutelu

16. juuni 2017 toimus Tudu koolimajas Sirtsi ja Tudusoo looduskaitsealade soode taastamiskavade tööversioonide tutvustamine ja avalik arutelu. Osales 21 inimest, kellest 7 olid kohalikud.

Päevakava

Avasõnad, Maret Vildak, Keskkonnaamet; Jüri-Ott Salm, Eestimaa Looduse Fond (ELF)

Soode taastamise põhimõtted ja taastamiskava tööversioonide tutvustus, Marko Kohv, ELF (ettekanne leitav: Sirtsi_Tudu_avalikustamine_MK_ettekanne)

Riigimetsa Majandamise Keskuse roll projektis, raiete kavandamine, RMK, Leevi Krumm
(ettekanne leitav lingilt: Tudu_Sirtsi_LKrumm 16.6.2017)

Tudusoo ja Sirtsi elustik, Voldemar Rannap, Urmas Sellis, Tartu Ülikool (ettekanne leitav lingilt: Sirtsi ja Tuduisoo_elustik_ettekanne_16_6_2017)

Arheoloogilised tööd taastamisaladel, K. Sikk, Arheovisioon (ettekanne leitav lingilt: Tudu_Sirtsi KSikk 16.6.2017)

Kultuuripärand ja avalikkuse teavitus. Piret Pungas-Kohv, ELF (ette kandis Jüri-Ott Salm, ettekanne leitav lingilt: Tudu_Sirtsi_PPungasKohv_16_06_2017)

Kokkuvõte, projektijuht Jüri-Ott Salm, ELF (ettekanne leitav lingilt: TuduSirtsi JOS 15.6.2017)

Peamisteks küsimusteks kujunesid, milline on soode taastamise kasu kogukonnale ja mis juhtuks, kui projektis plaanitud tegevused ära jätta. Suuresti sellele keskendus ka Marko Kohvi ettekanne –  kuidas vältida negatiivseid mõjusid taristule ja eramaaomandile või tulundusmetsadele. Projekti eesmärgiks on soo korda teha ja need maad, kus taastamistegevusi kavandatakse, on määratletud looduskaitsealade sihtkaitsevöönditena või piiranguvöönditena. Nende eesmärgiks on omakorda mh soode ja soodega seotud liikide kaitse ja nimetatud meetmetena veerežiimi taastamine. Samuti on oluline siinkohal ära märkida, et kui Eestis on kuivendatud ligi 2/3 soodest (700 000 ha), siis hetkel plaanitakse Eestis taastada ca 20 000 ha soid – need kõik asuvad kaitsealadel. Need ökosüsteemid, mis on tekkinud kuivenduse mõjul ja omavad ka mingit looduskaitselisi väärtusi, on väga palju ja neid ei hakka keegi tagasi pöörama. Probleem on aga näiteks lagesookoosluste vähenemisega ja nendega seotud liikidega.

Kui projekti ellu ei viidaks, siis soode seisukord halveneks. Siinkohal onüheks probleemiks metsastumine. Ka praegu näeme maa-ameti ortofotode seeriate jälgimisel metsastumise osakaalu suurenemist. Osa kraave kasvab kinni, kuid valdavalt siiski mitte. Kraavide eluiga peetakse tavapäraselt 25 a, kuid soodes toimivad ka vanad kraavid väga hästi, kuigi metsamajanduslikult nad enam mõttekad ei ole.  Kraavitus toimunud enamasti servaaladel – taastuvad siirdesood ühes jõhvikaaladega. Kraavide kinnipanemisel valgalaga ca 10 000 ha hakkab vesi jõudma jõgedesse aeglasemalt, aidates kaasa näiteks põuaaegse veepuuduse leevendamisele või leevendades äkilistest suurest sademetest tekkivate üleujutuste ohtu.  Kliimamuutustega seonduvalt on need teemad järjest enam tuntavad.

DSC_1365

Koosoleku protokoll leitav siit: 16.6.2017 Sirtsi Tudu koosoleku protokoll