Alutaguse valla leht: Eriskummaline Feodorisoo taastub projekti abiga

Hiidpõlengust ja kuivendusest räsitud Feodorisoo ärkab uuele elule, kui ligi viiekümne paisu abiga õnnestub selle põhjaosas taastada looduslik veerežiim. Loodame, et tehtav töö aitab kaasa ka ühe kaduva liigi – rabapüü – elule ja hoiule.

2006. aasta juulis puhkes Agusalu looduskaitseala lõunaosas asuvas Feodorisoos põleng, millesarnast teist Eestis viimastel aastatel nähtud pole. Tuli haaras enda alla enam kui tuhat hektarit sood. Lisaks eestlastele osalesid kustutustöödel nii Läti kaitsejõudude inimesed kui ka Soome rahvusvahelise päästemeeskonna liikmed.

Tules hävis suur osa kuivenduse mõjul kasvama hakanud puistust. See tuli soole isegi kasuks, sest just kuivendusjärgne puistu oli peamine tegur, mis soo looduskaitselist väärtust alandas. Tulekahju järel vähenes aurumine puude kaudu ning veetase soos hakkas tõusma. Samuti paranesid sootaimede ja lagedamat soomaastikku eelistava rabapüü jaoks vajalikud tingimused. Halvemast küljest toimis põlengust maha jäänud puutuhk väetisena, mis on hoogustanud noore kasevõsa tärkamist ja võib veel aastakümneid kuni sajandi soodustada puistu taasteket.

Suurem osa Feodorisoo kuivendussüsteemist on rajatud pärast teist maailmasõda. Samas on Feodorisood lõikavad magistraalkraavid kaevatud juba eelmise sajandi alguskümnendeil.

Vaatamata eelkirjeldatule, säilis Feodorisoo looduskaitseline väärtus ning samuti loodusliku veerežiimi taastamisvõimalus. Sellepärast valiti Alutaguse vallas Agusalu looduskaitseal asuv Feodorisoo üheks alaks kuuest, kus projekti „Soode kaitse ja taastamine” jooksul luuakse tingimused soo looduslikuks toimimiseks. Projekti viivad ellu Eestimaa Looduse Fond, Tartu Ülikool ja Arheovisioon koostöös RMK, keskkonnaameti ja keskkonnaministeeriumiga.

Linnu- ja loomaparadiis soode vahel

Feodorisoost suurema osa moodustab looduslik raba, mille turbalasundi tüsedus küündib nelja meetrini. Sellele lisandub inimtegevusest rikutud, kuid taastumisvõimeliseks hinnatud raba. Lagesoode kõrval leidub siirdesoo- ja rabametsi ning vanu loodusmetsi.

Taastamistööd aitavad luua tingimusi ohustatud ja kaitsealuste linnuliikide, nagu rabapüü, metsis ja teder, elutingimuste taastumiseks ja säilimiseks. Kahepaiksetest tulevad taastustööd kasuks rabakonnale, putukatest näiteks valgelaup-rabakiilile ja päevaliblikatele. Rabaseoselistest päevaliblikaliikidest leiti Feodorisoo seirel mitmeid kuivendust taluvaid liike, kellele taastamise järel võiks lisanduda mõni sooliblikaliik. Samuti paranevad tingimused soode ja soometsade ning vanade loodusmetsade ning neile iseloomuliku elustiku säilimiseks.

Rabapüü otsimine 2017. aasta välitöödel tulemusi ei andnud. Küll aga osutus üks portaalis eElurikkus mullu kevadel kirjeldatud rabapüü kuulmise juhtum seotuks hoopis meie seirega – nimelt kasutatakse rabapüü seirel peibutamist ja Soome linnuvaatleja pidas seda rabapüü hääleks … Lugu on mõneti tore kokkujuhtumine, teisalt aga kurb tõdemus, et see liik on muutunud nõnda haruldaseks.

Feodorisoo ligi 600-hektarine taastamisala paikneb Feodorisoo ja Remniku sihtkaitsevööndites, kaitseala piirides riigimaadel. Taastamistööde käigus rajatakse 47 turbapaisu, mis takistavad vee äravoolu kraavides, mida on ligi kümne kilomeetri jagu. Sealhulgas on aga ka kolm kilomeetrit kraave, mis tõstetakse turvast lausaliselt täis. Üks kraav taastamisala kirdeosas jäeti omaniku vastuseisu tõttu sulgemata, teisalt tegutseb seal juba kobras, kes taastamistööde käigus puutumata jääva kraavi on juba omatahtsi sulgenud ja ümbritsevale endisele sooalale veerežiimi taastama asunud.

Suure osa kopatöödest on Praktov OÜ juba ära teinud. Osa paise tehakse käsitsi talguliste abiga.

Raietööd viidi projektialal läbi kraavi- ja ligipääsutrasside rajamiseks kuue meetri laiuste koridoridena, et luua ligipääs masinatele. Tööd on plaanis lõpetada 2019. aasta sügiseks.

Rikastav kultuuritõke ja pinnavee puhastaja

Feodorisoo puhul äratab tähelepanu ka selle võõrapärane nimi. Saanud on ta selle tõenäoliselt soo lääneserval paikneva Feodorova saare järgi, mis on Jaama mõisa 1801. aasta kaardile kantud kujul „Insel Fedorow”.

Koos naabersoodega on Feodorisoo toiminud nii-öelda loodusliku kultuuritõkkena, takistades Peipsi järve, Narva jõe ja soode vahele suletud rahvakillul lävida läänepoolsete kogukondadega. Arheoloogiast tuntud varasem kultuur on sealses soodetaguses piirkonnas vadjapärane.

Feodorisoo paistis arheoloogiliste käikude tulemusena silma II maailmasõjaaegse ja -järgse pelgupaiga ning lahingutegevuse tallermaana. Avastati ka üks punkrite linnak, kus sõjategevuse olustik oli lausa kõhedusttekitavalt hästi säilinud.

Agusalu looduskaitsealal asub ka Agusalu turbamaardla. Lisaks on alal üleriigilise tähtsusega Peipsi põlevkivi uuringuväli. Looduskaitsealal küll midagi ei kaevandata, kuid sealsete soode rolli pinnavee ühtlustaja ja puhastajana ei tohi unustada, seda enam seonduvalt järjest lähemale jõudvate kaevandusalade ja nendest tingitud mõjudega.

Lisainfo projektist

Feodorisoo taastamisprojekti rahastavad Euroopa Liidu programm LIFE ja Keskkonnainvesteeringute Keskus, projekt kestab 2015–2021. Projekti jooksul luuakse võimalused sooelupaikade taastumiseks Sirtsi, Tudu, Laukasoo, Feodorisoo, Ohepalu ja Soosaare soostikes, kokku ligikaudu 7000 ha soid.

Eestis on sootaastamistöid tehtud juba näiteks Soomaal, Endla soostikus, Nigulas, Lahemaal, Muraka rabas jm.

Feodorisoo taastamiskava ja teostusprojekt on kättesaadavad aadressil https://soo.elfond.ee/ taastamisalad/feodorisoo/

Artikkel on avaldatud Alutaguse valla lehes, lehekülg 6.