Jätkasime augustis linnurahu järgselt sootaastamistöödega. Siit väike ülevaatepostitus, kuidas soode taastamisega läheb.
Ohepalu looduskaitsealal (lka) sai enamus töödest tehtud ekskavaatorite abil 2019. a sügisel ja üle jäi veel vaid paisudega kraave sulgeda kohtades, kus koppadega kaevamine ei oleks olnud mõttekas. Sestap korraldasime augustis 3 talgut, kus vabatahtlikud paise rajasid. Samuti kutsusime appi kolm töömeest, kes kogu kuu vältel paise rajasid. Nõnda saidki tegusate abikäte toel Ohepalu taastamistööd valmis.
Kõiki algselt plaani võetud kuivenduskraave ei olnud siiski võimalik sulgeda, näiteks jäi avatuks Ristsaare reservaati ümbritsev kraavivõrk. Arutelu all oleva kaitse-eeskirja muutmise järgselt on tõenäoliselt võimalik ka sealsed kraavid sulgeda.
Paisu tihendamine räätsadega Väike-Udriku järve lähistel. Foto: Carmen Pajuste
Sirtsi looduskaitsealal lõpetati tänavu augustis soo taastamiseks tarvilikke kujundusraied. 2019. jaanuaris alustatud töid (mis linnurahu ajaks peatati) juhtis RMK ning tegi OÜ RT Plaan. Samas jätkati kopatöödega – suleti Tedresoo kuivendusvõrk ja Sirtsi soo idaosas paiknevad kuivenduskraavid. Paralleelselt kuivenduskraavide sulgemisega hooldati ka teeäärseid kraave. Nõnda saab nende abil ära juhtida senisest suuremat veehulka ja tagada, et kaitsealale rajatud teedel saaks jätkuvalt liikuda. Kopa- ja hooldustöid tehti Sirtsi lka Ruunakünka ümbruses ja lääneosas. Töödega plaanitakse Sirtsis lõpule jõuda 2020 novembris. Kopatöödega tegeleb Metropol Group OÜ.
Töödega tegi tutvust ka kohalik Sirtsi metsis. Paisu ehituseks pidi üks kolmest mehest kukega läbirääkimisi pidama, nõnda said teised kaks paisu ehitada. Foto: J.-O. Salm
Ekskavaator Ruunakünka lähistel kraavivalli kraavi tagasi tõstmas. Foto: J.-O. Salm
Tudusoo lka-l alustati soode taastamiseks tarvilike raietöödega 2019. a veebruaris, paralleelselt jätkatakse ka kopatöödega. Tarvis on teha veel mõned trassiraied, et saaks ekskavaatoriga kraavidesse paise rajada. Nõnda saab omakorda taastuda soole omane veerežiim. Aastaga on suletud kuivenduskraavid Tudu lka lõunaosas, Järvesoos, Punasoo lõunaosas ja osaliselt Kruusoja ümbruses. Samuti suunati ümber Kruusoja ja rajati Raba tee äärde uus kraav, teevad võimalikuks kaitsealast läände jäävate kuivendussüsteemide ladusa toimimise. Töödega plaanitakse lõpule jõuda detsembris 2020. Töid teeb Hanso MK OÜ. Kruusoja suunas ümber ja Raba tee äärde rajas kraavi Metropol Group OÜ.
Tudu lka-l Luusaare soo põhjaserval on paisu ehitus lõpusirgel. Foto: J.-O. Salm
Laukasoo, Lahemaa rahvuspark
Laukasoos lõpetati kraavide sulgemine koppadega 2019. a novembris. 2020 a. augustis toimetasid kunagisel labidaturbavõtu alal õpilasmalevlased Tallinnast, ELFi talgulised ja kaks labidameest, kelle kaasabil on sootaastamine Laukasoos lõpule viidud.
Alutaguse rahvuspargis – Feodorisoos ja Alam-Pedja lka-l Soosaares jätkub sootaastamistööde järgne seire. Hetkel kavandatakse ehitatud paisudel väikeseid parendustöid ning mõnede lisapaisude rajamist, et veerežiim saaks paremini taastuda.
Tehtud paisu pidavust uurimas – vesi on siit üle voolanud ja pais vajab veidi tõstmist. Foto: J.-O. Salm
Taastamistööde teostusprojektid ja täiendav teave taastamisalade kohta on leitav projekti alalehel.
Galerii 2020. aasta sootalgutest ning ELFi talguprojekti teistest tegemistest leiad siit!
Head sügist!
Töö eesmärk on luua eeldused Ohepalu looduskaitsealal ja Lahemaa rahvuspargis Laukasoos kuivenduseelse veerežiimi taastumiseks ja aidata kaasa soole iseloomuliku taimestiku ja loomastiku liigilise koosseisu ja struktuuri kujunemisele. Selleks on käesoleva hanke raames planeeritud rajada Ohepalu looduskaitsealale 9 paisu ja parandada 19 paisu, Laukasoosse on kavandatud rajada 30 paisu, sealjuures on suletavate kraavide kogulaiusena arvestatud 100 m, mille alusel toimub ka tasu arvestus. Kõik kavandatud tööd on planeeritud käsitööna.
Tööde teostamise periood 1. august kuni 30. november 2020.a.
Pakkumus tuleb esitada elektrooniliselt aadressile jott@elfond.ee hiljemalt 29. mail 2020 kl 15 (esialgset tähtaega 20. mai on pikendatud). Pakkumus peab olema digiallkirjastatud.
Hanke dokumendid ja pakkumuse vorm leitav lingil:
https://d.soo.elfond.ee/index.php/s/W3Zrj3rvMps1z5L
Täiendavad küsimused: Jüri-Ott Salm, jott@elfond.ee
Laukasoo, Lahemaa rahvuspark
Laukasoos on Suurlaugas lõpuks “täis” saanud ning vesi on hakanud lausaliselt üle soo laiali valguma vastavalt hüdroloogilise modelleerimise käigus koostatud kõrgusmudelite kohaselt – näiteks suurest paisust kirde poolt. Ka Kraaviotsa laugas on tõusnud niivõrd kõrgele, et vesi voolab üle soo Loobu jõe poole. Kaevandusaladel on samuti vesi kõrgel ja paisud peavad. Tuleva suvel on kavandatud teostada käsitsi paisude rajamine Laukasoo Palmse poolses küljes – ELFi talgute ja Õpilasmaleva planeerimine on alanud.
Droonifoto Suurlaukale kagust. M. Kohv
Pildil on vaade väljaveotee kohalt otse Uusküla poole üle kaevandusala. M. Kohv
Sirtsi looduskaitseala
Sirtsis jõuti kopatöödega teostada ligi 40% kraavide sulgemise mahtudest ja töödega jätkatakse peale linnurahu lõppu – augustis. Samuti teostati nn leevendusmeetmete rajamine, mis seisnes mõnede kraavide uuendamises eesmärgiga tagada säiliva kuivendusvõrgu toimimine ja teede läbitavus. Hetkel on tehtu kooskõlastamisel Põllumajandusametis. Pinnasetöid teostab Metropol Group OÜ.
Kaardil eristatud punasega alad, kus töödega jätkatakse augustis. Teised joonisel kujutatud kraavid on suletud.
Tudusoo looduskaitseala
Tudusoos jõuti kopatöödega teostada ligi 60% kraavide sulgemise mahtudest ja töödega jätkatakse peale linnurahu lõppu – augustis. Käsil on veel Kruusoja ümbersuunamisega seotud tegevused. Samuti on lõpetatud Tudu Järvesoo õpperaja rekonstrueerimine ja metsaonn on külastajatele taas avatud. Mais on kavandatud seada õpperajale üles infotahvlid. Nii kopa- kui ka raietöödega tegeleb Tudusoos Hanso MK OÜ.
Kaardil eristatud punasega alad, kus töödega jätkatakse augustis. Teised joonisel kujutatud kraavid on suletud.
Ohepalu looduskaitseala
Mätrsis teostati tööde ülevaatus Järvesoos ja vaatluste põhjal võib öelda, et tööd on õnnestunud. Veetase Ohepalu ja allalastud Kaasikjärves on tõusnud prognoositud tasemele.
Fotol Kaasikjärve veetaseme ennistamiseks rajatud 109 m pikkune pais. J.-O Salm
Feodorisoo Alutaguse rahvuspargis
Märtsis tehtud vaatluse käigus leiti, et paisud on töökorras. Ainult ühe paisu on „sabotöör“ kobras lammutanud puitmaterjali veoks mööda veeteed. Samas on ta maastikukujunduse käigus tõstnud vee lõhutud paisust pisut allvoolu kenasti kõrgeks. Las elab ja toimetab.
Pildil on üks Feodorisoo edelaosa suletud kraavidest. M. Kohv.
Kõigil aladel on kavandatud perioodil aprill kuni juuli erinevad seiretööd: taimestiku muutuste seire droonide abil, sihtliikide seire: linnustik, kahepaiksed, liblikad, kiilid. Kõigil aladel on käimas
hüdroloogiline seire, milleks on rajatud automaatsete veetaseme mõõtjate võrgustik.
VKG Kaevandused OÜ kaevandamisloa taotluse alusel algatas keskkonnaamet Oandu kaevanduse keskkonnamõju hindamise (KMH). Eesti Keskkonnaühenduste Koda, mille liige on ka Eestimaa Looduse Fond, esitas seisukohad ja ettepanekud KMH programmile. Kuna tööd võivad mõjutada ka sootaastamistööde tulemuslikkust Sirtsi looduskaitsealal, aitasime omalt poolt kaasa ettepanekute koostamisel. Taotletav kaevandusala asukoht on esitatud alloleval joonisel (pärineb KMH dokumentidest).
Eesti Keskkonnaühenduste Koda on seisukohal, et arvestades põlevkivi kaevandamise ja kasutamisega kaasnevat panust kliimasoojenemisse ning rahvusvahelisi ja Eesti riiklikke kliimaeesmärke, ei ole uute kaevanduste avamine otstarbekas. Kahetsusväärselt on Oandu kaevandamisloa menetlus siiski algatatud.
Muuhulgas pandi ette järgnevat:
– KMH käigus tuleb hinnata, kuidas mõjutab kaevandamine Sirtsi looduskaitseala märgalasid ja nendega seotud looduskaitselisi väärtusi, sh sootaastamisalasid.
– Kirjutada KMH programmis täpsemalt lahti hüdrogeoloogilise modelleerimise osa: mis tüüpi mudeldamist kasutatakse, kui suurt ala ja veekihte käsitletakse, millised on mudeli rajatingimused ja kust need andmed saadakse, millised andmepunktid on üldse sellel alal olemas mudeli kalibreerimiseks ja valideerimiseks. Meie andmetel on selles piirkonnas vaatlusvõrk puudulik ning tuleb kõigepealt luua. Vaatlusvõrk peab kindlasti võimaldama hinnata ka mõju Tudu asulale ja selle veevarustusele. Selleks, et hüdrogeoloogilist mudelit saaks millegagi võrrelda, tuleb esmalt teha pidevseiret minimaalselt kahe aasta jooksul.
– Hinnata ühendatud mudeli abil maastiku kuivenemist ja sellest tulenevat võimalikku elustiku muutust ka kaevandusalast kaugemates piirkondades – Selisoo näitel saab väita, et sellise kuivenduse mõju veetasemele jõuab ka kilomeetreid eemal olevate rabade keskosades soopinnani läbi meetrite paksuse turbakihi. Maastiku kuivenemine toob kaasa kalade ja konnade arvukuse kahanemise ning seeläbi ka kaitsealuse must-toonekure toidubaasi kahanemise. Olulise mõjuna hinnata siinkohal ka veerežiimi võimaliku muutmise mõju kalade ja kahepaiksete paljunemisvõimaluste vähenemisele – võivad kaduda ajutised lombid ja üleujutused, milles vee-elustik on kohanenud paljunema (rabakonn, vesilik, mõned kalad, putukad). Samuti muutub puistu metsise elupaikades kuivenduse mõjul liiga tihedaks (n siirdesood ja soomännikud) ning suur lind ei saa seal enam lennata, mängida ja ka poegi üles kasvatada. Aga mujale pole neil ka minna, sest sobivat loodusmaastikku pole mujal kui kaitsealadel. Sirtsi soostik on üks esinduslikum metsise eluaala Eestis üldse. Siin on metsise arvukus viimasel ajal isegi tõusnud, kui fragmenteerunud maastikus see endiselt langeb. Kuivenduse korral vähenevad Sirtsi põlise asuka, kaljukotka saagialad. Seda tuleb vältida.
– Palume ka täpsustada, kuidas hüdrogeoloogilise mudeli tulemused kantakse üle taimestikule – milliseid põhjaveetaseme muutusi hinnatakse oluliseks mingit tüüpi Natura 2000 elupaiga puhul. Tuua KMHs välja vastavad kriteeriumid ning arutluskäik, kuidas on nendeni jõutud.
– Lisaks taimestikule on oluline tuua välja hüdroloogiliste muutuste mõju linnustikule (Natura linnualad), arvestades lisaks ka müra ja vibratsiooni ning ajalist mõõdet. Tuua KMHs välja arutluskäik, kuidas on jõutud vastavate kriteeriumideni, mille alusel hüdrogeoloogilise mudeli tulemused üle kantakse ning koondmõju teiste teguritega arvestatakse.
Seiskohad ja ettepanekud leitavad lingil:
Seisukohad VKG Kaevandused OÜ Oandu kaevanduse kaevandamisloa taotluse KMH programmile, 15.03.2020
8. mail vaatasime ELFi, Keskkonnaameti, RMK ja Tartu Ülikooli esindajatega Feodorisoos üle Praktov OÜ teostatud sootaastamistööd ja hindasime nende vastavust projektile ning paisude funktsioneerimist vastavalt projekti eesmärgile (veetaseme tõstmine). Üldjoontes on tulemused täidetud, vajalik on veel mõne tööala korrastamine ja paari paisu kohendamine. Samuti rajatakse augustis kaks paisu talguliste abiga. Sootaastamistööd peaksid läbi saama 2019. a sügisel. (veel …)
Hanke teade täiendatud 13.05.2019 – parandatud hinnapakkumise vormi seonduvalt hankega “Tudusoo lka soode veerežiimi taastamise leevendusmeetmed “. Algses hinnapakkumise vormis oli vigane töö jrk nr 12.
Otsime tööde teostajat Ohepalu looduskaitsealadel sootaastamistööde teostamiseks. Tööde eesmärgiks on luua eeldused kaitsealal paiknevate soode kuivenduseelse veerežiimi taastumiseks ja aidata kaasa soodele iseloomuliku taimestiku ning loomastiku liigilise koosseisu ja struktuuri kujunemisele.
Aasta on lõpusirgel, kuid Eesti soode taastamine jätkub ka järgmisel aastal täistuuridel. Sel aastal aitasid soode taastamisele kaasa ka mitmed talgulised, kelleta oleks nii mõnigi töö tunduvalt rohkem aega võtnud. Anname taaskordse ülevaate soodes toimuvast pühade eel ja plaanidest uuel aastal.
Otsime tööde teostajat Tudusoo looduskaitsealal Tudu õpperajarekonstrueerimiseks. Tööde eesmärgiks on rekonstrueerida laudtee võimaldamaks sellel mh ratastooliga liikumist ja metsaonn ning paigutada alale õppetegevuse läbiviimiseks teabetahvlid. Tööde teostamise tähtaeg on 31. jaanuar 2020.
Otsime tööde teostajat Tudusoo ja Sirtsi looduskaitsealadel sootaastamistööde teostamiseks. Tööde eesmärgiks on luua eeldused nimetatud kaitsealadel paiknevate soode kuivenduseelse veerežiimi taastumiseks ja aidata kaasa soodele iseloomuliku taimestiku ning loomastiku liigilise koosseisu ja struktuuri kujunemisele.
©2016-2021 Eestimaa Looduse Fond, projekt “Soode kaitse ja taastamine” (Life Mires of Estonia). Kõik õigused kaitstud. Projekti rahastab Euroopa Liidu LIFE Programm ja Keskkonnainvesteeringute Keskus. See koduleht ei pruugi kajastada Euroopa Komisjoni ametlikke seisukohti.
