Kuivendatud turbaalad on kliimamuutuste seisukohalt probleem. Neil aladel tekkiv kasvuhoonegaaside heitekogus on Eestis nõnda suur, et maandub energeetikasektori järel teisele kohale. Üks võimalik lahendus heite vähendamiseks on märgalaviljelus ehk märgade või taastatud veerežiimiga turbaalade põllumajanduslik või metsanduslik kasutamine.

Kõikides projekti käigus taastavates soodes käib töö. Küll on aga mõnes soos asjad kaugemale jõudnud, kui teises. Ette on tulnud ootamatusi, aga ka õnnestumisi. Loe iga taastamisala olukorra kohta täpsemalt!

19. – 21. septembril toimus kolmepäevane looduskaitse vabatahtlikele pühendatud rahvusvaheline konverents Tartus, kuhu kogunes suur hulk iga päev Euroopa looduse tarvis töötavate vabatahtlikega tegelevate organisatsioonide esindajad ja vabatahtlikud. Konverentsi korraldas Eestimaa Looduse Fond koos NEEMO-ga.

Sel suvel ilmus on teadusartikkel kahepaiksete sigimispaikadest kaitsealadel ja majandusmetsades, kus on kasutatud andmeid ka ELFi sooprojekti aladelt. Artikli “Amphibians in drained forest landscapes: Conservation opportunities for commercial forests and protected sites” autoriteks on Liina Remm, Maarja Vaikre, Riinu Rannap ja Marko Kohv.

Juulis alanud kopatööd Sirtsi looduskaitsealal on jõudmas lõpule. Projektijuht Jüri-Ott Salm käis taastamisalal asja uurimas ning tegi ülesvõtte hetkeolukorrast. Kui kopatööd on tehtud, on järgmiseks sammuks sambla istutamine. Loodetavasti laiub 5-10 aasta pärast seal samas taaskord siirdesoo, mis asus seal ka 1960ndatel. Augustis on kavandatud alustada kopatöödega Feodorisoos, Agusalu looduskaitsealal ning Soosaares, Alam-Pedja kaitsealal.