Märgaladel on suur roll süsiniku sidumise, hapniku tootmise ja kliimamuutuste tasandamisel ning magevee puhastamisel ja varu hoidmisel. Enamik inimkonnale eluliselt tähtsast mageveevarust on hoiul märgalades ning miljardite inimeste joogivesi ja toit sõltub märgalade olemasolust. Samas on viimase paarisaja aasta jooksul 90% maailma märgalade seisund oluliselt halvenenud ning veerandit märgaladega seotud liike ähvardab väljasuremine. 2. veebruaril […]

Inimgeograaf Piret Pungas-Kohv ja rakendusgeoloog Marko Kohv kohtusid 13 aastat tagasi soos ning on sellest kümme aastat olnud abielus. Koos on soodes käidud ja neid uuritud palju ning ühapäeval rääkisid nad saates “Hommik Anuga”, miks just seda tüüpi loodusalad neile niivõrd palju korda lähevad.   Vaata saadet SIIT!

Eesti loodust kirjeldades armastatakse uhkustada meie metsarikkuse, aga ka rabade ja soodega. Kui veel 100 aastat tagasi katsid soostunud alad Eestimaa pinnast umbes 22% ehk veidi rohkem kui viiendiku, võib paljudele üllatuseks tulla, et tänaseks on sellest järel vaid üks neljandik – sood leidub Eesti pindalal vaid haruldase 6% jagu.   Loe lähemalt ROHEGEENIUSEST!

Vaata märgalade päeva saadet Osoonis! Märgalad on üliolulised puhta vee reservuaarid ja süsiniku sidujad, samas pakuvad ka imelisi looduselamusi. Märgalade kaitseks sõlmiti 50 aastat tagasi siiani vanim toimiv rahvusvaheline looduskaitsekokkulepe – Ramsari konventsioon. Eestis on 2/3 kunagistest soodest ja soometsadest kuivendusest mõjutatud, mida püütakse looduslikku seisundisse tagasi viia. Vimasel aastakümnel on taastatud üle 12 000 hektari soid. Sel aastal […]

Suur aitäh kõigile, kes rahvusvahelise märgalade päeva matkadel osalesid või lihtsalt märgalade heale käekäigule kaasa elavad! Võib väita, et nii suure tähelepanu osaliseks ei olegi varasemalt rahvusvaheline märgalade päev ja meie märgalad korraga saanud. Suur rõõm on, et märgalasid märgatakse! 🙂 Silvia Lotman tegi kokkuvõtte, kus ja kui palju inimesi Eesti erinevatele märgaladele jõudis ning […]